EMSK info

„Kohe sõja algusest peale oleme näinud inimeste erakordset abivalmidust ukrainlaste suhtes, see on ainulaadne näide solidaarsusest, ühtsusest ja altruismist. Komitee liikmed ja nende organisatsioonid on tegutsenud muljetavaldavalt ja on täielikult pühendunud Ukraina pagulaste abistamisele“.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asepresident Cillian Lohan tutvustab kodanikuühiskonna pidevaid jõupingutusi sõjas kannatada saanud Ukraina toetamisel.

Tomasz Wróblewski, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Poola

Kui see sõda on lõppenud, ei määratle Euroopat enam mitte Teise maailmasõja ega külma sõja kogemused, vaid praegu Ukrainas toimuv ja selle tagajärjed, mida ei ole veel võimalik ette näha. See, millest me praegu läbi läheme, ja see, mida me sellest õpime, muudavad suuresti meie arusaamu maailmast.  

Poola jaoks läheb see kõik igaveseks ajalooraamatutesse kui otsustav, rahvust kujundav hetk. See, mida õppisime maailma hapruse kohta, vaadates, kuidas miljonid inimesed põgenevad kurjuse eest, aga ka see, mida me õppisime iseenda kohta, võttes oma kodudes vastu sadu tuhandeid võõraid inimesi, jätab oma jälje aastateks.

Mõnikord räägitakse Poolas riigi ukrainiseerimisest, nende kahe riigi vaimsest lähenemisest.
 2,7 miljonit meie riiki saabunud inimest on leidnud elamispinna, abi ja koha oma lastele koolides ja lasteaedades.

Kõik minu tuttavad ja inimesed, keda ma tänaval või poodides kohtan, teevad midagi, et aidata. Igaüks omal moel. Kõige julgemad veavad Ukrainasse ravimeid ja kuulikindlaid veste. Teised veedavad kogu oma vaba aja, aidates sisserändajatel dokumente täita, avada pangakontosid või otsida tööd. Need, kes on piirialadel, veedavad kogu päeva pagulaste vastuvõtmisel, kes ületavad meie piiri üha suuremal hulgal.

Nad valmistavad süüa, otsivad neile kedagi, kes pakub küüti teistesse linnadesse või riikidesse, jagavad sadu tuhandeid annetusi – tekke, seljakotte, kaisukarusid lastele. Kõik see jõuab sinna piirialadele kogu maailmast.

See, mida me saame teha ettevõtjate organisatsiooni liikmetena, on aidata seal, kus me saame anda kõige suurema panuse. Me aitame Ukraina ettevõtjatel oma ettevõtteid Poolas uuesti luua. Aitame neil ära tulla varemetes seisvatest tehastest, kauplustest, kliinikutest või ilusalongidest ja pakume inimestele – kellest paljud on jäänud ilma koduta, ilma vahenditeta elatist teenida ja ilma oma lähedasteta – tööd Poolas.

 Varssavi kesklinna rajasime büroo Ukraina ettevõtjate organisatsioonide jaoks. Lisaks kontoripindadele ja haldustoetusele aitame neil leida ruumi ettevõtetele, kes otsustavad oma äri Poolas uuesti üles ehitada. Alustasime kümnete tuhandete ruutmeetrite tootmispindade rentimisega. Tänu Varssavi tööstuspiirkonna Poola ettevõtjate suuremeelsusele saavad Ukraina ettevõtjad ruume kasutada tasuta. Nad maksavad ainult vee ja prügi äraveo eest.

Pärast peaaegu kaks kuud kestnud pagulaskriisi ei ole Poolas loodud ühtegi põgenikelaagrit ega muud kohta, kus inimväärikus ja turvalisus oleksid ohus.

Ukraina on sisenemas sõja uude etappi, kuid see kehtib ka Poola kohta. Me tahame anda inimestele, kes on leidnud Poolas turvalise varjupaiga, nende elu tagasi. Me ei saa anda neile tagasi nende riiki, kuid vähemalt tööd pakkudes saame neil aidata taastada teatud normaalsust.

Marcin Nowacki, EMSK liige, Poola

8. märtsil 2022 korraldasid minu Poola organisatsioon (ZPP) ja Kulski sihtasutus (millega on seotud EMSK liige Małgorzata Bogusz) väikese, kuid kiire humanitaarabikonvoi.

See oli tol nädalal teine sõit. Läksin koos Małgorzata Boguszi ja võrgustiku Atlas aseesimehe Tom Palmeriga (USA) Ukraina linna Lvivi. Sõidu eesmärk oli viia Ukrainasse ravimeid ning meditsiini- ja hügieenitarbeid. Kahe täislaaditud bussiga jõudsime kohtumispaika, mille olid määranud meie Ukraina partnerid, kes tooted pakendavad ja toimetavad need kohtadesse, kus neid kõige enam vajatakse.

Poola-Ukraina piiril kulges Poola poole pikk katkematu sõiduautode ja busside rivi. Tsiviilelanike evakueerimise vajadus kahjuks mitte ei vähene, vaid kasvab süstemaatiliselt. 10. märtsiks 2022 oli Poola vastu võtnud juba üle 1,5 miljoni ukrainlase.

Teekonnal Lvivi läbisime mitu kontrollpunkti. Suurim neist, mida turvas sõjavägi, asus otse linna sissepääsu juures. See oli väga elav koht, kus kihas inimestest. Linnas oli mitusada tuhat inimest rohkem kui tavaliselt. Lviv on praegu Kesk- ja Ida-Ukraina abistamist toetav transpordi- ja logistikakeskus. Linna ääres kohtusime oma kontaktisikuga, kes juhatas meid logistikakeskusse. Seal ootas rühm inimesi ja nad alustasid kohe mahalaadimist. Kõik tooted sorditi ja kataloogiti korralikult. Protsessi juhtimine oli kõrgel tasemel ning pärast oma jõupingutusi leidsime aega vahetada mõtteid praeguse olukorra ja ukrainlaste suurimate vajaduste üle. Lvivi elanikud on avanud oma kodud ning pakkunud Venemaa rünnaku all olevatest piirkondadest pärit pagulastele majutust, toitu ja transporti.

Minu sealviibimise ajal andsid Ukraina partnerid meile teada oma peamised soovitused ja vajadused. Tegime iga päev koostööd ja mul on au edastada nende sõnum. Nende soovitused ja vajadused võib üldiselt rühmitada kolmeks: need on poliitilist, sõjalist ja tsiviillaadi. Kõige pakilisemad neist on järgmised:

• rahaline abi ja sõjavarustus – see on valitsuste ja suurettevõtete ülesanne;
• Venemaa ja Valgevene survestamine ning põhjalikud ja laiaulatuslikud sanktsioonid. Sanktsioonid, millest ei saa kõrvale hoida. Sellega kaasnevad ka kulud ja me peame sellega leppima. Lõpuks on käes aeg meie energiapoliitika uuesti määratleda.

Valitsused, tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning kodanikuühiskond tervikuna saavad võtta järgmisi konkreetseid meetmeid:

• aidata varuda meditsiinitooteid;
• varustada muude vajalike tarvetega meie partnerite soovituste kohaselt;
• toetada perede evakueerimist. Ukrainast tagasi tulles saime transportida Ukrainast lahkuda soovivaid inimesi. Teine võimalus on tegutseda piiril ja abistada transpordiga;
• võtta vastu ja majutada ELi riikidesse saabuvaid peresid. Selle piirkonna riigid vajavad tuge pagulastele majutuskohtade leidmisel – vabu tube teie kodudes ja teie tühjades korterites. Meil Poolas on juba üle 2,8 miljoni sõjapõgeniku;
• lihtsustada nende inimeste tööotsimist, kes suudavad ja soovivad töötada.

Toonitan, et sellist pagulaskriisi nagu praegu ei ole Euroopa lähiminevikus enne kogetud. Sellega toimetulekuks peame kaasama kõigi liikmeriikide kodanikuühiskonna.

Ionuţ Sibian, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Rumeenia

Rumeenias on mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid, sh FONSS, Afterhills Association, ParentIS Association ja Our Smile Group Association, ühendanud jõud Iași linnaga, et seada sisse pagulaskeskus sõja eest põgenevatele ukrainlastele. Järgmine lugu, mille jutustas minu kolleeg Mihaela Muntean, on üks meie paljudest liigutavatest kogemustest.

Esimene pagulane, kes jõudis Iaşi pagulaste humanitaar- ja sotsiaalabi keskusesse CTR Nicolina, oli kahe nädala vanune Iovana – pommivarjendis sündinud tilluke vagus tüdruk samuti vaikse ja kahvatu ema süles, selja taga 21päevane teekond. Seejärel tulid pikk Roman, pisitüdruku isa, Romani ema ning tema 86aastane vanaisa. Neli põlvkonda astus maha täistuubitud autost ja kõndis aeglaselt vastuvõtulaua suunas.

- Kust te tulete?
- Harkivist!
See sõna oli täis valu, nagu räägitaks vanglakaristusest.

Meie keskus ei olnud veel ametlikult avatud, kuid üks kolleeg helistas tollipunktist ja küsis, kas me saaksime nad vastu võtta, nii et me paigutasime nad haavatavas olukorras inimestele mõeldud kahele korrusele.

Väike tüdruk oli sündinud kolm päeva pärast nende kodunt lahkumist, sõjatingimustes. Millist terrorit pidi see noor ema kogema... Romani süda oli kindlasti jagatud kaheks, tundes ühelt poolt kohustust võidelda oma rahva eest ja teisalt vastutust kaitsta nii paljusid haavatavaid inimesi enda ümber.

Kui nad oma kompsudega autost välja astusid, soovisid nad vaid magada. Pärast esimest ööd ütlesid nad mulle, et meie majas on nii vaikne. Ent pisitüdruk oli rahutu ja vana mees, kelle silmanägemine ei olnud enam paremate killast, ei rääkinud kellegagi. Ta oli kogenud sõda teismelisena. Nüüd, oma kepile toetudes, koormaks kõrge iga ja elukogemus, mida ta ei saanud maha jätta, liikus mees vaevatult ühelt diivanilt teisele.

Esimene päev keskuses tähendas Iovanale vanni ja beebimassaaži meie ParentIS meeskonnalt. Tegelikult me keerlesime kõik nende ümber. Järgmiseks hommikuks olid nad rohkem väljapuhanud, olles maganud ärkamata kogu öö, mille jooksul ei nõudnud pisike isegi süüa.

Sellele järgnesid rahulikud päevad jutuka ja toreda vanaema, diskreetse ja meeldiva ema ning armsa vastsündinuga. Roman hakkas kiiresti toetama teisi pagulasi, aidates neid igal võimalikul moel, tundes ilmselt, et annab nii tagasi selle, mis talle oli antud. Nendega koos pesime ja riputasime kuivama pesu, rääkisime lugusid. Vana mehe meeleolu paranes piisavalt, et vastata tervitustele ning jõuda täpselt õigel ajal söögilaua taha.

Tasakaal lõi taas kõikuma mõned päevad hiljem, kui Romani ema, abikaasa ja pisitüdruk püüdsid lahkuda Belgiasse. Lennujaamas selgus, et vaid tema emal on võimalik lahkuda. Abikaasal puudus biomeetriline pass.

Ma ei taha teada, kuidas pidi end tundma naine, kes jättis maha oma poja, lapselapse ja isa. Kui Roman laps süles tagasi tuli, olime kõik õnnetud. Lõpuks leidsid nad võimaluse noore ema ja pisitüdruku lahkumiseks. Jäid vaid mehed, vaikselt ja kurvalt, kumbki üksi oma mõtetes ja abituses. Varsti olid nad taas teel. Nad jätsid meile mälestuse pagulasest, kellest sai viivuks kolleeg, meie ühise rõõmuhetke hommikust, mil ema ütles, et pisitüdruk oli rahunenud ja ärkamata maganud, ning Romani tänukirja, milles ta väljendades tohutut rõõmu, et nad saavad olla tunnistajaks imele nimega Iovana – lapsele, kes kangekaelselt otsustas sündida ajal, mil teised surid.

Zsolt Kükedi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Ungari  

Keskkonnaorganisatsiooni esindajana tean, et praegu on selle inimtragöödia valguses väga vähe ruumi keskkonnakaalutlusteks, ning et pagulaste sissevooluga vahetult silmitsi seisvad inimesed hindavad kõrgelt isegi kõige lihtsamat märki huvist, kaastundest ja vähimastki abipakkumisest.

Tänu oma regionaalarengualasele tööle tunnen paljusid linnapäid ja omavalitsusjuhte, kes pärast sõja puhkemist pakkusid pagulastele kohe ja isetult oma rahvamaju ja ühist ruumi. Üks vaevu 700 elanikuga asula võttis vastu rohkem kui sada ukrainlast. Sellest ajast alates on nad neile valmistanud toitu, pakkunud ulualust ja pesnud nende riideid. Kohe pärast sõja puhkemist, kui pöördusin tagasi koju komitee täiskogu istungjärgult, kirjutasin 18 kohaliku omavalitsuse liikmele, linnapeale ja omavalitsusjuhile Ida-Ungaris, küsides, milline olukord neil valitseb ja millega me saaksime neid aidata kaugelt Budapestist. Ma ei kavatsenud tormata ise piirile, kuna esialgu on entusiastlikest vabatahtlikest humanitaartöös rohkem kahju kui kasu.

Üheksa inimest 18st, kellega ühendust võtsin, vastas. Oletatavasti ei olnud teistel aega e-kirju lugeda või neile vastata, mis on selles olukorras täiesti arusaadav. Vastanud pidasid mu kirja siiski julgustavaks. Neil oli lihtsalt väga hea kuulda, et me mõtleme nende peale, ning mõista, et meie poole on võimalik pöörduda. Keegi küsis raha tekkide ja pesuainete jaoks. Keegi suunas mind sinna, kus oli vaja annetusi. Ent üldiselt lubasid nad, et võtavad ühendust, kui olukord stabiliseerub ja kui nad seda koormat enam rahaliselt või isiklikult kanda ei suuda.

Andsime neile abi ka teisel moel: kogusime meditsiinitarbeid ja viisime neid abivajajatele, kes ei suuda neid sellises olukorras ise hankida. Viisime minu naise töökohast stoomikotte. Stoomikotid on mõeldud inimestele, kes ei saa oma keha jääkaineid loomulikul teel väljutada seedetrakti või kuseteede teatavaid osi mõjutava defekti või haiguse tõttu. Keha jääkained erituvad kõhuseina teatavasse ossa tehtud avause ehk stoomi kaudu. Need patsiendid vajavad iga päev uut kotti. Nende elutähtsate kottide transportimine ei kuulunud esialgu meie plaanidesse. Ent meie elud on piisavalt keerulised mõistmaks, et sellises olukorras tuleb meil teha ka ebaharilikke annetusi.

Oma sektsiooni koosolekutel Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitees oleme arutanud Ukraina ja Venemaa sõda ja selle mõju. Mul paluti kutsuda kõnelema keegi otse lahinguväljalt ning tuumaekspert, et mõista Ukraina tuumaelektrijaamadega seotud ohtu. Kuna mul on tänu oma arendustööle palju isiklikke tuttavaid Ukrainas, õnnestus mul saada ühendust Harkivist pärit noormehe Serhi Prokopenkoga, kes on innovatsiooni- ja ettevõtlusspetsialist, konsultant ja majandusteadlane. Ta kommenteeris olukorda otse lahinguväljalt Harkivis asuvast punkrist, kuhu ta oli varjunud pärast piirkonna pommitamist vahetult enne meie koosolekut. Kuna internetiühendus hangus, rääkis ta vaheldumisi Ungari tuumaeksperdiga, kes pidi sõna saama pärast teda. Riikliku avaliku halduse ülikooli vanemteadur dr Zsolt Hetesi on keskkonna-, energia- ja kestlikkusuuringutega tegelenud alates 2005. aastast. Varem on ta kestliku arengu ja ressursside uurimisrühma ühe juhina rääkinud palju kriisist, mis tuleneb ülerahvastatusest ja ressursside ületarbimisest. Ressursside ammendumise eksperdina rääkis ta tuumajaamade olukorrast, haavatavusest ja võimaliku tuumakatastroofi ohust mõnes Ukraina neljast tuumaelektrijaamast. Ta püüdis kuulajaskonda rahustada, et praegu ei näi need tuumaelektrijaamad kujutavat endast otsest ohtu maailmale. Selle ettekande järel sai sõna Serhi ja tema kõnes võisime tajuda sõja tegelikkust. Tema sõnavõtule järgnes pikk aplaus. Sektsioon oli südamest liigutatud tema sõnadest ega suutnud keskenduda oma tavapärasele tööle.

Minu arvates on ka see humanitaartöö: suhelda inimestega, kes on sõja tõttu isoleeritud, ning heita kõrvale oma näiline turvatunne, et reaalsuspuhang jõuaks meieni ja me tunneksime, et ka meie saame siit kaugelt midagi ära teha.

Tatjana Babrauskienė, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Leedu

Leedu hariduskogukond jälgib Venemaa praegust laiaulatuslikku ja üliagressiivset sõjategevust Ukrainas sügava kurbuse ja hämmastusega ning on loonud algatuse, et selgitada nooremale põlvkonnale Ukraina ajalooga seotud müüte ja tegelikkust.

Väga oluline on mõista hiljutise enneolematu agressiooni põhjuseid. Üks neist on Venemaa infosõda, mis hõlmab propagandat, desinformatsiooni ja valeuudiseid Ukraina kohta.

Leedu Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühing (LŠMPS) on korraldanud Leedu koolides kampaania infosõjaga võitlemiseks ja Ukraina toetuseks. 28. veebruaril kutsusime kõiki aineõpetajaid ja haridusasutuste juhte üles andma Ukraina toetuseks oma esimese tunni Ukraina toetuseks ja tõese ülevaate esitamiseks riigi ajaloost.

Ametiühingu aseesimees ja ajalooõpetaja Audrius Jurgelevičius võttis avatud tunnis läbi sajandijagu Ukraina ajalugu ja tutvustas riikluse algeid. Tundi kanti üle reaalajas ja sellest võisid osa võtta kõik Leedu koolid.

Tunnil oli kolm eesmärki: esiteks näidata, et Ukrainas elavad inimesed, ukrainlased, on iseseisev rahvas ja mitte venelased, ning teiseks, et ukrainlased on kujundanud oma ajaloo ja oma riigi, mida nad nüüd juhivad. Et nad rajasid oma riigi ise, ei ole neil mingit põhjust olla selle eest kellelegi tänu võlgu ja seega pole kellelgi õigust seda neilt ära võtta. Tunni kolmas eesmärk oli paljastada teatavad müüdid, mis Ukraina ajaloost rääkides võidakse vahel muuta valedeks.

Tund on juba tõlgitud vene, poola ja inglise keelde ning seda levitatakse Leedu diasporaa ja organisatsiooni Education International kaudu kõikjal.

Valmistasime kleebiseid ning palusime õpilastel neid välja printida ja tunni ajal nähtavale kohale asetada, et Ukrainale toetust väljendada. Samuti palusime neil tunni ajal pilti teha ja need meile saata. Oleme pilte jaganud Ukraina hariduskogukonnaga, kellele avaldasime oma toetust ja solidaarsust.

On väga oluline jääda ühtseks. Me ei tohi lasta ajalugu ümber kirjutada.

Tund koos ingliskeelsete subtiitritega on kättesaadav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=G0lu8AM0o8c&t=17s 

Emilis Ruželė, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Leedu

Märtsi alguseks olid leedukad annetanud üle 12 miljoni euro. Minu organisatsioon Investors’ Forum on
annetanud 1000 eurot ja meie liikmesettevõtted on annetanud rohkem kui 300 000 eurot mitmesugustele
Ukrainat toetavatele organisatsioonidele.

Vabatahtlike organisatsioon Stiprūs Kartu (Koos Tugevam) aitab leida Ukrainast pärit pagulastele transporti, majutust ja muid vahendeid. Investors’ Forum on muutnud poole oma Vilniuses asuvast kontorist abipinnaks ja on valmis seal vastu võtma ühte pagulaste perekonda. Isiklikult olen valmistanud oma korteris ühe toa pagulaste vastuvõtmiseks.

Lisaks protesteerivad Vilniuses inimesed iga päev Venemaa saatkonna ees.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Fernando Manuel Mauricio De Carvalho

10. märtsil toimus Lissabonis Largo de Camõesi väljakul tugevas vihmasajus avalik meeleavaldus, kus meeleavaldajad võtsid sõna sõja, sanktsioonide ja isikute vastu, kes saavad kasu relvade müügist või kasutavad sõda militariseerimise ettekäändena. Meeleavaldused toimusid ka riigi teistes osades.

Lissaboni protestijad kandsid siniseid või valgeid lippe, millel olid käsitsi joonistatud tuvi ja sõna „rahu“. „Lõpetage sõda, andke rahule võimalus!“ oli ürituse läbiv sõnum, millele keskenduti ka mitmes kõnes. Sõnavõtjate hulgas oli ka João Coelho Portugali Töötajate Keskliidust (CGTP-IN). Ta mõistis hukka „sõjapistrikud“, kes koonduvad Euroopas, et suurendada relvastust, ja need, kes saavad nüüd relvade müügiga rikkaks.

Portugali Töötajate Keskliit väljendas solidaarsust sõjaohvritest töötajate ja rahvastega, eelkõige Ukrainas elavate inimestega. Organisatsioon on oma tegevuses alati juhindunud rahu eest seismise ja sõja hukkamõistmise põhimõtetest, rõhutades vajadust lõpetada sõda ja anda võimalus rahule.

Me kutsume üles dialoogile, et leida konfliktile rahumeelne lahendus. Sõda ei ole lahendus ning me tunneme muret Ukraina ja kõigi teiste riikide töötajate ja inimeste pärast, kuna just nemad kannatavad esmalt ja peamiselt sõja ja hävingu tõttu.

Me usume, et rahu eest seismiseks peame võitlema militarismi ja võidurelvastumise vastu, keskendudes rahumeelsele lahendusele, mis hõlmab vastastikusel usaldusel, koostööl ning Euroopa riikide ja rahvaste julgeolekul põhinevate kokkulepete või dialoogimehhanismide loomist. Seetõttu on sõjalisele eskaleerumisele kiiresti vaja lõpp teha.

Sanktsioonid ei peata sõda ning neil on kahjulikud tagajärjed töötajatele ja inimestele nii mõjutatud riikides kui ka mujal. Sanktsioonid selliste riikide vastu nagu Iraak on näidanud neid mõjusid ja neist tulenevat elutingimuste halvenemist ning tagajärgi teistele riikidele. Selleks tuleb nüüd võtta meetmeid, et võidelda rünnakute vastu, mis on suunatud töötajate elutingimuste ohustamisele.

Portugali Töötajate Keskliit juhib tähelepanu vajadusele tagada pagulaste täielik toetamine, võideldes samal ajal rassismi ja ksenofoobia kõigi vormide vastu, ning rõhutab vajadust humanitaarabi järele, et lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi inimesed Ukrainas ja naaberriikides.

Me väljendame taas oma solidaarsust sõjaohvritega, eelkõige Ukraina rahva ja töötajatega, aga ka Palestiina ja Lääne-Sahara, Jeemeni, Somaalia, Süüria ja Afganistani elanike ja töötajatega. Samal ajal rõhutame, et rahu saavutamise tee tuleb rajada kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja ÜRO raamistikus.

Kuulake, kuidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Ionuţ Sibian kirjeldab Rumeenia kodanikuühiskonna ulatuslikku koondumist, et abistada sõjavarju otsivaid Ukraina pagulasi, ja innustab kogu Euroopa kodanikuühiskonda näitama oma Ukraina naabritele üles külalislahkust: „Meie sõnum välismaailmale peab olema: meie maja Brüsselis on neile avatud. Oleme oma Ukraina kolleegide jaoks olemas ja hoolitseme nende eest, et pakkuda neile turvavõrku, moraalset tuge ja kõike, mida nad vajavad.“

Vaadake Saksamaa esindaja Antje Gersteini kirjeldust sellest, kuidas saksa kodanikuühiskond osutab Ukraina põgenikele väga konkreetset abi.

„Ma olen uhke, et suutsime kiiresti koondada oma jõud, et toetada Ukrainat, selle rahvast, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda konkreetsete tegudega. Mitmed Saksamaa jaemüügi- ja toiduettevõtted on tarninud Ukrainasse 4000 tonni toiduaineid. See on Euroopa solidaarsus tegudes.“

Selles videoläkituses kutsub EMSK hispaania liige Salgado Manuel Garcia üles rahule, solidaarsusele ja austusele, tehes samas teatavaks oma ametiühingu lubaduse aidata sõjas kannatada saanud ukrainlasi.

„Hispaania suurima ametiühingu – Hispaania Töötajate Üldliidu nimel mõistame täielikult hukka Vladimir Putini armee sissetungi Ukrainasse. See ei ole mitte ainult rünnak Euroopa Liidu aluseks olevate väärtuste vastu, vaid ka rünnak tsiviilelanike vastu. Me kutsume üles olema solidaarsed ja andma kiirelt humanitaarabi“.

Cinzia del Rio, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Itaalia

Venemaa sissetung Ukrainasse muudab maailmas ja päris kindlasti Venemaa ja ELi vahelisi geopoliitilisi ja majandussuhteid. Demokraatlik rahvusvaheline üldsus ja ametiühinguliikumine on mõistnud kindlalt hukka vaenuliku sõjalise sekkumise, mis nõuab ohvreid tsiviilelanike hulgas ning hävitab Ukraina linnade tsiviil- ja majandusstruktuure.

Oleme väljendanud oma täielikku toetust Ukraina rahvale, korraldanud demonstratsioone Putini ja tema provotseerimata sõja vastu ning toetame rangete Venemaa-vastaste majandussanktsioonide kehtestamist, mis peaks režiimile survet avaldama. Pärast pooltteist kuud ei ole jõhkrused lõppenud, humanitaarkoridoride loomine on osutunud keeruliseks, miljonid Ukraina elanikud on riigist lahkunud, et otsida varjupaika ELi riikides, paljud on sunnitud Ukraina-siseselt ümber asuma ning läbirääkimised relvarahu ja rahuprotsessi üle on seiskunud.  

Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja vabaühendused kogu ELis, eelkõige Ukrainaga piirnevates riikides, on näidanud üles tingimusteta solidaarsust, pakkudes pagulastele kohest abi, arstiabi, peavarju, toitu, riideid ja ravimeid.  Ajutise kaitse direktiiv oli esmatähtis neile ELis kaitse ja õiguste tagamiseks, aidates neil hädaolukorraga toime tulla ja meie ühiskonda võimalikult suurel määral integreeruda. Lisaks peame meeles pidama, et 80% pagulastest on naised ja lapsed, kes kogevad esimest korda julmust ja vägivalda, mille psühholoogilised tagajärjed jätavad armid kogu eluks. EL peab olema valvas, et tagada nende haavatavate rühmade kaitse ning seista vastu ka inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohule.

Venemaa sissetung Ukrainasse on tugevdanud Ukraina rahvuslikku identiteeti ja geopoliitilist suunda läänemaailma demokraatlike riikide poole ning kiirendanud ELiga ühinemise protsessi. Samuti on see taasühendanud ELi ja USA, kindlustades nendevahelisi suhteid, ning lähendanud ELi riike, kes on reageerinud Venemaa sissetungi ja sõjaliste jõhkruste üksmeelse hukkamõistmisega.  Kuid pärast ELi esimest sanktsioonide paketti, mida hiljuti laiendati söeimpordile, ei ole praegu võimalik teha ühist otsust eelkõige gaasi ja nafta impordi keelustamise kohta, sest see tähendaks, et Euroopa peab kiiresti otsima alternatiivseid tarneallikaid, et mitte muuta oma majanduslikku püsimajäämist Venemaast sõltuvaks. Selleks ei ole me aga veel valmis. Vajame Euroopa valitsuste ühehäälset otsust ning Venemaalt energia impordi täielikul keelustamisel võib mõne riigi SKP-le olla äärmiselt kahjulik mõju.

See põhjustaks ettevõtete sulgemist ja töökohtade kadumist pärast pandeemiakriisi. Loomulikult võtab gaasi ja süsivesinike suhtes täieliku embargo kehtestamine aega, kuid kava on paigas ja varasemad majandussuhted Venemaaga on igaveseks kõrvale jäetud. Selles kontekstis on aga ELil kohustus päästa see, mis Ukraina majandusest veel alles on, et vältida pikaajalist katastroofi eelseisvatel aastatel ning alustada Ukrainaga ühinemisprotsessi üle konkreetset dialoogi, ilma et see kahjustaks käimasolevat ühinemisprotsessi Lääne-Balkani riikidega.

EL peab kehtestama kompensatsioonimeetmed, et tegeleda konflikti kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede ning neist tulenevate sanktsioonidega, mis meie riike mõjutavad. Me ei saa eirata tõsiasja, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutavad ELi kestliku arengu eesmärke, milles me leppisime kokku koos taasterahastu „NextGenerationEU“ paketi investeeringutega. Sellegipoolest peame pidama kinni rohe- ja digipöörega seotud kohustustest ning tagama Euroopas parema sotsiaalse mõõtme.

Sõjal on tõsised tagajärjed ka maailma ja Euroopa toiduvarudele. See halvendab hindade tõusu tõttu veelgi Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate juba niigi rasket olukorda. Peame keskenduma meetmetele, millega tagatakse toiduga kindlustatus ELis nii lühikeses plaanis pärast sissetungi kui ka pikema aja jooksul. Seni ei tohiks me eirata sõja tugevat mõju ka ELi-väliste riikide toiduainetega varustamisele. Vältida tuleb uut sotsiaalset ja majanduskriisi, peatada toidu- ja naftahindadega spekuleerimine ning võtta arvesse meetmeid nende lisakasumi maksustamiseks.  

Esmatähtis on siiski teha lõpp sõjale ning leida tee läbirääkimiste alustamiseks ja rahu sõlmimiseks. Arvestades, et kaalul on ELi tulevik, peaks EList saama tõeline geopoliitiline ja läbirääkimisi juhtiv osaleja. Hiinal ja Türgil on nendel läbirääkimistel oma poliitilised ja majanduslikud eelised, kuid nad ei ole demokraatia ja põhiliste inimõiguste austamise eestvedajad. See tähistab ELi jaoks ajaloolist pöördepunkti, millel on poliitiline, majanduslik ja strateegiline mõju kogu maailmale. EL peab võtma endale uued kohustused ja liikuma tugevama poliitilise integratsiooni poole: meil ei saa olla ühist kaitsesüsteemi ilma ühise välispoliitikata ning tugevama ja sidusama poliitilise integratsioonita. Mis tahes sammu integreeritud kaitse poole peab täiendama selge demokraatlik kontroll sellise süsteemi üle.

Sõja oht Euroopas peaks ajendama ELi riikide valitsusi töötama Euroopa tuleviku konverentsi raames selge poliitilise integratsiooni nimel.
EL peab oma väärtusi kaitsma ning tal on kohustus säilitada rahu, mida ta on Euroopas viimase 70 aasta jooksul taganud.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Andris Gobiņš, Läti

Igaüks meist saab aidata vabadust kiiremini ja kestvamalt saavutada. Siin on toodud mõned mõtted, kuidas seda teha. Need põhinevad minu kogemusel paguluses elava põgenikepere lapsena ja nüüd Lätis töötamisel.

1. Peame teadma, millised on meie eesmärgid, ja vastavalt tegutsema.

See on selge. Mida varem saab Ukraina täielikult vabaks Venemaa okupatsioonist ja terrorist, seda vähem on seal mõrvu, vägistamist, piinamist, kannatusi ja hävingut. Ja seda vähem kahjustavaks kujuneb mõju ülejäänud Euroopale.
Peame tegema kõik (tõepoolest kõik!), mis meie võimuses, et aidata Ukrainal võita see sõda terrori vastu ja päästa ELi ja Euroopa tulevik. Jah, me saame kodanikuühiskonnana sellele kaasa aidata, kui avaldame otsustajatele survet ja nendega arutleme, kui paremini tegutseme ja tugevdame sidemeid kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

2. Kodanikuühiskond võib valitsustelt nõuda järgmist:
- nõuda tegusid poliitikutelt (sh teie organisatsiooni liikmetelt või selle sõpradelt). Kõik vajalikud relvad tuleb kohale toimetada ning rakendada tuleb täielikke ja rangeid sanktsioone. Järeleandmistele ei ole kohta. – Mida meil teha tuleb:
- peame jõuliselt tegutsema valeuudiste leviku ja manipulatsioonide piiramiseks ning nende vastu võitlemiseks. – EL peab otsustavamalt tegutsema:
- Ukraina ja ELi idapiiril asuvate liikmesriikide jaoks tuleb välja töötada rahu-, taaste- ja vastupidavusmehhanism, et kujundada sellest maailma kõige stabiilsem ja jõukam piirkond.

3. Kodanikuühiskond ise ja kodanikuühiskonna heaks võib teha järgmist:
- boikottida kõike Venemaalt imporditut, sealhulgas energiat, ja ettevõtteid, kes jätkavad koostööd Venemaaga või Venemaal, ning osta Ukraina tooteid. – Siin tuleb meil teha veelgi rohkem:
- liituda nende ametiühingute mitteametliku võrgustikuga, kes keelduvad muu hulgas Venemaa laevu lastimast ja lossimast, ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes teevad Ukrainaga koostööd või abistavad Ukraina pagulasi. – Tegutsegem kõigis neis valdkondades!
- võtta Ukraina-teemad päevakorda ja kaasata Ukraina organisatsioonide esindajad kõigil oma organisatsioonide ja võrgustike koosolekutel, nagu tegime meie komitee sektsioonide koosolekutel ja täiskogul. – Jätkakem selle hea tööga.

Kokkuvõtteks: agressor Venemaa ei tohi saada vähimatki kasu ega mingeid eeliseid. ELil on sellest enim võita, kui Ukrainast saab ELi liikmesriik.

Nagu ütlesime väga selgelt oma resolutsioonis, on komitee „seisukohal, et ELi ja rahvusvahelise üldsuse jaoks on äärmiselt oluline, et ühtegi piiri ei muudetaks sõjaliste vahenditega ning et agressor ei saaks mingit kasu. Kaitsta tuleb õigusriigi põhimõtet, mitte kõige tugevama õigust, ning Ukrainale tuleb maksta täielikku hüvitist“. Kõik muu kahjustaks oluliselt rahu ELis ja maailmas ning sellel oleks kujuteldamatult kõrge hind nii inimeste kui ka rahalises mõttes.

Usun, et Ukrainast peab saama ja saab väga pea ELi täieõiguslik liikmesriik. Koos Ukrainaga muutub EL tugevamaks ja – jah, ka paremaks. Kahtlemata ei jää puudu motivatsioonist, et teostada Ukrainas ülejäänud vajalikud reformid, ega ole vaja kahelda väga positiivses mõjus väärtustele ja nendega seotud poliitikale ELis.

Lätis veavad kodanikuühiskonna organisatsioonid Ukraina toetuseks algatust (#UkraineSolidarity ja #UkraineInTheEU) istutada Euroopa päeval, 9. mail päevalilli. Algatuses osalevad koos teistega ka peamised ELi institutsioonid. Osalege teiegi!