EMSK info

Maailma Majandusfoorumi esindaja Jayant Narayan tõi selle fakti välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu juuli istungjärgul toimunud tehisintellekti teemalisel arutelul. Ta ütles, et konkureerimiseks peab Euroopa investeerima keskmise kuni pikaajalise perspektiiviga meetmetesse, et luua tehisintellekti jõudsaks arenguks vajalik ökosüsteem.

Komitee suvepuhkuse eelsel viimasel täiskogu istungjärgul leidis aset arutelu teemal „Tehisintellekt ja tegelikud väärtused: meie digitaalne tulevik“, millel osales Maailma Majandusfoorumi raames tegutseva Global AI Action Alliance’i juht Jayant Narayan.

Jayant Narayan keskendus VKEde ees seisvatele probleemidele tehisintellekti kasutuselevõtul ning rõhutas, et kuigi on hakatud välja töötama uusi lahendusi, nagu no-code AI – kodeerimata tehisintellekt, mis võimaldab ettevõtetel ja üksikisikutel töötada tehisintellekti lahendustega ilma koolitatud andmeteadlasi palkamata, ei lahenda see siiski lõplikult kõiki probleeme. Keskpikas ja pikas perspektiivis tuleb keskenduda VKEde võimestamisele, et arendada välja vajalik kohapealne asutusesisene suutlikkus tehisintellekti kasutuselevõtuks. Siinkohal tulevad mängu sellised olulised aspektid nagu oskused, mida tehisintellekti ja andmeteaduse puhul ei ole võimalik välja töötada üleöö. Innovatsiooni rahastamisel ja toetamisel on selles protsessis oluline osa.

Vastates küsimusele, miks Euroopa on nii USAst kui ka Hiinast maha jäänud, ütles Jayant Narayan, et kuigi põhjuseid on mitmeid, on valitsuse toetus ja rahastamine olnud olulisel kohal nii Silicon Valley tekkimisel kui hiljutise innovatsiooni- ja konkurentsiseaduse heakskiitmisel mõlema partei toetusel. Selle seadusega nähakse ette 250 miljardi USA dollarit tehnoloogiale ja innovatsioonile.

„Selline rahastamine loob turu, kuhu lõpuks jõuab ka enamik teie tippteadlasi ja andmeteadlasi. Ning see ei ole lühiajaline lahendus, vaid pigem keskmise kuni pika perspektiiviga lähenemine sellise ökosüsteemi rajamisele, kus ei looda mitte ainult kohalikku väärtust, vaid kindlustatakse ka juhtpositsioon maailmas.“ Ta viitas hiljutistele uuringutele, mis näitavad, et 18% maailma tehisintellekti valdkonna tippteadlastest on pärit Euroopast, samas töötab neid seal tegelikult vaid 10%.

Jayant Narayan puudutas ka tehisintellekti ja kodanikuühiskonna teemat ning seda, kas tehisintellekti arendamine on tõesti kõigi huvides või teenib pigem teatud rühmade huve.

Viidates uuringutele, mille kohaselt 30–40% Amazoni hiljutisest tulust teeniti tarbijatele suunatud soovituste kaudu, mille koostamisel kasutati tehisintellekti, rõhutas Narayan, et tehisintellekt on tõepoolest väga laialt levinud ja just seetõttu on ülimalt oluline, et see oleks usaldusväärne, selgitatav, usaldatav ja läbipaistev. Edusamme on tehtud selgitatavuse ja ohutuse valdkonnas, kuid selliste lahenduste abil, mille puhul ei saa eeldada, et kõigil oleks nendele juurdepääs.

Ta ütles, et kuigi selles küsimuses ei ole puudu põhimõtetest, on suurimaks mureks nende tegelik rakendamine ja kodanikuühiskonna huvide kaitsmine. Ta arvas, et tulevikus sõltuvad nende rakendamisel tehtavad edusammud avaliku sektori reguleerimise ja ettevõtjate raamistike kombinatsioonist. Ettevõtjate ja reguleerivate asutuste dialoogi tulemusena toimuks areng, mis võiks jõuda olukorrani, kus tööstus hakkaks vabatahtlikult meetmeid võtma.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Noorte struktureeritud kaasamine ELi otsustusprotsessi kliima ja kestlikkuse valdkonnas“ tehti ettepanek luua noorte kliima ja kestlikkuse ümarlaud, mida korraldaks komitee koostöös Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja noorteorganisatsioonidega.

Komisjon kiitis algatuse heaks kui kasuliku vahendi, millega tugevdada komitee nõuandvat rolli ja anda nooremale põlvkonnale võimalus väljendada oma seisukohti Euroopa rohelise kokkuleppe vallas. Esimene koosolek, kus osales 11 noorte esindajat, toimus 13. juulil 2021 ja sellest võttis osa juhtiv asepresident Frans Timmermans.

„Tänu teile mõistab rahvas küsimuse kiireloomulisust paremini. Me kõik peame kõvasti töötama, eeldades, et see toob kasu mitte meile, vaid hoopis tulevastele põlvkondadele. Mõned teist võivad mõelda, et me ei tegutse piisavalt, kuid ma kinnitan, et ma pingutan nii palju, kui suudan, ja loodetavasti leiame mõningase üksmeele, et võidelda head võitlust,“ rõhutas asepresident Timmermans.

Kohtumisel esitasid noored Frans Timmermansile Generation Climate Europe’i ja Euroopa Noortefoorumi koostatud dokumendi konkreetsete ettepanekutega ELi majandussüsteemi kohta, sh ELi loodusvarade majandamise ja arengu näitajate kohta.

Komitee asepresident Cillian Lohan võttis ürituse kokku sõnadega: „See on ainukordne võimalus heastada süsteemne ebavõrdsus ja minna jätkusuutmatutelt tavadelt üle kestlikele. Ent noored vajavad toetust. Aktivismi toimimiseks tuleb seda julgustada, edendada ja anda sellele tõeline koht ELi poliitikas. Dialoogivõimalused on väärtuslikud ainult siis, kui neile järgneb tegevus. Tehkem seda üheskoos!“ (mr)

Majanduslik õitseng ning keskkonna ja inimeste heaolu eest hoolitsemine võivad käia ja peavad käima käsikäes. See oli peamine sõnum, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng väljendas arutelul „COVIDi-järgne majandus kõigile – heaolumajanduse suunas?“ komitee täiskogu istungjärgul 7. juulil 2021.

Christa Schweng leidis, et tulevikus peaksime selgelt jälgima ja väärtustama laiemaid aspekte kui vaid need, mis kajastuvad SKPs. „Sellised aspektid nagu meie tervis, loodus, haridus, innovatsioonivõime ja kogukonnad on need, mis on tõeliselt olulised,“ ütles ta.

Christa Schweng rääkis sellest, kuidas kombineerida heaolu idee võimalusega arendada üleilmsel tasandil sotsiaalset progressi, võttes lähtepunktiks kestliku arengu eesmärgid aastani 2030. Ta lisas: „On aeg, et EL töötaks välja tervikliku strateegia: komitee on valmis toetama arutelu selle üle, mis on aluseks COVIDi-järgsele majandusele, mis toimib kõigi heaks ning sisaldab uusi majandustulemuste ja sotsiaalse progressi näitajaid, mis võivad anda tervikliku pildi inimeste heaolust.“

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni (NAT) esimees ja komitee arvamuse „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ raportöör Peter Schmidt märkis, et heaolumajandus peab olema inimeste teenistuses ja EL peab kasutama pandeemiast tulenevat võimalust mõelda oma nõrkuste üle ja esitada uusi ettepanekuid. (mp)

Hea rahastamisstrateegia on oluline Euroopa Liidu majanduse elavdamiseks vajalike rahaliste vahendite hankimiseks rahvusvahelistel kapitaliturgudel. Judith Vorbachi koostatud arvamuses, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul, rõhutab komitee, et taasterahastu „NextGenerationEU“ sujuvaks rakendamiseks on vaja usaldusväärset ja kestlikku rahastamist, kindlat riskijuhtimist ja madalaid laenukasutuse kulusid.

Arutelul sõna võttes ütles Judith Vorbach: „Taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks laenuvõtmine peab toimuma demokraatliku kontrolli, legitiimsuse ja läbipaistvusega. Tõhus rahastamisstrateegia, mis koosneb stabiilsest ja kestlikust rahastamisest, kindlast riskijuhtimisest ning kõrgest krediidivõimelisusest ja madalatest laenukasutamise kuludest, on avalikes huvides ja kasulik eelkõige kodanikuühiskonnale, kes lõppkokkuvõttes kannab tururiske.“

Komitee arvates on Euroopa Komisjoni otsus tugevdada oma pädevust ja inimressursse, et tegeleda taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisega, hea uudis. Arvestades üldsuse suurt huvi usaldusväärse rahastamise vastu, on oluline, et strateegiat haldaks komisjon otse ja mitte allhanke abil. Töötajate ametisse nimetamisel kutsub komitee üles tagama soolist tasakaalu.

Lisaks kutsub komitee üles looma nõuandekogu, milles oleks esindatud komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond. (mp)

Komisjoni viimastes laste õigusi käsitlevates algatustes kutsutakse Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajaid üles töötama kõigi ELis kasvavate laste ühise heaolu nimel. Kahes komitee poolehoidu leidnud algatuses püütakse teotahtelise ja julge lähenemisviisi abil tagada igale lapsele diskrimineerimisvaba elu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ELi lapse õiguste strateegiat ja ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse õiguslikult siduv ELi lastegarantii. Komitee leiab, et nende algatuste rakendamine toetaks Euroopa ja riiklikul tasandil jõupingutusi laste heaolu edendamiseks ja laste vaesuse vähendamiseks.

Euroopa lastegarantii teemalises arvamuses, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul, rõhutas komitee, et laste vaesuse, diskrimineerimise, puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks on vaja koordineeritud Euroopa tasandi lähenemisviisi, mis hõlmaks kogu ühiskonda ja millega tagataks, et laste õigused integreeritakse eri poliitikameetmetesse ning neil meetmetel on laste tervisele ja heaolule tugev ja pikaajaline mõju.

„On vastuvõetamatu, et iga neljas laps kasvab Euroopa Liidus vaesuse ohus. Vajame tugevat poliitikat ja õigusraamistikku, et lõpetada sagedane ebasoodsate olude edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele ning seda suundumust muuta. Meil on vaja kaugelevaatavat eesmärki, et tuua 2030. aastaks vaesusest välja kõik lapsed, mitte ainult viis miljonit neist, nagu nõuab praegu Euroopa sotsiaalõiguste samba raames seatud vaesust käsitlev eesmärk,“ ütles arvamuse raportöör Kinga Joó.

„Tähelepanu vajavad kõigist ühiskonnakihtidest pärit lapsed. Nende õiguste tugevdamine peaks olema ELi prioriteet. Selleks on vaja kaasavat, valdkonnaülest ja läbipõimunud strateegiat, tõelist võrdsusel põhinevat poliitikat, et tagada kõigile lastele sõltumata nende olukorrast võrdsed võimalused ja nende kaasamine,“ ütles kaasraportöör Maria del Carmen Barrera Chamorro.

Eurostati 2019. aasta andmetel kasvab ELis 18 miljonit last (22,2 %) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Komitee arvates kahjustavad lapsi samuti digilõhe ja energiaostuvõimetus ning sellega tuleks tegeleda ka lastegarantii raames. Euroopas elab ligikaudu 5,4 % kooliealistest lastest peredes, kus puudub arvuti või internetiühendus. Ligikaudu 25 % eurooplastest elab energiaostuvõimetutes leibkondades, mis samuti mõjutab laste elukvaliteeti ja tervist.

Euroopa laste vaesusest väljatoomiseks soovitab komitee kõigil liikmesriikidel eraldada selleks otstarbeks vähemalt 5 % ESF+ vahenditest. Uue määruse kohaselt peavad ainult need liikmesriigid, kus laste vaesus ületab ELi keskmist (23,4 %), eraldama selle protsendi oma ESF+ rahalistest vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks. Seni on seda teinud ainult 11 riiki.(ll)

ELis peaks mobiiltelefoni kasutamisel kehtima kohalik tariif, märkis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljuti vastu võetud arvamuses ELi rändluseeskirjade kavandatava läbivaatamise kohta.

Komitee leiab, et EL peaks rändlusteenuste reguleerimisel seadma eesmärgiks ühise tariifiala moodustamise, võimaldades kõnesid ja andmesidet kohalike tariifide alusel kõigile mobiiltelefoni ja lauatelefoni kasutajatele, kes on Euroopas tellinud telefoniabonendi, ning sama kiirust ja juurdepääsu taristule.

Kuigi komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku rändlusteenuse määruse läbivaatamise kohta ja peab selles esitatud eesmärke rõõmustavaks sammuks õiges suunas, leiab ta, et vaja on seada veelgi kaugeleulatuvam eesmärk.

„Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et rändlusteenust osutataks samadel tingimustel nagu koduriigis, ilma igasuguste juurdepääsu piiranguteta. Tegu on hea ettepanekuga,“ ütles juuli täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse raportöör Christophe Lefèvre. „Küll aga leiame, et peame minema tingimuslikkusest kaugemale ja tagama, et Euroopa inimesed ei peaks välismaal viibides mobiilside eest rohkem maksma.“

Lisaks rõhutab komitee, et ei piisa sättest, mille kohaselt ei tohiks riigisisene operaator pakkuda teise liikmesriigi võrgus olemasoleva sarnase kvaliteedi ja kiiruse korral meelega kehvema kvaliteediga rändlusteenust. See tähendab seda, et näiteks kui tarbijal on kodus 4G-ühendus, ei peaks ta olema sunnitud kasutama rändluse ajal 3G-d, kui sihtriigis on 4G olemas.

Probleemi üks osa on kehv kohaliku taristu, mistõttu peaks EL olema vajakajäämiste kõrvaldamiseks valmis taristusse investeerima ja tagama, et kaetud on nn valged alad, st ebapiisava lairibainternetiühendusega piirkonnad, millest paljud asuvad maapiirkondades ja peletavad võimalikke elanikke ja ettevõtjaid eemale.

Lisaks tõstab komitee esile vajaduse nõuda tarbijatele mitme hoiatuse saatmist, et kaitsta neid arvešokkide eest. Tarbija või operaatori kehtestatud ülemmäärale lähenemise korral peaks operaator teavitama tarbijat uuesti iga kord, kui esimeseks hoiatuseks kehtestatud maht on jälle ära tarbitud, eriti sama kõneseansi või andmekasutuse ajal.

Lõpetuseks viitab komitee mõistliku kasutamise mõistega seotud probleemile. Kuigi kõigis mobiilsidevõrkude lepingutes on rändlusega seoses mainitud mõistlikku kasutamist, peab komitee kahetsusväärseks, et määruses jääb see mõiste määratlemata. COVID-19 pandeemia ajal on inimesed pidanud suurel määral sõltuma veebipõhisest tegevusest ja mõistlik kasutamine on saanud täiesti uue tähenduse. Komitee toob näitena Erasmuse programmi üliõpilased, kes õpivad välismaa ülikoolides ja osalevad kursustel Teamsi, Zoomi või mõne muu platvormi kaudu. See kulutab palju andmesidet, mille kuine ülempiir jõuab kiiresti kätte. Oleks õiglane, kui sellises olukorras olevatele inimestele kehtiks sihtriigis sama andmemahu ülempiir kui koduriigis. (dm)

Euroopa Komisjoni uus kaubandusstrateegia sisaldab koostööpõhimõtteid, mis toetavad ELi sise- ja välispoliitika eesmärkide saavutamist. Selle kõrval on esmatähtis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ajakohastamine tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamiseks.

„Vajame selget, avatud ja jõulist lähenemisviisi, et parandada sidusrühmade osalemist kaubanduspoliitikas, arvestades et rahvusvahelise kaubanduse olemus on muutumas,“ sõnas kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva arvamuse raportöör Timo Vuori.

Euroopal on aeg ELi väärtuste ja kaubanduskohustuste ühepoolsel kaitsmisel kaugeneda naiivsusest ja võtta jõulisem hoiak. Juhtudel, mil WTO ei saa tegutseda või oma eesmärke täielikult täita, peaks EL saama toetuda vabakaubanduslepingutele, mis kajastavad Euroopa väärtusi ja rahvusvahelises kaubanduses juhtivate ja tärkava turumajandusega riikidega ühiseid rahvusvahelisi standardeid.

Arvamuse kaasraportöör Christophe Quarez märkis: „Kogu töö keskmes peab olema mitmepoolsus ja WTO reformimine.“

Komitee on nõus, et WTO ajakohastamine on esmatähtis. Seetõttu peab EL juhtima edasipüüdlikke WTO reforme ja murdma kaubanduse sotsiaalsete ja kliimaalaste aspektidega seotud tabud.

Inimestele kasutoov kaubanduspoliitika

Komitee peab tervitatavaks kaubanduse tegevuskava, millega vastatakse mõningatele sidusrühmade mureküsimustele. Siiski ei käsitleta strateegias piisavalt seda, kuidas parandada kodanikuühiskonna kaasamist.

Komitee rõhutab vajadust jätkata koostööd kodanikuühiskonnaga riiklikul ja ELi tasandil tagamaks, et kaubanduspoliitika annab meie igapäevaelule lisaväärtust.

Kodanikuühiskonnast peab saama kaubanduspoliitikas aktiivne osaleja alates kaubandusvahendite ja -lepingute kujundamisest kuni nende üle tehtava järelevalveni.

Komitee toetab ELi aktiivset rolli ülemaailmsete reeglite kujundamisel, et tagada kestlikum ja õiglasem kaubandus, mis ei tooks jõukust ja kindlust mitte ainult äripartneritele, vaid ka riikidele ja nende kodanikele. (at)

Esimest Argentina majandus- ja sotsiaalnõukogu ning komitee kohtumist, mille korraldas REXi sektsioon, juhtisid komitee president Christa Schweng ja Argentina majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees Gustavo Beliz.

Avasõnas märkis Argentina majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees Gustavo Beliz vast loodud nõukogu esimese 100 päeva kohta kokkuvõtlikult järgmist:

„Meie nõukokku on koondunud väga erinevate vaadete, sealhulgas väga erinevate ideoloogiliste vaadete, mitmesuguste elukogemuste ja mitmekesise sotsiaalse taustaga inimesed. Just selles väljendub meie nõukogu rikkus. Me oleme läbinud need esimesed 100 päeva suure austuse ja kõva töötahte vaimus. Soovime liikuda samas suunas koos teiega ja oleme selle võimaluse üle väga rõõmsad.“

Komitee president Christa Schweng õnnitles Argentinat otsuse eest luua institutsioon, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad väljendada oma seisukohti ja esitada poliitilisi ettepanekuid. „Meil on hea meel, et Argentina on loonud majandus- ja sotsiaalnõukogu, mis keskendub sellistele olulistele küsimustele nagu sotsiaalne kaasatus, keskkond ja kliimamuutused, töö, innovatiivne demokraatia ja toiduga kindlustatus. Argentina on riik, kellega meil on palju ühiseid väärtusi ja huve, muu hulgas tähtsustame mõlemad kodanikuühiskonna osalust.“

Kohtumisel osales mõlemalt poolt enam kui 90 eri sektoreid esindavat liiget, kes pidasid elava arutelu mitmesuguste teemade ja strateegiate üle. Arutelu käigus käsitleti COVID-19-järgse taastumise prioriteete, ELi rohelist kokkulepet, tuleviku haridust ja tööhõivet ning uue tehnoloogia mõju tööturule.

Mõlema poole institutsioonid rõhutasid majandus- ja sotsiaalnõukogude tähtsust konsensuseni jõudmisel ning sotsiaalsetele probleemidele lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel kindlatel osalusdemokraatia alustel. (at)

Talendipartnerluste loomine päritolu- ja transiidiriikidega on rände haldamisel üks põhipoliitika. Euroopa peab muutma rändepoliitika välismõõtme rõhuasetust, lisades selle laiemasse geopoliitilisse ja -majanduslikku tegevuskavasse, millele omistatakse teiste poliitikavaldkondade seas nõuetekohane tähtsus.

„Täna räägime geopoliitika ja rände puutepunktidest. Järgmine suur rändajate laine tuleb Euroopasse Aafrikast,“ rõhutas REXi sektsiooni esimees Dimitris Dimitriadis 2021. aasta juulis toimunud koosolekul.