EMSK info

Ühtekuuluvuspoliitikal on võtmetähtsus Euroopa Liidule COVID-19 järgse uue visiooni loomisel, mille keskmes on heaolu, kaasamine ja keskkonnasäästlikkus ning millesse on täielikult kaasatud organiseeritud kodanikuühiskond. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi Christa Schwengi selle sõnumiga ühines Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira komitee täiskogu septembri istungjärgul.

Alates COVID-19 kriisi puhkemisest on ühtekuuluvuspoliitika aidanud leida selles hädaolukorras lahendusi ning programmitöö perioodil 2021–2027 tuleks jätkata ühtekuuluvuspoliitika kasutamist, et käsitleda pandeemia ajal veelgi kasvanud probleeme ja ebavõrdsust inimeste vahel ning liikmesriikide, piirkondade ja linnade vahel ja sees.

„Ühtekuuluvuspoliitikal on keskne roll majanduse tasakaalustatud taastamisel, milles ei jäeta kedagi kõrvale. Partnerluse põhimõte suhetes kodanikuühiskonna organisatsioonidega on osa selle poliitika põhiolemusest ning me soovime, et seda põhimõtet laiendataks taasterahastule „NextGenerationEU“ ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisele. Ühtekuuluvuspoliitika peaks samuti muutuma vähem bürokraatlikuks, digiteeritumaks ja tõhusamaks,“ ütles Christa Schweng.

Elisa Ferreira märkis, et COVID-19 kriis on halvendanud valitsevat ebavõrdsust ja toonud kaasa uued erinevused, mis mõjutavad eelkõige eesliinitöötajaid, haavatavaid elanikkonnarühmi, nagu eakad ja puuetega inimesed, inimesi, kellel on piiratum juurdepääs teenustele, ning neid, kes kannatasid enam liikumispiirangute mõjude tõttu, nagu naised ja noored: „Meie liit on täpselt nii tugev, kui on tema nõrgim lüli. Võitlus ebavõrdsuse vastu ja selle vähendamine on tugeva ja eduka liidu vältimatu eeltingimus. Meie taastumise keskmes peavad olema sotsiaalne õiglus ja kaasamine. Me ei saa lahendada sotsiaalseid probleeme ilma ruumilise ja piirkondliku ebavõrdsuse küsimusi lahendamata. Peame arvesse võtma seda, kus inimesed elavad.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb ELi jõupingutustega pöörata ümber murettekitav suundumus, milleks on meediavabaduse vähenemine ja ajakirjanduse sõltumatuse üha ulatuslikum piiramine, mis on tingitud erinevate võimu- ja äristruktuuride kasvavast survest, madalast tasust, meediaomandi koondumisest ning valeuudiste levikust sotsiaalmeedias ja muudes kanalites.

Komitee septembri täiskogu istungjärgul toimus arutelu Piirideta Reporterite Brüsseli büroo juhataja Julie Majerczaki ja Euroopa Ajakirjanike Liidu peasekretäri Ricardo Gutiérrezi osalusel. Komitee väljendas muret selle pärast, et ajakirjanikud satuvad üha enam verbaalsete ja füüsiliste rünnakute märklauaks ning alates 2015. aastast on tapetud 16 ajakirjanikku.

„Euroopas levivad suundumused, mida ei saa aktsepteerida. Meediavabadus ja mitmekesisus on hästitoimiva demokraatia eeltingimused ning seetõttu puudutavad need meid kõiki. Professionaalset ajakirjandust ei saa kunagi asendada algoritmide, uudisteagregaatorite ega sotsiaalvõrgustikega,“ sõnas komitee president Christa Schweng.

Komitee pooldab Euroopa Komisjoni hiljutisi algatusi, sh soovitust ajakirjanike turvalisuse kohta, mida eelmisel nädalal esitles volinik Věra Jourová. Komitee kiidab heaks komisjoni presidendi kõne olukorra kohta Euroopa Liidus, milles Ursula von der Leyen teatas kavatsusest võtta vastu Euroopa meediavabaduse seadus.

Täiskogu istungjärgul võeti aga vastu arvamus „Meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse tagamine Euroopas“, milles komitee kutsub komisjoni üles kasutama üldist tingimuslikkuse korda ning kehtestama viivitamata eelarvelised sanktsioonid riikidele, kus meediavabadus ja meedia mitmekesisus on tõsises ohus.

Arvamuse raportöör Christian Moos hoiatas: „Soovitustest ajakirjanike kaitse ja turvalisuse kohta ei piisa. Ei tohi enam aega kaotada. Liikmesriigid, kes lämmatavad meediavabadust, tuleb taasterahastust „NextGenerationEU“ välja jätta. Kohaldada tuleb tingimuslikkuse määrust. Ungari ja Poola hävitavad aktiivselt või on juba hävitanud meediavabaduse. Nende valitsused peavad taastma demokraatia ja õigusriigi, vastasel juhul ei saa nad jääda ELi liikmeteks, sest liit tagab õiguslikult demokraatia ja õigusriigi ja nende mõlema vältimatu eeldusena meediavabaduse.“

Julie Majerczak ja Ricardo Gutiérrez väljendasid oma toetust komitee arvamusele ning ELi tegevusele meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kindlustamisel, kuid rõhutasid seda, kui oluline on tagada, et komisjoni soovitused ja esitatud kava ei jääks vaid sõnaks paberil. (ll)

Suur rõhk ELi taastumisel, terviseliidu loomisel ja digiüleminekul, kindel seisukoht õigusriigi põhimõtte kaitsmisel ja keskendumine Euroopa tulevikule – komitee kiidab heaks need selle aasta kõnes „Olukorrast Euroopa Liidus“ esile toodud aspektid.

Komitee prioriteet on endiselt riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide elluviimine, võttes arvesse tööandjate, töötajate ja kogu kodanikuühiskonna vajadusi.

„Selliste reformide elluviimine on võimalik üksnes kodanikuühiskonna täielikul kaasamisel,“ sõnas komitee president Christa Schweng.

Edukad teaduslikud uuringud COVID-19 vaktsiinide väljatöötamiseks ning vaktsiinide kiire turule toomine ja kasutuselevõtt näitas, et Euroopa on suuteline tulemusi saavutama. Tõelise terviseliidu loomine, mida on rõhutanud komisjoni president Ursula von der Leyen, on komitee praeguse ametiaja üks põhiprioriteetidest.

Mis puudutab tuleviku tehnoloogialahendustesse investeerimist, rõhutab komitee, et EL peab töötama välja oma digitaalse suveräänsuse visiooni ja strateegia, jäädes samal ajal avatud vabakaubandusele ja toetades mitmepoolset süsteemi.

Christa Schweng peab kiiduväärseks ka Euroopa Komisjoni tugevat seisukohta õigusriigi põhimõtte suhtes. Euroopa väärtusi tuleb kaitsta.

Komitee jaoks sõltub Euroopa majandus- ja sotsiaalmudeli tulevane edu suuresti meie võimest teha koostööd ja suhelda ülejäänud maailmaga, alates meie lähinaabritest, nagu Lääne-Balkani riigid, kuni teiste geopoliitiliste strateegiliste partneriteni. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ELi uut inimkaubanduse vastast strateegiat 2021−2025, kuid juhib tähelepanu vajadusele kaasata sellesse poliitikasse sotsiaalne mõõde.

Ohvrite õiguste ja sotsiaalse mõõtme valdkonnas on see uus ELi strateegia, mille eesmärk on inimkaubandus välja juurida, puudulik. Komitee on seisukohal, et ohvrite olukorda ei käsitleta strateegias järjepidevalt humaansel viisil.

Komitee raportöör Carlos Manuel Trindademärkis: „Inimkaubandusega kaasnevad ohvritele tohutud kannatused. See on rünnak väärikuse vastu. Seepärast tuleb selles võitluses arvestada sotsiaalset mõõdet.“

Kuna kasumid ja ohvrite arv on tõusuteel, toetab komitee komisjoni seisukohta, et inimkaubanduse vastu võitlemise direktiivi tuleb rakendada kõigis liikmesriikides ning selle läbivaatamisel tuleb tugineda tuvastatud puuduste ja inimkaubanduse arengu põhjalikule hindamisele.

Lisaks rõhutab komitee vajadust parandada sanktsioone ning pooldab ELi tasandil selliste miinimumnõuete kehtestamist, millega kriminaliseeritakse inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamisega seotud võrgustikud.

Sotsiaalse mõõtme arvestamine strateegia rakendamisel

Strateegias ei kavandata ühtegi meedet, mille eesmärk oleks ohvrite õiguste tunnustamine ja jõustamine, mis peaks aga olema inimväärikuse ja inimõiguste kaitsmisel tähelepanu keskmes. Ohvritele tuleks asjakohase ja kiire integratsiooniprotsessi kaudu tagada õigus integreeruda vastuvõtvasse ühiskonda.

Arvamuses toonitatakse ka vajadust luua inimväärsed ja piisavad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused inimestele nende päritoluriikides, arvestades et see on peamine tegur, mis takistaks või ennetaks inimkaubanduse ohvrite värbamist.

Lõpetuseks tuleks uues strateegias tunnistada solidaarsusvõrgustike märkimisväärset toetavat tegevust ohvrite kaitsmisel, vastuvõtmisel ja integreerimisel ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tehtavat tööd. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle ühtlustada meetmeid, millega reguleeritakse rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist ja nende taasintegreerimist päritoluriiki, kuid kahtleb mõne esitatud ettepaneku teostatavuses ja väljendab muret, et vabatahtlik tagasipöördumine võib muutuda rändajate väljasaatmiseks EList.

Komitee rõhutab, et enamik vabatahtlikke tagasipöördumisi ei toimi korralikult päritoluriikide ebapiisava kaasatuse tõttu ning kuna ebaseaduslikult ELis viibivad rändajad ei soovi sageli tagasi minna.

Komitee seisukoht esitatakse arvamuses „Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia“, mis võeti vastu komitee täiskogu septembri istungjärgul. Arvamuses uurib komitee põhjalikumalt seda strateegiat, mis on uue rände- ja varjupaigaleppe üks põhieesmärke.

Komitee kordab oma varasemat kriitikat pakti suhtes, milles keskendutakse põhimõtteliselt ainult rikkumiste vastu võitlemisele piiridel või vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmise kaudu. Samas ei suudeta käsitleda rände haldamist terviklikult seadusliku ja turvalise liikuvuse toetamise kaudu. Komitee peab seda ELi rände- ja varjupaigapoliitika strateegiliseks nõrkuseks.

„Rikkumistega tuleb tegeleda enne nende toimumist. See tähendab, et peame tagama ohutud ja tõhusad viisid ELi sisenemiseks. Kui see meil õnnestub, võib ebaseaduslike saabujate arv väheneda,“ ütles arvamuse raportöör José Antonio Moreno Díaz.

Praegusel killustatud lähenemisviisil on mitmeid puudusi.

Praegu päritoluriikidele pakutavad stiimulid võivad tegelikult pärssida päritoluriigi katseid rändevooge vähendada, sest neid stiimuleid pakutakse programmide kaudu, mis põhinevad ebaseaduslikult riigis viibivate isikute olemasolul.
Komitee väljendab eriti muret pakti eesmärgi pärast suurendada kiiret vabatahtlikku tagasipöördumist ELi välispiirilt.

„Kas sellised kiirustatud tagasipöördumise juhud on tõepoolest vabatahtlikud või on tegemist hoopis tagasisaatmisega? Oleme mures, et vabatahtlikust tagasipöördumisest võib saada eufemism, mis tähendab väljasaatmist või mille raames pakutakse tagasisaadetud inimesi vastuvõtvatele sihtriikidele rahalist hüvitist, võtmata üldsegi arvesse inimeste soove, või veelgi hullem, nende õigusi“, ütles José Antonio Moreno Díaz.

Komitee leiab, et kolmandate riikidega mis tahes valdkonnas tehtav koostöö peab toimuma eeldusel, et need kolmandad riigid järgivad rahvusvahelist avalikku õigust ning kaitsevad inimõigusi ja põhivabadusi.

 

Kahes arvamuses tehisintellekti käsitlevate ELi õigusaktide eelnõude kohta kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles keelustama täielikult sotsiaalse hindamise ning looma kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismi kodanike jaoks, kes on saanud kahju tehisintellekti tõttu.

Komitee väljendas oma septembri täiskogu istungjärgul heameelt kavandatud tehisintellekti käsitleva õigusakti ja tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle.

Komitee arvates asetatakse uues õigusaktis tõepoolest tervis, ohutus ja põhiõigused esikohale ning järgitakse ülemaailmset lähenemist, kehtestades rea nõudeid, mida arendajad nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat peavad täitma, kui nad soovivad oma tooteid ELis müüa.

Komitee leiab, et ettepanekutes on teatavaid puudusi, sealhulgas nn sotsiaalse hindamise valdkonnas. Komitee juhib tähelepanu ohule, et see tava võib Euroopas levida nagu Hiinas, kus valitsus saab minna nii kaugele, et keelab inimestele juurdepääsu avalikele teenustele.

Tehisintellekti käsitleva õigusakti eelnõus on küll kirjas Euroopa ametiasutuste teostatava sotsiaalse hindamise keeld, kuid komitee soovib, et seda laiendataks ka eraõiguslikele ja osaliselt eraõiguslikele organisatsioonidele, et välistada sellised kasutusviisid nagu kindlakstegemine, kas isikule võib anda laenu või hüpoteegi.

Komitee juhib tähelepanu ka suure riskiga tehisintellekti loendi koostamise ohtudele, hoiatades, et selline loendipõhine lähenemisviis võib normaliseerida ja peavoolustada mitmeid tehisintellekti kasutusi, mida endiselt tugevalt kritiseeritakse. Lubatud oleks biomeetriline tuvastamine, sealhulgas emotsioonituvastus, mille puhul analüüsitakse inimese näoilmet, hääletooni, kehahoiakut ja žeste, et ennustada tulevast käitumist, tuvastada valesid ja isegi seda, kas keegi saaks tõenäoliselt edukalt hakkama mingi tööülesandega. Samuti oleks lubatud töötajate hindamine, neile punktide andmine ja isegi vallandamine tehisintellekti alusel või õpilaste hindamine eksamitel.

Lisaks sellele ei saa suure riskiga tehisintellektile kavandatud nõuded alati leevendada kahju, mida kõnealused tavad tekitavad tervisele, ohutusele ja põhiõigustele. Seepärast tuleb kehtestada kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanism, mis annaks inimestele, kes on kahju kannatanud tehisintellektisüsteemide tõttu, õiguse vaidlustada üksnes algoritmi tehtud otsuseid.

Üldisemalt lähtutatakse tehisintellekti käsitlevas õigusaktis komitee arvates eeldusest, et kui keskmise ja suure riskiga tehisintellekti nõuded on täidetud, võib tehisintellekt suures osas asendada inimeste otsuseid.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati seisnud tehisintellekti küsimuses inimjuhitavuse põhimõttest lähtuva käsitluse eest, sest kõiki otsuseid ei saa taandada ühtedele ja nullidele,“ ütleb Catelijne Muller, komitee arvamuse raportöör tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta. „Paljudel neist on moraalne komponent, tõsised õiguslikud tagajärjed ja suur ühiskondlik mõju, näiteks õiguskaitsele ja kohtusüsteemile, sotsiaalteenustele, eluasemele, finantsteenustele, haridusele ja tööõigusele. Kas me oleme tõesti valmis lubama tehisintellektil asendada inimeste otsuseid isegi sellistes esmatähtsates protsessides nagu õiguskaitse ja kohtusüsteem?“ (dm)

Nüüd, mil Euroopa taastub aeglaselt COVID-19 kriisist, on viimane aeg minna sõnadelt üle tegudele ja rakendada strateegiat „Talust taldrikule“. Komitee on kindlalt veendunud, et Euroopa toidusüsteemide ümberkujundamist tuleb toetada nii, et need muutuksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikumaks. Samuti rõhutab komitee, et toiduainete tarneahela ettevõtjate koostöö (mitte konkurents) on oluline vastupidavama ja kaasavama toidusüsteemi edendamiseks, et tagada kõigile õiglane osa.

23. septembril 2021 tähistas Euroopa Liit esimest mahepäeva. Komitee võttis äsja vastu arvamused „ELi mahetootmise arendamise tegevuskava“ ja „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“.

Otsustajatele avanevad head võimalused vajalike muudatuste tegemiseks. Praegu on kriitiline hetk tervikliku toidupoliitika rakendamiseks.

ELil on julge eesmärk suurendada mahepõllumajandusliku põllumaa osakaalu 8,5%-lt 25%-le.

Komisjon seadis Euroopa rohelise kokkuleppe raames ELi mahetootmisele strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga eesmärgi, mille kohaselt peab 2030. aastaks vähemalt 25% põllumajandusmaast olema mahepõllumajanduslik.

„Mahepõllumajandusel on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel oma roll. Turupõhine lähenemisviis, mille eesmärk on veelgi suurendada tarbijate nõudlust ja usaldust mahetoodete vastu, on keskse tähtsusega,“ ütles komitee mahetootmise arvamuse raportöör Andreas Thurner.

Komitee rõhutab siiski vajadust piisavate rahaliste vahendite järele, et sellest ulatuslikust mahepõllumajandusele üleminekust saaksid kasu kõik ELi elanikud. (mr)

ELis on vaja tõhusaid ja kiireloomulisi meetmeid heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutustega toimetulekuks. Selleks võib Euroopa Komisjoni esitatud kestliku rahanduse pakett aidata luua selge, sidusa ja tervikliku raamistiku, milles rohelisem majandus saab areneda ilma seotuse efektideta.

Täiskogu septembri istungjärgul vastuvõetud arvamuses, mille koostas Stefan Back, toetab komitee täielikult komisjoni meetmeid „kestliku majandustegevuse“ määratluse standardi loomiseks, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et mõni aspekt võib osutuda keerukaks ja kulukaks väljakutseks, eriti VKEde jaoks.

Komitee sõnul on oluline, et tehnilistes kriteeriumides määratletakse selgelt rohelised investeeringud, mis aitavad otseselt kaasa Euroopa kliimaeesmärkidele ning millega on võimalik ühtlustada asjaomaste ärisektorite ja finantssektori tavad. Kui kehtestada ELi õigusaktide rangeimatest nõuetest erinevad standardid, võib see tekitada segadust ja seepärast soovitab komitee neid nõudeid karmistada.

„Komisjoni meetmepaketi eesmärk on võimaldada investoritel suunata investeeringud ümber säästvamatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse. Kiirete ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks on vaja tõhusaid, hõlpsasti rakendatavaid, uuenduslikke ja tulemuslikke vahendeid. Kestliku rahanduse taksonoomia delegeeritud määrust tuleks hinnata selles vaimus“, rõhutas Stefan Back. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorum, mis toimus 30. septembril ja 1. oktoobril Skopjes, tõi olukorda selgust ning näitas selle piirkonna kindlat soovi ühineda ELiga ning kaasata kodanikuühiskond aktiivselt selle saavutamisse.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Komisjoni ja piirkondliku koostöönõukogu ühiselt korraldatud foorumi ajastus oli väga õige – see toimus vaid mõned päevad enne eesistujariigi Sloveenia organiseeritud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist Brdos.

Põhja-Makedoonia Vabariigi peaminister Zoran Zaev märkis: „„Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks“ on õigel ajal püstitatud õige teema, arvestades kehtestatud laienemisblokaadi.“

Komitee president Christa Schweng kinnitas komitee selgelt toetust ELi laienemisele kõnealuse piirkonna riikidesse.
„Ma tõesti usun, et Lääne-Balkani riikidel on koht ELis. Me ei tohi unustada ka seda, et igasugune laienemist käsitlev arutelu on kaudselt arutelu Euroopa tuleviku üle ning sellesse protsessi tuleks täielikult kaasata nii kõnealuse piirkonna kui ka ELi kodanikuühiskond.“

Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik Olivér Várhelyi lisas: „Tee ELi on pikk ja keeruline ning sellel on palju proovikive. Kuid tõeliselt pühendunud jõuavad sihile. Ja minu jaoks ei ole mingit kahtlust – Lääne-Balkani riikide tulevik on ELis.“

Sellele jätkuks ütles Sloveenia välisministeeriumi riigisekretär Gašper Dovžan, et laienemine on loogiline samm ja vastastikku kasulik protsess, mis nõuab tarmukust ja säilenõtkust.

Kodanikuühiskonna aktiivne kaasamine ühinemisprotsessi on hädavajalik

Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku esindaja Biljana Spasovska väljendas muret kodanikuühiskonna osalemisvõimaluste ja rahastamise vähenemise pärast, öeldes, et põhiõigused on olnud löögi all, seda eeskätt pandeemia ajal.

Foorumil osalejad rõhutasid, et väga tähtis on tagada ühinemisvabadus ja kindlustada kodanikuühiskonna tegutsemisruum.

Arutati ka rohelise tegevuskava ning majandus- ja investeerimiskava rakendamise suuniseid. Nende edu sõltub siiski sellest, kas kodanikuühiskond suudetakse kaasata sisuliselt ja aktiivselt poliitika kujundamisse.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide riiklik rahastamine vajab reformimist kõigis piirkonna riikides ning kodanikuühiskond peab olema sõltumatu ja vaba poliitilisest mõjust.

Lääne-Balkani kodanikuühiskonna kaheksanda foorumi lõppdeklaratsiooniga saab tutvuda siin. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühines 1. oktoobril 2021 ametlikult Euroopa tooraineliiduga. Euroopa Komisjon lõi Euroopa tooraineliidu 29. septembril 2020, et suurendada vastupanuvõimet ja strateegilist sõltumatust ELi tööstuse ja ühiskonna varustamisel kriitilise tähtsusega toorainega. Praegu kuulub liitu üle 500 liikme nii EList kui ka mujalt maailmast.

Võttes arvesse tööd, mida komitee tegi arvamuse CCMI/177 koostamisel, paluti komiteel osaleda Euroopa tooraineliidus ametliku vaatleja staatuses. Komitee juhatus nimetas komitee vaatlejaks tooraineliidus Andrés Barceló Delgado (ES-I), võttes arvesse tema varasemat tööd mitmete komitee arvamustega tooraine teemal. Andrés Barceló Delgado panust toetavad ja koordineerivad Norbert Kluge (DE-II) ja Kestutis Kupsys (LT-III).

Käesoleva aasta 12. septembril toimus 41. korda Brüsseli 20 km jooks. Jooksuga sooviti toetada kahte eesmärki: valides jooksule moto „Tulevik on teie kätes“, taheti juhtida tähelepanu Euroopa tuleviku konverentsile ning teine eesmärk oli toetada vähivastast kampaaniat ning koguda 10 000 eurot vähktõve vastu võitlemiseks ja teadusuuringute toetamiseks. Seepärast annetati igast registreerimistasust 10 eurot otse TELEVIE-le. See on heategevusüritus, mida RTL-TVI korraldab alates 1989. aastast prantsuskeelses Belgias ja Luksemburgis, et rahastada teadusuuringuid laste ja täiskasvanute vähktõve vastu võitlemiseks.

Üle 22 000 jooksja enam kui 100 rahvusest, samuti kõndijad, käsiratturid ja ratastoolikasutajad jooksid või kõndisid koos Brüsseli tänavatel. Jooksul osales ka enam kui 800 kolleegi Euroopa institutsioonidest, kes kandsid särke logoga „Running for Europe“.

Selle aasta jooksu võitis Amaury Paquet Liege’ist (Belgia) ajaga 00:59:31. Tegemist on kõigi aegade paremuselt kolmanda tulemusega. Naiste arvestuses oli esimene Florence De Cock (samuti Liege’st), kes lõpetas ajaga 1:09:50.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed esindas asepresident Cillian Lohan, kes andis koos Stefaan De Rynckiga (Euroopa Komisjoni esindus Belgias) jooksule avapaugu. Jooksjaid tervitas ka Euroopa Parlamendi teabevahetuse peadirektor Jaume Duch ning Belgia kuninganna Mathilda, kes võttis ka jooksust osa.

Järgmine Brüsseli 20 km jooks toimub 29. mail 2022. (ehp)

Arnold Puech d’Alissac, komitee tööandjate rühm

Mõni nädal pärast seadusandlike ettepanekute avaldamist paketi „Eesmärk 55“ kohta – taastefondiga seotud meetmete kogum, mille abil soovib Euroopa Komisjon saavutada eesmärgi vähendada 2030. aastaks CO₂ heidet 55% – toetavad Euroopa tööandjad seatud sihti täielikult, kuid väljendavad väljapakutud meetmete analüüsimise käigus siiski kahtlust paljude praktiliste küsimuste suhtes.

Euroopa tööstus on juba energiatõhususse ja taastuvenergiasse, vesinikutehnoloogiasse ning CO₂ kogumisse ja säilitamisse investeerimisel esirinnas. Seetõttu tuleb iga hinna eest vältida ideoloogilist lähenemisviisi. Niisugune lähenemisviis võetakse sageli kahte moodi aluseks rohelise kokkuleppega seotud kliima- ja energiaküsimustes ning see võib pöördumatult kahjustada kogu tootmissektorit, ohustades tõsiselt tööhõivet ja ühiskonda ning õõnestades ehk ka majanduse taastamist.

Eelkõige tuleb märkida, et mõne prognoosi kohaselt võib 55% eesmärgi saavutamine tähendada üle 3,5 triljoni euro investeerimist 2030. aastaks, ehkki saadaolevad avaliku sektori vahendid ei küüni 1 triljoni euroni, st et olemas on vaid kolmandik vajaminevast.

Tähtis on aru saada, et just Euroopa tööstus ning selle tehnoloogilised uuendused toodetes ja tootmisprotsessidesaitavad saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärke, mitte ei takista seda. Riiklikes reformikavades puuduvad tööstussektori rohepöördeks piisavad vahendid.

Nõnda on väga oluline tegutseda, kehtestades ühtlustatud ja paindliku õigusraamistiku tõeliselt integreeritud energiaturu saavutamiseks, tagades eelkõige heitemahukates sektorites võrdsed tingimused nende riikidega, kes ei jaga komisjoni kliimeesmärke, ning viies ellu investeerimis- ja innovatsioonipoliitikat, mis muudab Euroopa tööstuse ökosüsteemid vastupanuvõimelisemaks ja tehnoloogiliselt dünaamilisemaks.

Artikkel on täismahus avaldatud siin: europa.eu/!QC7Fpd.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

2021. aasta kõnes "Olukorrast Euroopa Liidus" jääb veidi vajaka ambitsioonikusest ja selgusest, kuigi selles puudutatakse peaaegu kõiki Euroopa ees seisvaid peamisi probleeme.

Struktuurireformid on kindlasti olulised, kuid töötajate rühma kirjalikus seisukohavõtus ning komitee panuses komisjoni 2022. aasta tööprogrammi välja pakutud ülesehitus- ja taastekavas tuleks keskenduda ebavõrdsuse ja vaesuse vastu võitlemisele ning kadunud töökohtade taastamisele, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ja kasvavale palgavaesusele.

Kõnes ei käsitletud sotsiaalõiguste samba tegevuskava edasist rakendamist ega platvormitöötajate kaitse tugevdamist. Põgus viide sotsiaalsele õiglusele ja võrdsusele kajastub kavatsusavalduses, milles esitatud ettepanekud ei lähe palju kaugemale OECD maksulepingute rakendamisest.

Need lepingud on küll teretulnud, kuid Euroopa Liit peaks võtma selle teema käsitlemisel juhtohjad oma kätte. On ütlematagi selge, et mõned liikmesriigid püüavad maksudest kõrvalehoidmise tõkestamisele vastu seista, kuid ilma täitevvõimu poliitilise julguseta ei saavutata midagi.

Uudis sunniviisilise töö keelustamise kohta on kiiduväärt. See tuleks siduda hoolsuskohustuse ja inimõiguste tagamisega kogu maailmas. Lisaks on vaja esitada täiendavaid ettepanekuid, kuidas võidelda ebakindla töö ja tasustamata praktika vastu. Kliimamuutustega seotud meetmed on kiireloomulised, kuid seda on ka sotsiaalsed meetmed, mis esimestega kaasas peavad käima. Kui me ei soovi kogu ELis kollaste vestide meeleavaldusi, tuleb otsustavalt võidelda energiaostuvõimetuse vastu ning rahalised vahendid ja regulatiivmeetmed peavad olema tõhusad ja piisavad.

Meil on ees veel pikk tee ja me ei saa jääda loorberitele puhkama ajal, mil miljonitel eurooplastel pole võimalik kütet sisse lülitada ja kollektiivläbirääkimiste süsteemid on nõrgenenud, samas kui mõned suured ettevõtted hoiduvad kõrvale maksude maksmisest ja jätkatakse fossiilkütuste subsideerimist. Me ei saa käed rüpes pealt vaadata ka seda, et rohkem kui pool maailma elanikkonnast on vaktsineerimata. Kõigile õiglasema tuleviku tagamisel peame lähtuma solidaarsusest. (pr)

Euroopa mitmekesisuse rühma avaldus

„On ühemõtteliselt selge, et atmosfäär, ookeanid ja maapind on inimmõju tõttu soojenenud. Kliimamuutused mõjutavad juba kõiki asustatud piirkondi üle kogu maailma ning inimmõju tingib paljusid juba täheldatud äärmuslikke ilmastiku- ja kliimamuutusi.“ (IPCC kuues hindamisaruanne, august 2021).

Kliimamuutused on juba kohal ja pääsu enam ei ole. Sagedased suured üleujutused, tulekahjud, põuad ja orkaanid: selline näeb välja maailm 1,1 kuni 1,3 °C soojemana kui ajal, mil leiutati aurumootor. Tänapäeval on võimatu eirata kliimamuutuste mõju meie igapäevaelule. Samuti ei oska me ette kujutada seda mõju tulevikus, isegi kui saavutame Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgi hoida globaalne soojenemine 1,5 °C juures. Planeedi Maa tulevik on suures ohus ning meil ei ole muud valikut, kui täita oma ühised lubadused.

Heitkoguste vähendamisest, isegi kui seda tehakse kiiremini, enam ei piisa. Peame lisaks tegema suuri investeeringuid hädaolukorra lahendamise kavade koostamisse ja kliimamuutustega kohanemisse. Selleks on vaja uut mõttelaadi: tuleb investeerida praegu, et lõigata neist investeeringutest kasu alles järgmises põlvkonnas. Kuid investeerida tuleb. Peame seda tegema suuremate kestlike rahaliste vahenditega, mida toetavad avaliku sektori asutuste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja kodanike kindlad lubadused. Euroopa roheline kokkulepe ja pakett „Eesmärk 55“ on samal ajal nii vajalikud kui ka pakilised. Lisaks peab EL...

Euroopa mitmekesisuse rühma avaldus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldab 18.–19. novembril ELi ühendamise seminari (varasema nimega kodanikuühiskonna meediaseminar), mis toob igal aastal kokku komitees esindatud või komiteega seotud kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetustöötajad. Üritus toimub Gulbenkiani Fondi ruumides Lissabonis.
Pealkirja all „Millisest Euroopast sa unistad? Kodanikuühiskond ja Euroopa tuleviku konverents“ toimuval ELi ühendamise seminaril käsitletakse kolme teemat Euroopa tuleviku konverentsi kodanikuaruteludeks kavandatud üheksa teema seast. Need on:

• tervishoid;
• tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad;
• Euroopa demokraatia.

Komitee on seisukohal, et need teemad on eurooplastele kõige südamelähedasemad või valmistavad neile kõige rohkem muret. Teemasid arutatakse kolmes aruteluringis ja neis osalevad akadeemiliste ringkondade esindajad, teadlased ning meediaväljaannete ja vabaühenduste esindajad.
Komitee kavatsus on näidata seminariga oma sügavat pühendumist Euroopa tuleviku konverentsile kui sammule selles suunas, et võita tagasi inimeste usaldus Euroopa Liidu vastu ja nende toetus sellele. Komitee loodab, et nii Lissabonis viibivad kui ka seminari otseülekandena jälgivad osalejad annavad arutelude kesksed sõnumid edasi oma organisatsioonide liikmetele. Nii on võimalik seminari kaudu kaasata rohkem eurooplasi Euroopa tuleviku üle peetavasse arutellu, aidates neil väljendada oma ideid, soove, mureküsimusi ja ootusi selle kohta, millisest Euroopast nad unistavad.

Lähemat teavet 2021. aasta ELi ühendamise seminari kohta leiate siit: https://www.eesc.europa.eu/en/node/93131 (ll).

Kliimakriisi vastu võitlemise meetmed toovad tööstusele kaasa suuri katsumusi. Kuidas arendada kestlikku rahandust nii, et see aitaks saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ja tagada samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilimine? Selle keerulise küsimuse üle arutatakse 18. oktoobril toimuval komitee veebiseminaril.

Kestliku rahandusega tuleks toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide elluviimist, suunates erasektori investeeringud ettevõtetesse ja projektidesse, mis edendavad üleminekut kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja õiglasele heaolumajandusele. Selle ülesandega seisavad silmitsi nii rahandussektor, ettevõtted, reguleerivad asutused kui ka kodanikud.

Veebiseminaril, mis kannab pealkirja „Rahaliste vahendite suunamine keskkonnaalastele, sotsiaalsetele ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumidele vastavatesse investeeringutesse“, arutavad videokonverentsi teel osalejad ja välised sidusrühmad, kuidas sellist koostoimet kõige paremini saavutada ja mida tuleb kestliku rahanduse loomiseks teha.

See veebiseminar on kolmas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi töösstustrateegia teemaliste ürituste sarjast. Nende üritustega soovitakse aidata kujundada ELi tulevast tööstuspoliitikat pärast COVID-19 kriisi. Ürituste sari lõpeb 2022. aasta märtsis suurkonverentsiga, millel komitee arutab oma järeldusi ELi eesistujariigi Prantsusmaa ning Euroopa Komisjoniga.

Lisateave ja veebiseminarile registreerimine: link
Lugege lähemalt veebiseminaride sarjast „The path to our industrial future“.

Euroopa roheline kokkulepe avaldab paratamatult mõju meie välissuhtetele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku (SDSN) eestvedamisel 6. detsembril Brüsselis korraldataval hübriidkonverentsil käsitletakse selle mõju ulatust.

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on vähendada Euroopa majanduse CO₂ heidet ja majanduskasvu sõltuvust ressursikasutusest, tagades samal ajal, et kedagi ega ühtegi piirkonda ei jäeta kõrvale. Oma tööstusturu ümberkujundamisega soovib Euroopa olla eeskujuks teistele ülemaailmsetele osalejatele.

Keskkonnasäästlike energiaallikate kasutamine, sh piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtt, uue põlvkonna keskkonnasäästlikumad kaubanduslepingud, transpordisektoris eesseisev revolutsioon ning uued tööhõivealased väljakutsed ja võimalused, kõik need mõjutavad vältimatult ELi suhteid ülejäänud maailmaga.

Nende murranguliste arengute üle ELi poliitikakujundamises arutlevad ELi, ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustiku (SDSN), ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja teiste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad.

Konverentsi võtavad kokku Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ja komitee välissuhete sektsiooni esimees Dimitris Dimitriadis ning komitee juhtivad liikmed.

Rohkem teavet selle ürituse kohta ja/või registreerimine https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/geopolitics-european-green-deal. (dv/dm)