Alates 24. veebruarist 2022 on Ukraina seisnud silmitsi Venemaa sissetungiga oma territooriumile. Lisaks sõjalisele ja rahalisele abile, mida saabub kogu maailmast, teevad Euroopa ja Ukraina kodanikuühiskond koostööd, et aidata hädas olevaid kogukondi. Selles „Kohaliku vaate“ osas palusime mõnel nende esindajal jutustada meile oma lugu.

 

Alates 24. veebruarist 2022 on Ukraina seisnud silmitsi Venemaa sissetungiga oma territooriumile. Lisaks sõjalisele ja rahalisele abile, mida saabub kogu maailmast, teevad Euroopa ja Ukraina kodanikuühiskond koostööd, et aidata hädas olevaid kogukondi. Selles „Kohaliku vaate“ osas palusime mõnel nende esindajal jut...Rohkem

Alates 24. veebruarist 2022 on Ukraina seisnud silmitsi Venemaa sissetungiga oma territooriumile. Lisaks sõjalisele ja rahalisele abile, mida saabub kogu maailmast, teevad Euroopa ja Ukraina kodanikuühiskond koostööd, et aidata hädas olevaid kogukondi. Selles „Kohaliku vaate“ osas palusime mõnel nende esindajal jutustada meile oma lugu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Elena Calistru selgitab, kuidas paljud Rumeenia kodanikud aitavad põgenevatel ukrainlastel leida peavarju ja toitu ning miks nad seda teevad. Ta räägib ka rollist, mida täidab komitee, kes oma võrgustikku kasutades suudab kiiresti luua mehhanismid kõige nõrgemate aitamiseks.

Brüsselis ja Kiievis asuva vabaühenduse Promote Ukraine asutaja Marta Barandi kirjeldab olukorda Ukraina vaatenurgast. Ta räägib sellest, kuidas tema töö sõja puhkedes muutus, kui oluline on kodanikuühiskonna roll ja et ukrainlased ei alistu sissetungija ees mitte iialgi.

Lõpetuseks räägib Gazeta Wyborcza asepeatoimetaja Bartosz Wieliński sõja mõjust Poolale ja sellest, kuidas Poola rahvas on võtmas omaks uut suhtumist pagulastesse. Ta selgitab näiteks, kuidas koolides võetakse vastu ja aidatakse noori ukrainlasi. (tk)

Vähem