Suhted Euroopa Liidu liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogudega

This page is also available in

Komitee juhib riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude võrgustikku, millega komiteel on ühine ülesanne ja kohustus: nemad aitavad luua usaldust kodanike ja avaliku sektori asutuste vahel. Enamikus ELi 27 liikmesriigist on olemas riiklik majandus- ja sotsiaalnõukogu, mis tagab majanduslike ja sotsiaalsete sidusrühmade osalemise avaliku sektori otsustusprotsessis.

ELi majandus- ja sotsiaalnõukogude esimeeste ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi ja peasekretäri iga-aastased mitteametlikud kohtumised on muutunud selle pikaajalise ja struktureeritud koostöö peamiseks tugisambaks. Nende eesmärk on vahetada seisukohti asjaomaste institutsioonide koosseisu, toimimise ja käimasoleva töö kohta, kasutada parimaid tavasid ning arutada päevakajalisi Euroopa küsimusi ja teemasid, mis kuuluvad kõigi majandus- ja sotsiaalnõukogude pädevusse.

Pidades silmas käimasolevat Euroopa integratsiooni, tehnoloogilist pööret ja üha suurenevat globaliseerumist, on muutunud pakilisemaks vajadus konkreetsema koostöö järele, mis keskenduks Euroopa peamistele aktuaalsetele teemadele. Esimeeste, presidendi ja peasekretäri iga-aastane kohtumine päädib üldjuhul ühisavaldusega, mis sisaldab konkreetseid soovitusi ja ettepanekuid ELi poliitikale ning mis on adresseeritud Euroopa institutsioonide juhtidele.

Praktilisemalt toimub koostöö komitee Euroopa poolaasta rühmas, korrapäraselt aset leidvatel ühiskonverentsidel ja aktuaalsetel teemadel toimuvatel seminaridel ning ühise CESlinki portaali kaudu.

Kuigi riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude organisatsiooniline struktuur, koosseis ja töömeetodid on väga erinevad, on nende koostöö komiteega ülitõhus viis, et tuua „Brüsseli teemad“ Euroopa kodanikele lähemale ning paremini kaasata kodanikuühiskonda ELi otsustusprotsessi.