Sektsioonide panus

ECO sektsioon hoiatab, et mõju ELi liikmesriikidele saab olema asümmeetriline ning kutsub seepärast üles solidaarsusele ja Euroopa ühisele reageerimiselRohkem

ECO sektsioon hoiatab, et mõju ELi liikmesriikidele saab olema asümmeetriline ning kutsub seepärast üles solidaarsusele ja Euroopa ühisele reageerimisele, et leevendada majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi ning tagada õiglus Euroopa kodanike ja ettevõtete suhtes.
Kuigi Ukraina sõja tagajärgede kogu ulatust ja vastuseks Venemaa agressioonile kehtestatud sanktsioone on raske hinnata, ei jää Euroopa majandus- ja rahandussüsteem neist arengutest puutumata. Kuna mõju ELi liikmesriikidele saab olema asümmeetriline, on solidaarsus ja Euroopa ühine reageerimine majanduslike ja sotsiaalsete raskuste leevendamiseks keskse tähtsusega. Euroopa majanduse suunamine kasvu, tööhõive, ühtekuuluvuse ja püsiva lähenemise teele ning heaolu ja õigluse tagamine Euroopa kodanikele ja ettevõtetele peaks lähiaastatel jääma ELi majanduspoliitika kõrgeimaks prioriteediks.

Vähem

INTi sektsiooni hinnangul rõhutab Ukraina kriis teatud takistuste kõrvaldamise ning siseturu ja selle toimimise tugevdamise vajadust.

INTi sektsiooni hinnaRohkem

INTi sektsiooni hinnangul rõhutab Ukraina kriis teatud takistuste kõrvaldamise ning siseturu ja selle toimimise tugevdamise vajadust.

INTi sektsiooni hinnangul rõhutab Ukraina kriis teatud takistuste kõrvaldamise ning siseturu ja selle toimimise tugevdamise vajadust. Peame kiirendama Euroopa strateegilise autonoomia arengut. Euroopa peab kinnitama oma ühtsust ja sihikindlust ning muutuma sõltumatumaks ja suveräänsemaks majandus- ja energiajõuks. Sellega seoses peame otsima uusi tarneturge, et muutuda sõltumatuks Venemaast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Samuti peame mitmekesistama liikmesriikides kasutatavaid energiaallikaid.

INTi sektsioon rõhutab, et peame hüvitama sanktsioonidest mõjutatud Euroopa ettevõtetele tekkinud kahjud. Meil tuleb oma ettevõtteid kaitsta: enamikku ettevõtteid nõrgestas pandeemia, sellega kaasnes käibe vähenemine, rahavoo kaotus ja võlakoormuse suurenemine, ning nüüd seisavad nad silmitsi sõja ja sanktsioonide tõttu tekkinud tarneprobleemidega.

Samuti peame säilitama töökohad ja hõlbustama pagulaste integreerumist tööturule. Siin on sotsiaalmajandusel suur potentsiaal ja see võib aidata pagulasi integreerida, sest see majandusmudel on osutunud kriisiaegadel väga vastupidavaks ja on tuntud kvaliteetsete töökohtade loomise poolest, eesmärgiga mitte kedagi kõrvale jätta.

Vähem

TENi sektsioon kutsub üles rakendama kõiki diplomaatilisi ja humanitaarmeetmeid, mis võivad toetada Ukraina rahvast juurdepääsu säilitamisel olulistele teenustele, sealhulgas veeRohkem

TENi sektsioon kutsub üles rakendama kõiki diplomaatilisi ja humanitaarmeetmeid, mis võivad toetada Ukraina rahvast juurdepääsu säilitamisel olulistele teenustele, sealhulgas veele ja elektrile. Sektsioon tunneb muret tuumaohutuse pärast, juhib tähelepanu transpordisektori olulistes osades valitsevale hädaolukorrale ning kutsub üles koostama toimiva kava energiaallikate mitmekesistamiseks ning energiavarustuse kindluse ja kestlikkuse tagamiseks ELis.

10. märtsil 2022 toimus TENi sektsioonis arutelu Ukraina sõja ja selle mõju üle TENi sektsiooni tegevusele. Arutelul osales kaks sõnavõtjat:

•    Ungari riikliku avaliku halduse ülikooli vanemteadur ja energiaküsimuste ekspert dr Zsolt Hetesi, kes tegi ettekande Ukraina sõja mõjust energiajulgeolekule ja energiahindadele;
•    Ukraina noor innovatsiooni- ja ettevõtlusspetsialist, konsultant ja majandusteadlane Serhi Prokopenko Harkivi lähedalt Ukrainast, kes on olnud tunnistajaks riigis valitsevatele dramaatilisele olukorrale ning andis edasi oma loo linna tabanud rünnakutest.

TENi sektsioonis toimunud arutelu tõi esile järgmised põhiaspektid.

TENi sektsioon kutsub üles rakendama kõiki diplomaatilisi ja humanitaarmeetmeid, mis võivad toetada Ukraina rahvast juurdepääsu säilitamisel olulistele teenustele, sealhulgas eelkõige veele ja elektrile. Euroopasse põgenevaid pagulasi tuleb asjakohaselt toetada ja võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada pagulastele vastuvõtvates liikmesriikides nõuetekohane eluase ja taristu.

Tuumaelektrijaamade okupeerimine tekitab muret kohaliku elanikkonna ja kogu Euroopa tuumaohutuse pärast. TENi sektsioon kutsub üles tegema täielikku koostööd kõigi asjaosaliste ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga, et jälgida olukorda ja hoida ära mis tahes radioaktiivne kiirgus.

Olukord Ukrainas mõjutab juba niigi pakilist energiakriisi. Et ületada selle kriisi negatiivne mõju liikmesriikide majandusele, on vaja astuda konkreetseid samme, edendamaks strateegilist autonoomiat, mis vähendab energiasõltuvust. Seepärast nõuab TENi sektsioon toimivat kava energiaallikate mitmekesistamiseks liikmesriikide energiaallikate jaotuses.

Energiavarustuse kindlust ja kestlikkust on pikas perspektiivis võimalik täielikult saavutada üksnes vähese CO2 heitega või süsinikuvabade energiaallikate kasutuse edendamise teel. TENi sektsioon pooldab teadusuuringutesse tehtavate investeeringute kiirendamist, eesmärgiga töötada välja uued puhtad tehnoloogiad, et tagada ELi energiasüsteemi vastupanuvõimeline ja jätkusuutlik tulevik.

TENi sektsioon tunneb muret transpordisektori olulistes osades valitseva hädaolukorra pärast, mis on tingitud ülikõrgetest kütuse- ja elektrikuludest, mille on põhjustanud kõrge hinnatase juba enne Ukraina sõja algust ning mis on jõudnud enneolematule tasemele alates sõja puhkedes, tuues kaasa olukorra, kus paljusid ettevõtteid ähvardab pankrot.

Seetõttu kutsub TENi sektsioon komisjoni üles pöörama teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ nimetatud ajutise kriisiraamistiku väljatöötamisel asjakohast tähelepanu transpordisektoris valitsevale pakilisele kriisiolukorrale.

Vähem

SOCi sektsioon lubab Ukraina pagulastele pikaajalist ja täielikku toetust ning tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide väljendatud solidaarsust ja nende väsimatut tegevust alates Venemaa agreRohkem

SOCi sektsioon lubab Ukraina pagulastele pikaajalist ja täielikku toetust ning tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide väljendatud solidaarsust ja nende väsimatut tegevust alates Venemaa agressiooni algusest.

Sektsioon nõuab, et kõigile Ukraina sõja eest põgenevatele pagulastele olenemata nende kodakondsusest peab olema tagatud kaitse ja juurdepääs asjakohasele taristule, ning et haavatavate rühmade, eelkõige naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste vajadusi tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta. Paljudes riikides on kodanikuühiskond üleöö koondanud oma jõud ja teeb ametiasutustega koostööd, et aidata sõja eest põgenenud ukrainlasi.

EL peab tagama rahalise toetuse nii Ukraina naaberriikidele, et aidata neil toime tulla enneolematute pagulasvoogudega, kui ka kodanikuühiskonnale, et see saaks täita oma olulist rolli humanitaarabi ja integratsioonimeetmete pakkujana.

Vähem

NATi sektsiooni Ukraina sõjast ning humanitaar-, majandus-, tehnilise ja keskkonnaabi andmise vajadusest.

NATi sektsiooni Ukraina sõjast ning humanitaar-, majandus-, tehnilise ja keskkonnaabi andmise vajadusest.

Abi Ukrainale (majandus-, tehniline ja humanitaarabi, energia- ja julgeolekualane abi jne)

  • Valitsused peavad tegema kõik endast oleneva, et kindlustada Ukraina elanikkonna varustamine toiduga ja toiduohutus, tagades sõjapiirkondades toidu ja puhta joogivee kättesaadavuse ning tugevdades sotsiaalkaitset, et kaitsta haavatavaid inimesi toiduainete hinnatõusu eest.
  • Komitee peab kiiduväärseks asjaolu, et EL on juba aktiveerinud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja loonud naaberriikides logistikakeskused abi suunamiseks Ukrainasse.
  • Kogu Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas põllumajandustootjate ühendused, tegutsevad samuti Ukraina elanikkonnale toidu annetamise nimel. Toidupankadel on selles kontekstis oluline roll.

Sõja ja nendes valdkondades ELi kehtestatud meetmete võimalikud tagajärjed ELile

  • ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 on eelkõige rahu ja julgeoleku tegevuskava. Sõja tagajärgedega tegelemine ei tohiks toimuda kliimameetmete ja kestlikkuse arvelt. Peame liikuma edasi selle rakendamise suunas ambitsioonika Euroopa rohelise kokkuleppe abil, eriti pärast viimases valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli aruandes esitatud hoiatusi kliimahädaolukorra kohutavate tagajärgede kohta. Me ei saa lükata edasi vajalikke samme, et olla kestlikud ja kliimaneutraalsed – piiratud ajaks võib teha üksnes erakorralisi erandeid.
  • EL toetub teravilja ja väetiste impordis suuresti kahele sõdivale riigile ning on peamine linnu- ja sealiha eksportija Ukrainasse, samal ajal kui Venemaa on endiselt ELi suuruselt kuues kaubanduspartner. Seepärast on konfliktil paratamatult tõsised tagajärjed ELi põllumajandus- ja toidutootmissektorile. Olukord, mis on viimastel kuudel olnud põllumajandustootjate jaoks juba niigi murettekitav ning mida on otseselt mõjutanud väetiste, energia ja loomasööda tohutu hinnatõus, ei ole paranemas ja vajab lisatoetust.
  • Komitee on seisukohal, et kuigi toiduga kindlustatuse küsimus ei ole ELi jaoks otsene murekoht, peab Ukrainast ja Venemaalt pärit teravilja, loomasööda ja väetiste suur osakaal ELi impordis tugevdama ELi kohustust luua kestlikud toidusüsteemid, tagades samas, et kvaliteetne toit on taskukohane kõigile.
  • Kriisist peaks saama võimalus vähendada ELi sõltuvust fossiilkütustest, lähteainetest ja väetistest, kaitsta ELi strateegilisi toiduressursse ning tagada õiglane, tervislik, kestlik ja vastupidav toiduga varustatus. See sõltuvus on viimaste aastate poliitika ebaõnnestumiste ja tegevusetuse tagajärg. EL peab nüüd jätkama tööd selle nimel, et saavutada ELi toidusüsteemide avatud strateegiline autonoomia, ning kiirendama taastuvenergiale üleminekut ja energiatõhususe täiustamist.
  • Komitee leiab, et konfliktist tulenev keskkonnamõju (pommirünnakute, nafta- ja gaasilekete ning keemiatehastes või tuumaelektrijaamades toimunud vahejuhtumite tagajärjel) on nii Ukraina kui ka ELi elanikkonna jaoks väga murettekitav. EL peab aitama kaitsta keskkonda ja heastada sellele sõja tekitatud kahju ning karistama keskkonnakuritegude eest, kuna neil on paratamatult pikaajaline mõju.

 

 

Vähem

REXi sektsioon pühendas oma 9. märtsil toimunud pärastlõunase koosoleku Ukraina-teemalisele arutelule, kus osalesid kolm ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi Ukraina liiget:

  1. Rohkem

REXi sektsioon pühendas oma 9. märtsil toimunud pärastlõunase koosoleku Ukraina-teemalisele arutelule, kus osalesid kolm ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvormi Ukraina liiget:

  1. Aleksandr Šubin, Ukraina Ametiühingute Liit
  2. Olena Pavlenko, DiXi Group, Kiievi deklaratsioonile allakirjutanu
  3. Vasõl Andrejev, Ukraina ehitusmaterjalide sektori töötajate ametiühing

Nad esitasid neli peamist üleskutset:

  1. jätkuv toetus ja abi ukrainlastele nii Ukrainas kui ka väljaspool seda
  2. Ukraina ELiga ühinemise protsessi toetamine
  3. lennukeelutsoon Ukraina kohal
  4. ELi energiasõltuvuse märkimisväärne vähendamine Venemaa autoritaarsest režiimist

Sellele järgnenud arutelul jõudsid REXi sektsiooni liikmed üksmeelele konkreetsete meetmete olulisuses järgmistes valdkondades:

1) Toetus Ukrainale ja tema rahvale ning solidaarsus nendega

  • Humanitaarabi korraldamine liikmete organisatsioonide kaudu vastavalt Ukraina rahva kõige pakilisematele vajadustele
  • Jätkuv koostöö Ukraina kodanikuühiskonnaga sisse töötatud kanalite (nagu ELi ja Ukraina kodanikuühiskonna platvorm) ja kahepoolsete kontaktide kaudu, et paremini rahuldada Ukraina ühiskonna praegusi vajadusi

2) Sanktsioonid ja Venemaa edasine isoleerimine

  • Koostöö peatamine Venemaa Föderatsiooni ühiskondliku kojaga
  • Režiimiga seotud Venemaa kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmelisuse inaktiveerimise toetamine rahvusvahelistes võrgustikes
  • Desinformatsiooni käsitleva ülemaailmse algatuse ettepaneku koostamine, et võidelda Kremli propaganda vastu

3) Strateegiline autonoomia ja kaitse

  • Rohelise kokkuleppe läbivaatamine ja energiaallikate mitmekesistamine liikmesriikides
  • Ühise ja tõhusa kaitsestrateegia elluviimise toetamine
  • Atlandi-ülese liidu tugevdamine
Vähem

CCMI Venemaa Ukrainasse tungimise tagajärgest mitmele strateegilisele tööstussektorile, sealhulgas kaitsetööstusele ja mikrokiipide tootmisele
Venemaa invasioon ning Venemaale ja ValgeveneleRohkem

CCMI Venemaa Ukrainasse tungimise tagajärgest mitmele strateegilisele tööstussektorile, sealhulgas kaitsetööstusele ja mikrokiipide tootmisele
Venemaa invasioon ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid mõjutavad rängalt paljusid tööstussektoreid. Venemaal ja Ukrainal on ELi impordis märkimisväärne tähtsus – mitte üksnes energia, vaid ka metallide (nt nikkel, vask ja raud) ning oluliste toorainete (nt neoon, pallaadium, titaan ja plaatina) impordis. Need on kriitilise tähtsusega mitme strateegilise tööstussektori, sealhulgas kaitsetööstuse ja mikrokiipide tootmise jaoks.
CCMI on veendunud, et EL peaks jätkama tööd oma tööstusökosüsteemide rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamise nimel. See vähendab ELi sõltuvust energia ja tooraine impordist ning haavatavust digikeskkonnas. Peale selle on CCMI veendunud, et EL peaks kiirendama oma jõupingutusi avatud strateegilise autonoomia saavutamiseks. See võimaldab ELil olla tugevam nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt.

Vähem