ELis peaks mobiiltelefoni kasutamisel kehtima kohalik tariif, märkis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljuti vastu võetud arvamuses ELi rändluseeskirjade kavandatava läbivaatamise kohta.
Komitee leiab, et EL peaks rändlusteenuste reguleerimisel seadma eesmärgiks ühise tariifiala moodustamise, võimaldades kõnesid ja andmesidet kohalike tariifide alusel kõigile mobiiltelefoni ja lauatelefoni kasutajatele, kes on Euroopas tellinud telefoniabonendi, ning sama kiirust ja juurdepääsu taristule.
Kuigi komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku rändlusteenuse määruse läbivaatamise kohta ja peab selles esitatud eesmärke rõõmustavaks sammuks õiges suunas, leiab ta, et vaja on seada veelgi kaugeleulatuvam eesmärk.
„Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et rändlusteenust osutataks samadel tingimustel nagu koduriigis, ilma igasuguste juurdepääsu piiranguteta. Tegu on hea ettepanekuga,“ ütles juuli täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse raportöör Christophe Lefèvre. „Küll aga leiame, et peame minema tingimuslikkusest kaugemale ja tagama, et Euroopa inimesed ei peaks välismaal viibides mobiilside eest rohkem maksma.“
Lisaks rõhutab komitee, et ei piisa sättest, mille kohaselt ei tohiks riigisisene operaator pakkuda teise liikmesriigi võrgus olemasoleva sarnase kvaliteedi ja kiiruse korral meelega kehvema kvaliteediga rändlusteenust. See tähendab seda, et näiteks kui tarbijal on kodus 4G-ühendus, ei peaks ta olema sunnitud kasutama rändluse ajal 3G-d, kui sihtriigis on 4G olemas.
Probleemi üks osa on kehv kohaliku taristu, mistõttu peaks EL olema vajakajäämiste kõrvaldamiseks valmis taristusse investeerima ja tagama, et kaetud on nn valged alad, st ebapiisava lairibainternetiühendusega piirkonnad, millest paljud asuvad maapiirkondades ja peletavad võimalikke elanikke ja ettevõtjaid eemale.
Lisaks tõstab komitee esile vajaduse nõuda tarbijatele mitme hoiatuse saatmist, et kaitsta neid arvešokkide eest. Tarbija või operaatori kehtestatud ülemmäärale lähenemise korral peaks operaator teavitama tarbijat uuesti iga kord, kui esimeseks hoiatuseks kehtestatud maht on jälle ära tarbitud, eriti sama kõneseansi või andmekasutuse ajal.
Lõpetuseks viitab komitee mõistliku kasutamise mõistega seotud probleemile. Kuigi kõigis mobiilsidevõrkude lepingutes on rändlusega seoses mainitud mõistlikku kasutamist, peab komitee kahetsusväärseks, et määruses jääb see mõiste määratlemata. COVID-19 pandeemia ajal on inimesed pidanud suurel määral sõltuma veebipõhisest tegevusest ja mõistlik kasutamine on saanud täiesti uue tähenduse. Komitee toob näitena Erasmuse programmi üliõpilased, kes õpivad välismaa ülikoolides ja osalevad kursustel Teamsi, Zoomi või mõne muu platvormi kaudu. See kulutab palju andmesidet, mille kuine ülempiir jõuab kiiresti kätte. Oleks õiglane, kui sellises olukorras olevatele inimestele kehtiks sihtriigis sama andmemahu ülempiir kui koduriigis. (dm)