5.–6. novembril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) kolmas poliitikameetmete õppe foorum oskuste täiendamise teemal. See tõi kokku sotsiaalpartnerid ning valitsuste ja kodanikuühiskonna selle valdkonna esindajad, kes hoiatasid, et praegune pandeemia võib veelgi kiirendada töömaailmas asetleidvaid muutusi, mille on juba põhjustanud digirevolutsioon, muutes täiendus- ja ümberõppe üha olulisemaks.
Seetõttu rõhutasid poliitikameetmete õppe foorumil osalejad pakilist vajadust rakendada ellu oskuste täiendamise meetmed, mida käsitletakse 2016. aastal nõukogu soovitusena vastu võetud seadusandlikus ettepanekus. See moodustab ELi oskuste tegevuskava alustala, eesmärgiga pakkuda kõigile eurooplastele tööturul osalemiseks vajalikke oskusi ja kasutada kogu nende potentsiaali, et nad võiksid olla edukad nii üksikisikute kui ka ühiskonna liikmetena.
Cedefopi uuringu kohaselt peavad 128 miljonit täiskasvanut Euroopas ajakohastama oma oskusi või omandama uusi, et hoida oma pädevustele ja oskustele vastavat töökohta või see leida. Tegemist on kogusummaga, mis hõlmab ELi 27 liikmesriiki, Islandit, Norrat ja Ühendkuningriiki, ning see tähendab lausa 46,1 % rahvastikust.
„Tarvis on rõhutada, et see, mida me pakume, on osa toimetulekupaketist nii töötajatele kui ka tööandjatele, sest miski ei ole enam nii nagu varem. Tugevad oskused edendavad konkurentsivõimet ELi tasandil, samuti üksikisikute isiklikku ja kutsealast arengut,“ märkis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees Laurenţiu Plosceanu.
„Me peame kõigile täiskasvanutele tagama elukestva võimaluse olemasolevate oskuste ajakohastamiseks ja uute omandamiseks, et aidata neil toime tulla ebakindlatel aegadel ning edendada oma elu ja karjääri,“ sõnas Cedefopi tegevdirektor Jürgen Siebel. Ta lisas, et täiendus- ja ümberõppe süsteemides tuleks arvestada ka ettevõtete vajadusi, sest nemad annavad olulise panuse ambitsioonikate eesmärkide saavutamisse.
Kolmandal poliitikameetmete õppe foorumil käsitleti põhjalikumalt Soome, Iirimaa ja Madamaade kogemusi oskuste täiendamise meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealsed valitsused on seadnud ambitsioonikad eesmärgid terviklike strateegiatega ning algatanud elukestva ja täiskasvanuõppe reformid, mis annavad juba tulemusi.
Samuti käsitleti foorumil Portugali valitsuse programmi, millega laiendati täiskasvanukoolituse kättesaadavust riigis, kus 2016. aasta seisuga ei olnud pool elanikkonnast omandanud keskharidust. (ll)