EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas uue presidendi Christa Schwengi 2020.–2023. aasta ametiaja täisprogrammi. See on nüüd veebis kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeles.

Christa Schwengi programm sisaldab julget nägemust tugevamast ja vastupidavamast COVID-19-järgsest Euroopast ning selles nähakse ette komitee ulatuslik panus Euroopa taastumisse ja osalusdemokraatiasse.

Juhindudes motost „Ühinenud Euroopa tuleviku nimel“, pannakse programmis suurt rõhku ühtsusele, mis on ühtlasi presidendi ametiaega iseloomustav märksõna, hõlmates üleskutset muuta komitee ühtsemaks ja tõhusamaks ELi poliitika kujundamisel.

Selles kirjeldatakse nelja prioriteeti, mis on kooskõlas presidendi ettekujutusega pandeemiajärgsest Euroopast, kus võimaldatakse kodanikel areneda ning elada avatud ja väärtuspõhises ühiskonnas.

Esimene prioriteet on luua majanduslikult jõukas Euroopa, kus olulisel kohal on vajadus aidata liikmesriikidel, ettevõtetel, töötajatel ja üldsusel ellu jääda ja majandusel taastuda. Ühiskondlik taastumine peaks olema seotud ka üleminekuga digitaalsemale ja rohelisemale majandusele.

Teine prioriteet on luua sotsiaalselt kaasav Euroopa, kus tagatakse, et digi-ja rohepöördesse kaasatakse kõik inimesed. Kõigi töötajate tööhõive ja sissetuleku tagamine on ülitähtis ja eritähelepanu tuleb pöörata haavatavatele rühmadele. Programmis märgitakse, et ELi ühised väärtused ei ole ühelgi juhul kaubeldavad. Ühe olulise solidaarsuse aspektina toetatakse ka Euroopa terviseliidu loomist.

Kolmandas prioriteedis – keskkonnahoidlik Euroopa – tõdetakse, et keskkonnahoidlikum ja digimajandus on Euroopa taastekava tõukejõud. Ent edu saavutamiseks tuleb ettevõtteid käsitada lahenduse osana ja neid tuleb innustada aktiivselt osalema vähese CO₂ heitega ressursitõhusale majandusele ülemineku kujundamises.

Neljas prioriteet on tagada, et komiteel oleks oluline roll Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil – see on oluline algatus, mis peaks andma eurooplastele ELi isevastutuse tunde, võimaldades neil arutada ELi peamisi teemasid eesmärgiga parandada ELi toimimist. Komiteel kui osalusdemokraatia pühendunud toetajal, kelle liikmed esindavad aktiivselt kõiki organiseeritud ühiskonna osi liikmesriikides kohapeal, on võimalus näidata oma lisaväärtust ja tegutseda vahendajana. (ll)

Komitee väljendas 3.–4. novembril täielikult veebiüritusena toimunud aastakonverentsil oma otsustavust aidata muuta ringmajanduse platvorm tõeliseks keskuseks Euroopas ringmajanduse loomise nimel tehtavate ühiste jõupingutuste jaoks.

Komitee president Christa Schweng avas ürituse üheskoos komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansiga, meenutades Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi esimest kolme tegevusaastat parimate tavade andmebaasi ja praktikute arutelufoorumina, suunates seejärel pilgu algavasse ametiaega ELi uue ringmajanduse tegevuskava valguses.

Christa Schwengi sõnul on viimased kolm aastat näidanud, et see on viis, kuidas inimesed soovivad töötada koos. „Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, teie platvorm, on suurepärane näide käsikäes töötavatest poliitikutest ja praktikutest.

Palun jagage ka edaspidi oma kogemusi ja inspireerivaid näiteid, olgu tegemist ringmajandusele suunatud tarbekaupade või uuenduslike ideedega jäätmete vähendamiseks ja käitlemiseks, ringlussevõetud materjalist valmistatud ehete, valitsuste riiklike ringmajanduse strateegiate või koolidega, kes valmistavad ette järgmist põlvkonda.

Ringi vaadates näete, et on alanud meie ühine üleminek ringmajandusele, ent me peame tegema palju rohkem, et EL asuks tõepoolest juhtima ülemaailmset üleminekut ringmajandusele.“

Christa Schweng rõhutas, et ringmajandus on esmatähtis, et edukalt ellu rakendada Euroopa roheline kokkulepe ehk ELi juhtalgatus järgmisteks aastateks. Ta juhtis tähelepanu ringmajanduse tõendatud rekordilistele tulemustele töökohtade loomisel (ligikaudu 4 miljonit uut töökohta ajavahemikus 2012–2018) ajal, mil töökohtade kaotamine valmistab muret kõigile, ning vajadusele toetada ettevõtjaid ülemineku teostamisel, kui nad samal ajal peavad toime tulema COVID-19 mõjuga.

Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan, kes kuulub platvormi algatajate hulka ja on kindlalt veendunud selle potentsiaalis, avas teise istungipäeva, rõhutades, et projekti keskmes on olnud ja peab ka edaspidi olema koostöö:

„Algusest saadik on seda platvormi iseloomustanud just nimelt koostöö,“ lausus Cillian Lohan. „Seda lähtealust – kuigi platvorm on alles noor – on oluline meeles pidada, sest koostööprojekti idee pandi kohe paika: see oli eesmärk, mida me tahtsime saavutada üheskoos, mitte omavahel riieldes või üksteisega konkureerides. Ja platvorm ongi jätkanud tööd selles vaimus. 

Ringmajanduse puhul on tegemist üleminekuga, mille viivad koostööd tehes ellu kõik, sidusrühmadega esirinnas. Täna soovime viia ringmajandust edasi ja kõrvaltvaataja pole meist keegi.“

Kahepäevasel üritusel osales üle 700 inimese, muutes selle üheks Twitteri kõige populaarsemaks teemaks Belgias.

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Komisjoni ühisalgatus, mille eesmärk on pakkuda võrgustike võrgustikku sidusrühmade eestveetava ülemineku edendamiseks. Projekt on olnud eeskujuks sarnastele platvormidele nii ELi liikmesriikides kui ka USAs.

Konverentsi arutelude tulemused tehakse peagi kättesaadavaks platvormi veebisaidil. (dm)

ELi liikmesriikide integratsioonipoliitikas ei võeta sageli täiel määral arvesse naiste ja laste konkreetseid vajadusi, mis kerkivad esile siis, kui nad püüavad toime tulla integreerimisega kaasneva diskrimineerimise ja muude takistustega. Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud ettevalmistavas arvamuses pakkus komitee välja võimalused nende puudujääkide kõrvaldamiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Saksamaa palus komiteel arutada võimalusi rändetaustaga naiste, emade ja perekondade integratsiooni hõlbustamiseks.

Arvamuse koostas endine liige Indrė Vareikytė ja seda esitles täiskogu 29. oktoobri istungjärgul pearaportöör Ákos Topolánszky.

Ákos Topolánszky teatas oma kolleegidele, et alla poole liikmesriikidest on võtnud sihipäraseid meetmeid, toetamaks rändetaustaga naisi ja lapsi, kes seisavad integreerimisel silmitsi diskrimineerimise ja muude takistustega. „Nende isoleeritus muudab nad liiga sageli üksilduse ja vägivalla ohvriks,“ ütles ta. Võimalike lahendustega seoses toonitas Ákos Topolánszky, kui oluline on integratsioonimeetmete terviklik kontseptsioon, hõlmates kaasamise, hariduse, tervishoiu, õigusküsimused ja eluaseme.

Komitee leiab, et rändajaid tuleks paremini teavitada keelekoolituse eesmärkidest ja sellega seonduvatest eelistest nende igapäevaelus. Samuti innustab komitee jätkama uuringuid selle kohta, kas ühise Euroopa keeleõppe raamdokumendi abil saaks ühtlustada rändajate keeleõpet ja tagada paremini kohandatud lähenemisviis.

Rändetaustaga naised seisavad ühiskonnaelu paljudes valdkondades silmitsi mitmekordse või läbipõimunud diskrimineerimisega.
Seetõttu innustab komitee liikmesriike ratifitseerima Istanbuli konventsiooni ning kutsub kõiki liikmesriike üles tagama rändetaustaga naissoost vägivallaohvritele põliselanikest naistega võrdse juurdepääsu asjakohastele teenustele, toetusele ja võimalustele.

Kuna COVID-19 kriis on ebaproportsionaalselt mõjutanud haavatavaid kogukondi, nt etnilistesse vähemustesse kuuluvaid rändetaustaga naisi, soovitab komitee tungivalt, et komisjon võtaks oma uue integratsiooni ja kaasatuse algatuse väljatöötamisel arvesse liidu ja liikmesriikide tasandil kriisist saadud õppetunde.

Arvamuse lisas esitatakse loetelu inspireerivatest sotsiaalprojektidest, millega toetatakse rändetaustaga naisi ja lapsi nende integreerimisel ja keeleõppes. (ll/tk)

Arvestades COVID-19 kriisi katastroofilist sotsiaalset ja majanduslikku mõju, esitas komitee kahes arvamuses oma seisukohad praeguse majanduskriisi ja ELi majanduse taastamise väljavaadete kohta.

Ühelt poolt märgib ELi nõuandev organ, et komisjoni ettepanekud ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ kohta on tervitatavad ja õigeaegsed. Põhjendamatud viivitused rahastu heakskiitmisel ja rakendamisel võivad õõnestada ELi majanduse taastamist.

Teiselt poolt hoiatavad komitee liikmed, et liikmesriigid peavad suurendama avaliku sektori investeeringuid ja looma sünergiaid erainvesteeringutega: stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklasusel ja maksimaalselt paindlikud riigiabi eeskirjad peaksid kehtima vähemalt kuni majanduse laiapõhjalise taastumiseni ja töötuse märgatava vähenemiseni.

Euroopa Liit peab liikuma jõukusele keskenduva ja solidaarsuspõhise majanduse juhtimise suunas, sest kokkuhoiumeetmete juurde naasmine minimeeriks igasuguse taasterahastust „NextGenerationEU“ saadava kasu.

Arvamuse „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ raportöör Philip von Brockdorff sõnas: „Komitee näeb iga-aastases kestliku majanduskasvu strateegias võimalust muuta domineeriv majandusmudel vastupidavamaks ja kestlikumaks ning anda seejuures võrdne kaal nii majanduslikele kui ka sotsiaalsetele eesmärkidele.“

Arvamuse „Soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ kaasraportöör Judith Vorbach rõhutas: „COVID-19 pandeemia ja kliimamuutuste tõsise mõju leevendamiseks ja vältimiseks soovitab komitee jõukusele keskenduvat majanduse juhtimist, suurendades investeeringuid kestlikku majanduskasvu, tugevdades Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja reformides maksupoliitikat.“

Need kaks arvamust, mis võeti vastu täiskogu oktoobrikuisel istungjärgul, kujutavad endast komitee panust Euroopa Komisjoni eelseisvasse Euroopa poolaasta sügispaketti ja sellega seotud institutsioonidevahelistesse aruteludesse. Kogu artiklit saab lugeda siin. (na)

5.–6. novembril toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) kolmas poliitikameetmete õppe foorum oskuste täiendamise teemal. See tõi kokku sotsiaalpartnerid ning valitsuste ja kodanikuühiskonna selle valdkonna esindajad, kes hoiatasid, et praegune pandeemia võib veelgi kiirendada töömaailmas asetleidvaid muutusi, mille on juba põhjustanud digirevolutsioon, muutes täiendus- ja ümberõppe üha olulisemaks.

Seetõttu rõhutasid poliitikameetmete õppe foorumil osalejad pakilist vajadust rakendada ellu oskuste täiendamise meetmed, mida käsitletakse 2016. aastal nõukogu soovitusena vastu võetud seadusandlikus ettepanekus. See moodustab ELi oskuste tegevuskava alustala, eesmärgiga pakkuda kõigile eurooplastele tööturul osalemiseks vajalikke oskusi ja kasutada kogu nende potentsiaali, et nad võiksid olla edukad nii üksikisikute kui ka ühiskonna liikmetena.

Cedefopi uuringu kohaselt peavad 128 miljonit täiskasvanut Euroopas ajakohastama oma oskusi või omandama uusi, et hoida oma pädevustele ja oskustele vastavat töökohta või see leida. Tegemist on kogusummaga, mis hõlmab ELi 27 liikmesriiki, Islandit, Norrat ja Ühendkuningriiki, ning see tähendab lausa 46,1 % rahvastikust.

„Tarvis on rõhutada, et see, mida me pakume, on osa toimetulekupaketist nii töötajatele kui ka tööandjatele, sest miski ei ole enam nii nagu varem. Tugevad oskused edendavad konkurentsivõimet ELi tasandil, samuti üksikisikute isiklikku ja kutsealast arengut,“ märkis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees Laurenţiu Plosceanu.

„Me peame kõigile täiskasvanutele tagama elukestva võimaluse olemasolevate oskuste ajakohastamiseks ja uute omandamiseks, et aidata neil toime tulla ebakindlatel aegadel ning edendada oma elu ja karjääri,“ sõnas Cedefopi tegevdirektor Jürgen Siebel. Ta lisas, et täiendus- ja ümberõppe süsteemides tuleks arvestada ka ettevõtete vajadusi, sest nemad annavad olulise panuse ambitsioonikate eesmärkide saavutamisse.

Kolmandal poliitikameetmete õppe foorumil käsitleti põhjalikumalt Soome, Iirimaa ja Madamaade kogemusi oskuste täiendamise meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealsed valitsused on seadnud ambitsioonikad eesmärgid terviklike strateegiatega ning algatanud elukestva ja täiskasvanuõppe reformid, mis annavad juba tulemusi.

Samuti käsitleti foorumil Portugali valitsuse programmi, millega laiendati täiskasvanukoolituse kättesaadavust riigis, kus 2016. aasta seisuga ei olnud pool elanikkonnast omandanud keskharidust. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tõhusa sotsiaaldialoogi edendamist ELi liikmesriikides, kuna sotsiaaldialoogil on võtmeroll sellise majandus-, tööturu- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel, mis loob paremaid elu- ja töötingimusi kõikjal ELis. Seega on sotsiaaldialoog vajalik kestliku majanduse edendamiseks ja saavutamiseks.

Arvamuses „Sotsiaaldialoog kui majanduse jätkusuutlikkuse ja vastupanuvõime oluline tugisammas, võttes arvesse elava avaliku arutelu mõju liikmesriikides“ andis komitee ülevaate sotsiaaldialoogi pidamise tavadest liikmesriikides, käsitledes neid möödunud kriiside kontekstis. Samuti uuriti arvamuses, kuidas sotsiaaldialoogi käsitus ja eelkõige selle kolmepoolne vorm, mis hõlmab ka avaliku sektori asutusi, võib kujutada endast rohkemat kui üksnes kollektiivläbirääkimised, ja miks on sotsiaaldialoog mis tahes muutuste protsessis usaldusväärse juhtimise üks põhivahend.

Arvamuse koostasid ELi eesistujariigi Saksamaa taotlusel komitee endine liige Vladimíra Drbalová ja praegune liige Cinzia Del Rio.

Juurdunud sotsiaaldialoogi mehhanismidega riigid reageerivad paremini ja kiiremini kriisidele, sh üleilmse mastaabiga kriisidele, nagu COVID-19 pandeemia. Ometigi leiti arvamuses, et paljudes riikides on sotsiaaldialoog jätkuvalt killustunud ja leiab aset vaid harva või on nõrgenenud, mistõttu on ohus sotsiaalpartnerite autonoomia.

Arvamuses on esitatud mitmed soovitused usaldusväärseks pandeemiajärgseks kriisiohjeks lähitulevikus, sh tagada sotsiaalpartnerite nõuetekohane kaasamine riiklike taastekavade koostamisse ja rakendamisse ning julgustada usaldusväärset äriühingu üldjuhtimist, mis põhineb sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel.

Ent selleks, et sotsiaaldialoog oleks tõhus, peab see hõlmama esinduslikke ja õiguspäraseid sotsiaalpartnereid ning valitsusi, kes on pühendunud selles osalemisele. Sama oluline on järgida sotsiaalpartnerite autonoomiat ja ühinemisvabadust ning kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust.

Euroopa sotsiaaldialoog on sätestatud ELi aluslepingus ja Euroopa sotsiaalpartnerid peaksid kasutama kõiki võimalusi, mida see neile pakub.

Sotsiaalpartnerid tuleks kaasata majandusjuhtimise Euroopa poolaastasse ja eelkõige tööhõive-, sotsiaal- ja vajadusel majandusreformide ja -poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse.

„Vajame siduvat sotsiaalpartnerite konsultatsioonimehhanismi Euroopa poolaasta protsessis. Pidades silmas pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, on praegu olulisem kui kunagi varem kaasata sotsiaalpartnerid taaste- ja vastupidavuskavade, sealhulgas valitsuse aruandlusvahendite koostamisse,“ ütles Cinzia Del Rio. (ll)

Euroopa Majandus -ja Sotsiaalkomitee on kutsunud Euroopa Liitu ja liikmesriike üles rakendama oma kogukondades mitmekesisuse ja kaasavuse edendamisel terviklikku lähenemisviisi ning kiirendama õiguslikke ja poliitilisi jõupingutusi, et võidelda kasvava rassisimi ja ksenofoobia vastu Euroopas.

Rändajatele ja etnilistele vähemustele suunatud rünnakute ja vihakõnede arv kasvab ning praegune pandeemia teravdab struktuurset diskrimineerimist, millega nad silmitsi seisavad. Seepärast peab EL selles vallas kiiresti rohkem ära tegema, sealhulgas edendama mitmekesisuse haldamist.

Komitee esitas oma sellekohased ettepanekud eesistujariigi Saksamaa taotlusel koostatud arvamuses „Mitmekesisuse haldamine ELi liikmesriikides“. Arvamust ette valmistades korraldas komitee juhtuuringud neljas Euroopa eri piirkondi esindavas riigis – Soomes, Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas. Tulemusi esitleti arvamuses ja selle lisas.

Juhtuuringutest ilmnes, et võõrtöötajad on koondunud madalapalgalistele ja ajutistele töökohtadele kõigis neljas riigis, seejuures on olukord kõige ekstreemsem Itaalias, millele järgneb Prantsusmaa, ja ka Poola on liikumas samas suunas. Naised, kes ei ole valgest rassist, kogevad kõigis neljas riigis valgete eurooplaste ja ka samast etnilisest rühmast meestega võrreldes kõige rohkem tööalast diskrimineerimist. Romad on kõigis neljas riigis kõige enam marginaliseerunud vähemusrühm.

Arvamuse koostas komitee endine Poola liige Adam Rogalewski ja seda esitles oktoobri täiskogu istungjärgul pearaportöör Carlos Manuel Trindade.

„COVID-19 süvendab Euroopas struktuurset rassismi. Etnilised vähemused ja rändajad on suuremas haigusega kokkupuutumise ohus, aga ka suuremas ebavõrdsuse ohus, mis tuleneb pandeemia majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest, ning neile pakutakse tõenäoliselt vähem tuge,“ märkis Trindade.

„Struktuurse rassisimiga võitlemiseks kõigis institutsioonides on vaja sotsiaalset õiglust etniliste vähemuste ja rändajate suhtes“, rõhutas Trindade ja lisas, et komitee on kutsunud ELi ja liikmesriike üles suurendama oma õiguslikke ja poliitilisi jõupingutusi, et võidelda rassisimi ja ksenofoobiaga.

Arvamuses märgib komitee, et tõhus mitmekesisuse haldamine peaks keskenduma rändajate ja etniliste vähemuste töö- ja igapäevaelu kõigile aspektidele. See hõlmab ka nende kohtlemist töökohal, nende haridust ja juurdepääsu avalikele teenustele, nende sotsiaalseid õigusi ja nende integreerimist kohalikesse kogukondadesse. (ll)

Tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) kogunes 9. novembril kaugaruteluks ELi terasetööstuse üle. CCMI vastse esimehe Pietro Francesco De Lotto juhtimisel toimunud arutelul keskenduti rahvusvahelise terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ja CO₂ heite vähendamise küsimustele. Sõnavõtjad käsitlesid Euroopa terasetööstuse probleeme: COVID-19 järgset taastekava, tootmisprotsesside CO₂ heite vähendamist, ELi kaitsemeetmeid ja kaubandust.

Teras on oluline kaup kõigis arenenud ja arenguriikides. COVID-19 pandeemia on tekitanud küsimusi seoses sõltuvusega ülemaailmsest tarneahelast, iseäranis olukorras, kus palju riike sõltub ühestainsast riigist.

Muret teeb Hiina terasetööstuse ületootmine, sest Hiina domineerib praeguseks rohkem kui poolt maailmaturust. 2018. aastal kehtestasid Ameerika Ühendriigid protektsionistlikud maksud, et vähendada Ameerika majanduse sõltuvust Hiina materjalidest. See meede kahjustas kokkuvõttes tugevasti ELi turgu, sest USA on ELis toodetud terase oluline tarbija.

Samal ajal pingutavad riigid kogu maailmas, et vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkogust, ja esitatakse üha enam algatusi ringmajanduse poole liikumiseks.

„Peame tagama selliste terasesektorite konkurentsivõime, kus järgitakse selleks üleminekuks vajalikke keskkonnastandardeid, kuid millega konkureerivad teised maailma piirkonnad, kus selliseid standardeid ei ole või on need ebapiisavad,“ ütles De Lotto arutelu lõpetuseks. „See kehtib ka töötingimuste ja töötajate õiguste standardite kohta.“

Seepärast kutsub komitee üles looma võrdseid võimalusi nii Euroopa kui ka kolmandate riikide eksportivatele tootjatele. (tk/ks)

Uus rubriik on sündinud

Igal kuul tutvustame Teile salapärast üllatuskülalist Selleks on Euroopa kultuuriringkondades tuntud isik, kes hoiab sõrme maailmas toimuva pulsil ning tutvustab lugejatele oma maailmavaadet. Ta toob uue hingamise, avardab silmapiiri, annab vaimutoitu fantaasiale ja võlub naeratuse huulile.

Käesoleva väljaande üllatuskülaline on Belgia karikaturist ja päevalehe „Le Soir“ püsiillustraator Pierre Kroll.

Tema joonistused on tuntud huumorimeele ja ainulaadse stiili poolest, mis võimaldab tal originaalsel ja üllataval moel kujutada maailmas ja Euroopas toimuvat.

Tulles vastu meie palvele kujutada praegust kõige põletavamat küsimust, edastas ta meile selle joonistuse. (ehp)