EMSK Info: Kuidas saab kodanikuühiskond kaasa aidata Lääne-Balkani riikide läbirääkimistele ja tulevasele ELiga ühinemisele?

Ionuț Sibian: Komitee on veendunud, et kodanikuühiskonnal peab laienemisprotsessis olema aktiivne roll, sest kodanikuühiskond on sild poliitika ja inimeste vahel ning aitab jälgida, kas ka tegelikult rakendatakse aluspõhimõtteid, nagu sõnavabadust, õigusriigi põhimõtet, meediavabadust, võrdset kohtlemist, korruptsioonivastast võitlust ja huvide konflikide ärahoidmist.

Komitee on alati toetanud kodanikuühiskonna organisatsioonide süstemaatilist kaasamist ühinemisreformidega seotud kavandamisse, programmide koostamisse, rakendamisse ja järelevalvesse. See põhimõte ei peaks kehtima üksnes Lääne-Balkani riikide valitsuste suhtes ja seda ei peaks oodatama mitte ainult neilt – sama peavad tegema ka ELi institutsioonid ise.

Komitee arvamuses „Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“, mis võeti vastu 2021. aasta märtsis, soovitame Euroopa Komisjonil tunnustada kodanikuühiskonda uue metoodika kontekstis rohkem ja anda sellele laienemisprotsessis suurem roll. See aitaks lahendada mitte ainult poliitilisi, vaid ka majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Seetõttu peaksid ELi rahaliste vahendite jaotamisel jääma prioriteetide hulka sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide võimekuse suurendamine riiklikul tasandil, piirkondliku koostöö hõlbustamine ning eksperditeadmiste vahetamine.

Lääne-Balkani poliitilise eliidi läbipaistvuse ja vastutuse kontrollimiseks julgustame ELi tellima piirkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidelt regulaarseid n-ö variaruandeid demokraatia olukorra kohta. Samuti oleme palunud komisjonil iga-aastase laienemispaketi raames koostatavates riigiaruannetes järgida selget struktuuri järelevalves selle üle, kuidas Lääne-Balkani riikide valitsused kodanikuühiskonnaga tegelevad. Seejuures tuleks tagada kooskõla naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi suuniste ja strateegiliste juhtnööridega ELi toetuse kohta kodanikuühiskonnale laienemispiirkonnas aastatel 2021-2027. See oleks aluseks mahajäämuse korral võetavatele poliitilistele meetmetele, samas kui edusammud tooksid laienemisprotsessis osalevatele riikidele käegakatsutavamat kasu.

Milline on siinkohal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatatud Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorumi roll?

Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorum moodustab osa komitee tööst Lääne-Balkanil. See täiendab komitee kahepoolset tööd riikidega, kes peavad läbirääkimisi ELiga ühinemise üle kodanikuühiskonna ühiste nõuandekomiteede kaudu, mis on loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutes sätestatud õiguslikul alusel.

Alates 2006. aastast tuleb komitee kodanikuühiskonna foorum kokku iga kahe aasta tagant ning annab võimaluse vahetada arvamusi selle piirkonna kodanikuühiskonna hetkeolukorra, vajaduste ja edasise arengu kohta. See ühendab Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskonna organisatsioone, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeid, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning samalaadsete institutsioonide esindajaid ning ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid. Foorumil osalejad võtavad vastu riiklikele ametiasutustele ja Euroopa institutsioonidele suunatud soovitusi. Selle aasta foorum Skopjes (30. septembril ja 1. oktoobril) leidis aset vahetult enne 6. oktoobril Sloveenias Brdos toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist. Enne tippkohtumist jagati kõigile sidusrühmadele foorumi lõppdeklaratsioon. Soovitused sisaldavad ka suuniseid komitee edasiseks tööks selles piirkonnas.

ELi ja Lääne-Balkani järelevalvekomitee esimees Ionuț Sibian