MAJANDUS- JA RAHALIIT

Majandus- ja rahaliidu käivitamine ning euro kasutuselevõtt on ühed olulised tähised Euroopa integratsiooni teel. Euroala riikide puhul ühendab majandus- ja rahaliit ühtse rahapoliitika ja detsentraliseeritud vastutuse enamiku nende majanduspoliitiliste meetmete eest, kuigi riikide eelarvestrateegiate suhtes kehtivad endiselt teatavad piirangud.

2008. aastal puhkenud rahvusvaheline finants- ja majanduskriis tõi esile majandus- ja rahaliidu struktuursed piirangud ja vastuolud, mis põhjustasid makromajandusliku tasakaalustamatuse kuhjumist ja mille tagajärjel osutus majanduslik olukord mõnes ELi riigis stabiilsemaks kui teistes. Sellest ajast alates on Euroopa Keskpank (EKP) võtnud kasutusele mitu tavapäratut rahapoliitika meedet, samal ajal kui teised Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid on käivitanud algatusi pangandusliidu loomiseks ning majanduse ja eelarve kooskõlastatuse suurendamiseks, eelkõige euroalal.

Kõnealune tasakaalustamise protsess on alles pooleli. Arutelud asjakohaste makromajanduse ja rahanduspoliitika meetmete, nende rakendamiseks vajalike vahendite ja institutsioonide, aga ka väljaspool euroala asuvate riikide staatuse üle jätkuvad väga intensiivselt.

Komitee seisukoht majandus- ja rahaliidu kohta

Komitee on seisukohal, et ühtne raha saab olla jätkusuutlik üksnes tugeva, tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu kontekstis, mida toetavad senisest suuremad avaliku ja erasektori investeeringud, ülespoole suunatud majanduslik lähenemine euroala riikide vahel ja üldise konkurentsivõime paranemine. Need eesmärgid nõuavad majanduslike ja poliitiliste kohustuste võtmist ELi tasandil. Sellega seoses on majandus- ja rahaliidu süvendamise ja täiendamise meetmed ELi kui terviku tuleviku jaoks määrava tähtsusega.