Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle ühtlustada meetmeid, millega reguleeritakse rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist ja nende taasintegreerimist päritoluriiki, kuid kahtleb mõne esitatud ettepaneku teostatavuses ja väljendab muret, et vabatahtlik tagasipöördumine võib muutuda rändajate väljasaatmiseks EList.

Komitee rõhutab, et enamik vabatahtlikke tagasipöördumisi ei toimi korralikult päritoluriikide ebapiisava kaasatuse tõttu ning kuna ebaseaduslikult ELis viibivad rändajad ei soovi sageli tagasi minna.

Komitee seisukoht esitatakse arvamuses „Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia“, mis võeti vastu komitee täiskogu septembri istungjärgul. Arvamuses uurib komitee põhjalikumalt seda strateegiat, mis on uue rände- ja varjupaigaleppe üks põhieesmärke.

Komitee kordab oma varasemat kriitikat pakti suhtes, milles keskendutakse põhimõtteliselt ainult rikkumiste vastu võitlemisele piiridel või vabatahtliku tagasipöördumise ja sunniviisilise tagasisaatmise kaudu. Samas ei suudeta käsitleda rände haldamist terviklikult seadusliku ja turvalise liikuvuse toetamise kaudu. Komitee peab seda ELi rände- ja varjupaigapoliitika strateegiliseks nõrkuseks.

„Rikkumistega tuleb tegeleda enne nende toimumist. See tähendab, et peame tagama ohutud ja tõhusad viisid ELi sisenemiseks. Kui see meil õnnestub, võib ebaseaduslike saabujate arv väheneda,“ ütles arvamuse raportöör José Antonio Moreno Díaz.

Praegusel killustatud lähenemisviisil on mitmeid puudusi.

Praegu päritoluriikidele pakutavad stiimulid võivad tegelikult pärssida päritoluriigi katseid rändevooge vähendada, sest neid stiimuleid pakutakse programmide kaudu, mis põhinevad ebaseaduslikult riigis viibivate isikute olemasolul.
Komitee väljendab eriti muret pakti eesmärgi pärast suurendada kiiret vabatahtlikku tagasipöördumist ELi välispiirilt.

„Kas sellised kiirustatud tagasipöördumise juhud on tõepoolest vabatahtlikud või on tegemist hoopis tagasisaatmisega? Oleme mures, et vabatahtlikust tagasipöördumisest võib saada eufemism, mis tähendab väljasaatmist või mille raames pakutakse tagasisaadetud inimesi vastuvõtvatele sihtriikidele rahalist hüvitist, võtmata üldsegi arvesse inimeste soove, või veelgi hullem, nende õigusi“, ütles José Antonio Moreno Díaz.

Komitee leiab, et kolmandate riikidega mis tahes valdkonnas tehtav koostöö peab toimuma eeldusel, et need kolmandad riigid järgivad rahvusvahelist avalikku õigust ning kaitsevad inimõigusi ja põhivabadusi.