Komitee on seisukohal, et olukord Valgevenes on Euroopa probleem ja sellele tuleks pöörata asjakohast tähelepanu. EL ja selle liikmesriigid võiksid aidata edastada ja levitada Valgevene sõltumatuid uudiseid kogu Euroopas, tehes need kättesaadavaks teistes keeltes. 

Alates 2020. aasta augustis Valgevenes toimunud presidendivalimistest, mille tulemusi pidasid opositsioon ja läänemaailma demokraatlikud riigid võltsituks, on Aljaksandr Lukašenka autoritaarne režiim tegutsenud halastamatult, et lämmatada riigis tekkinud enneolematu protestiliikumine, rünnates ulatuslikult kodanikuühiskonda ja uudismeediat. Vahistatud on üle 35 000 inimese, korrakaitsjad on kasutanud vägivalda tuhandete vastu ja mitu meeleavaldajat on kaotanud oma elu. 

Kogu selle aja jooksul on ajakirjanikud, blogijad ja kirjanikud kajastanud proteste, dokumenteerinud politsei jõhkrust, pakkunud tõest teavet, otsinud kaadrite üleslaadimiseks toimivat internetiühendust ning püüdnud vältida vahistamist. Just tänu neile sai kogu maailm teada Valgevenes möllavast enneolematust inimõiguste kriisist. Oluline on tunnustada Valgevene ajakirjanike ennastsalgavat tööd ja uskumatuid jõupingutusi, pannes kaalule oma elud ja seades mõnikord ohtu oma perekonnad üksnes selleks, et tõde välja tuua. Samuti tuleb avaldada austust kõigile vapratele ja rahumeelsetele meeleavaldajatele, kes on leidnud kõige loomingulisemaid viise oma seisukohtade väljendamiseks.

Komitee rõhutab, et olukord Valgevenes on Euroopa probleem ja sellele tuleks pöörata asjakohast tähelepanu. EL ja selle liikmesriigid võiksid aidata edastada Valgevene uudiseid laiemale publikule, luues sidemeid Valgevene erinevate sõltumatute uudisteagentuuridega ja tehes nende sisu kättesaadavaks teistes keeltes. 

Hiljutises teabearuandes toob komitee välja olulised sammud, mida ELi liikmesriigid võiksid astuda, et toetada sõltumatut meediat Valgevenes ja võimalik, et ka teistes riikides:

• näidata ülemaailmset eeskuju meediavabaduse toetamisel kriisiolukorras, pakkudes abi ning laiendades erakorralise varjupaiga pakkumist ja viisanõudest loobumist Valgevene ajakirjanikele, kes otsivad repressioonide eest varjupaika;
• luua Euroopa ja riiklikud fondid, et toetada Valgevene vaba meediat ja ajakirjanikke ning võimaluse korral laiendada seda mudelit teistele diktatuurirežiimiga riikidele. See peaks hõlmama erakorralist abi represseeritud ja ümberasunud ajakirjanikele, kes vajavad juriidilist, rahalist ja psühholoogilist tuge;
• töötada välja strateegia, mille abil suunata toetust nii, et see võimaldaks muuta ajakirjanike töö jätkusuutlikuks; 
• kaaluda võimalusi kaasata Valgevene sõltumatud ajakirjanikud ELi liikmesriikide meediaväljaannetesse või pakkuda neile stipendiumivõimalusi;
• suurendada abi ja tagada ELi rahalise toetuse taotlemisel paindlikkus, vähendades bürokraatianõudeid;
• otsida alternatiivseid viise pakkuda EList internetiühendust juhul, kui riiklik teenusepakkuja juurdepääsu katkestab; 
• toetada uuendusi teabe edastamisel; 
• peatada selliste seadmete või sellise tarkvara tarnimine, mida võidakse kasutada interneti ja veebisaitide tsenseerimiseks Valgevenes, ning karistada riiklikku telekommunikatsiooniettevõtjat Beltelecom, kellel on rahvusvahelise veebiliikluse monopol ja kes oli riigi internetiühenduse katkestuste taga;
• võidelda interneti jälgimise vastu, andes Valgevene ajakirjanikele vahendid tsensuurist kõrvalehoidmiseks ja suurendades nende digikirjaoskust. 

Komitee on samuti seisukohal, et EL peaks kiiresti lisama sanktsioonide nimekirja kõik kohtunikud, prokurörid ja politseitöötajad, kes on seotud ajakirjanikele ja aktivistidele süüdistuste esitamisega.

Tatjana Babrauskienė, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige