EMSK info

Tšehhi Euroopa asjade minister Mikuláš Bek tõi 28. aprillil 2022 Prahas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele peetud kõnes välja Tšehhi tulevase Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise viis tõenäolist poliitilist prioriteeti.

Bek avalikustas komitee juhatuse koosolekul eesistujariigi Tšehhi eeldatavad poliitilised prioriteedid, rõhutades, et tähelepanu keskmes on rohe- ja digipööre, kuid hiljutiste sündmuste valguses ka julgeolek.

Tšehhi endise riigipea Václav Haveli Aachenis peetud kõnest võetud moto „Euroopa kui ülesanne“ all keskendub ELi eesistujariik Tšehhi järgmistele teemadele:

1) pagulaskriisi ja Ukraina konfliktijärgse taastumise juhtimine,
2) Euroopa energiajulgeolek,
3) Euroopa kaitsevõime ja küberturvalisuse tugevdamine,
4) Euroopa majanduse strateegiline vastupidavus,
5) demokraatlike institutsioonide vastupidavus.

Viidates Ukraina kriisi arengutele, ütles ta, et „taskukohaste, kestlike, kuid ka usaldusväärsete energiaallikate kättesaadavuse tagamine on üks suurimaid väljakutseid, millega EL on kunagi silmitsi seisnud“.

Arutelus kutsusid komitee liikmed ministrit üles suurendama ELi ja liikmesriikide valitsuste toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, öeldes, et need organisatsioonid on Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse tekkinud humanitaarkriisi eesliinil ja vajavad kiiresti praktilist toetust.

Euroopa solidaarsus oli arutelu teine oluline teema: liikmed rõhutasid, et Venemaalt pärit energia import on võimalik peatada ainult siis, kui kõik ELi liikmesriigid hoiavad kokku ja jagavad olemasolevaid energiaallikaid.

Mitu sõnavõtjat hoiatas ka selle eest, et Tšehhi ELi nõukogu eesistumise ajal 2022. aasta teisel poolel ei tohi jätta tähelepanuta sotsiaalseid aspekte. Kuna energia- ja toiduhinnad tõusevad, on vaesus tõusuteel ja see ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust.

Komitee president Christa Schweng märkis ürituse raames toimunud seminaril „Optimaalne energiaallikate jaotus kestliku ja taskukohase energia jaoks“, et väga oluline on vähendada ELi energiasõltuvust kolmandatest riikidest. Edaspidi tuleb mitmekesistada energiaallikaid ja suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse.

Tema sõnul peab kodanikuühiskonna organisatsioonidel eduka ülemineku tagamiseks olema võtmeroll poliitika määratlemisel ja rakendamisel. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on väljendanud heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta. Komitee peab seda algatust väga vajalikuks, et kehtestada selged ja täpselt määratletud kriteeriumid töösuhete liigitamiseks ning algoritmide kasutamise reguleerimiseks platvormitöötajate värbamisel ja töötamisel.

Komitee märkis, et siduva õigusakti ehk direktiivi kasutamine platvormitöö reguleerimiseks on õigustatud, sest töötingimused ja õigusaktid on igas liikmesriigis äärmiselt erinevad. See toob sageli kaasa platvormitöötajate kehva kohtlemise ning liikmesriikide ja ELi töökaitsestandardite halvenemise. Arvamus võeti vastu komitee täiskogu märtsi istungjärgul 149 poolthäälega, vastu hääletas 80 ja erapooletuks jäi 17 liiget.

Arvamuse raportöör Cinzia del Rio ütles: Näeme selgeid näiteid platvormitöötajate diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise kohta kogu ELis. Olukord liikmesriikides on äärmiselt erinev – see on õiguslik džungel, kuhu tuleb korda luua. Direktiivi ettepaneku eesmärk on luua paindlik õigusraamistik, mida saab liikmesriigi tasandil kohandada ja milles võetaks arvesse erinevusi inimeste töötingimustes.

Kõige olulisem küsimus on töösuhte õiguslik liigitamine ja selle selge eristamine olukorrast, kus inimene tegutseb tegelikult füüsilisest isikust ettevõtjana. Seetõttu tuleb selgelt määratleda õiguslikult vastutav tööandja, et tagada maksude ja sotsiaalmaksete nõuetekohane tasumine ning võimaldada kollektiivläbirääkimisi. Komitee on siiski seisukohal, et komisjoni ettepaneku tekst on selles ja ka mitmes muus küsimuses liiga üldsõnaline ja ebamäärane, näiteks töötajate ja ametiühingute esindajate teavitamis- ja konsulteerimisõiguse valdkonnas.

Selline õiguslik ebakindlus võib mõnes olukorras soodustada deklareerimata töö vormide tekkimist ja levikut ning kahetsusväärseid ärakasutamise olukordi ja konkurentsi töötajate endi vahel, keda võidakse seadusvastaselt kasutada alltöövõtjatena, leidis komitee. 

Komitee tööandjate rühm esitas vastuarvamuse, mis kogus üle 30% antud häältest ja mis avaldati vastuvõetud arvamuse lisana. Tööandjate rühm on vastu direktiivi kasutamisele platvormitöö reguleerimiseks, sest kardab, et sellised siduvad õigusaktid kujutavad endast liiga ühekülgset lahendust. See võib hakata takistama innovatsiooni ja investeerimist digitaalsete platvormide loomisse ja arendamisse ELis.

Samuti ei ole nad nõus sellega, et ELi tasandil võetakse kasutusele töötaja ja füüsilisest isikust platvormitöötaja mõistete õiguslik määratlus, sest nii ei ole võimalik arvestada riikide erinevate mudelitega ega pidada sammu tööturu dünaamilise arenguga. (ll)
 

Komitee kutsub ELi liikmesriike üles suurendama jõupingutusi ja rakendama ELi direktiivi, milles sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele. Hiljuti vastuvõetud arvamuses hoiatas komitee direktiivi puuduliku ülevõtmise ja rakendamise eest kogu ELis.

Ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate töölevõtmine ei piirdu üksnes nende sagedase ekspluateerimisega, vaid see hoogustab ka rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist – igal aastal hukkub tuhandeid inimesi, kes alustavad ohtlikku teekonda Euroopasse jõudmiseks. Komitee sõnul tuleb mõlema kuritegevuse liigiga võidelda otsustavalt nii riigi kui ka ELi tasandil.

Arvamuses rõhutas komitee, et karistuste karmus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt ja enamikul juhtudel ei takista see kuigivõrd ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmist. 

Direktiivi teine puudus on suutmatus julgustada rändajaid esitama tööandjate vastu ametlikke kaebusi. Selle põhjuseks on rändajate sageli põhjendatud ja õigustatud kartus, et nad saadetakse oma päritoluriiki tagasi. Toetame kindlalt komisjoni kavatsust algatada rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kui nad jätkuvalt ei esita kogu asjakohast teavet direktiivis sätestatud peamiste kohustuste täitmise kohta seoses karistuste, kontrollide ja rändajate õiguste kaitsega, märkis arvamuse raportöör Carlos Manuel Trindade. 

Teises arvamuses analüüsis komitee ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025). Komitee tunnustas terviklikku lähenemisviisi teemale ning kiitis jätkuvat tööd selle ohtliku ja kuritegeliku tegevuse vastu võitlemisel. Europoli andmetel on enam kui 90 % Euroopa Liitu ebaseaduslikult sisenevatest inimestest kasutanud reisi mõnel etapil ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegeleva võrgustiku abi.

ELi uues rände- ja varjupaigaleppes seatakse prioriteediks võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, kuna see on nõudnud tuhandete rändajate, nii naiste, laste kui ka meeste elusid. ELi siseneda püüdvate inimeste õigusi rikutakse ja neid kasutatakse ära. Ühtlasi ohustab see Euroopa julgeolekut.

Võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ei saa kunagi suunata rändajate endi ega neile antava humanitaarabi ja toetuse vastu. Solidaarsust ei tohi kriminaliseerida, ütles arvamuse raportöör José Antonio Moreno Diaz. Me mõistame, et ELi välispiiride kaitse on prioriteet, kuid nende kaitsmisel tuleb alati austada inimõigusi.

Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses „Keskkonnakaitse parandamine kriminaalõiguse kaudu“ tegi komitee ettepaneku, et EL peaks kehtestama kriminaalkaristused võimalikult paljude keskkonnakuritegude eest.

Arvamuses analüüsiti ELi uue keskkonnakuritegude direktiivi ettepanekut ning pakuti välja praktilisi viise, kuidas muuta see tõeliselt tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks.

Komitee väljendas heameelt selle üle, et keskkonnakuritegude loetelu pikendati üheksalt kaheksateistkümnele, kuid leiab, et direktiiv peaks hõlmama võimalikult paljusid kuriteoliike. Komitee on samuti seisukohal, et selleks, et karistused oleksid tõeliselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tuleks nende piirmäärasid oluliselt suurendada.

Arvamuses tehti ka ettepanek, et keskkonnakuriteod võiksid kuuluda Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni, sest paljudel neist on teadaolevalt seos organiseeritud kuritegevusega.

Komitee kutsub samuti üles lisama direktiivi kohaldamisalasse ökotsiidi, määratledes selle järgmiselt: õigusvastased või raskelt hooletud teod, mis on toime pandud täie teadmisega, et need teod võivad suure tõenäosusega põhjustada tõsist ja laialdast või pikaajalist kahju keskkonnale. Komitee märgib, et relvakonfliktid on oma olemuselt peaaegu alati ökotsiidid. 

Keskkonnakuritegevus on kogu maailmas tulususelt neljas kuritegevuse liik ning ELis selle maht suureneb. Kuigi piiriüleste süüdimõistvate kohtuotsuste arv ei ole oluliselt kasvanud, on Euroopas toime pandud keskkonnakuritegude määr tõusnud.
Komitee rõhutab aga, et direktiivi põhjalikust muutmisest ei piisa. Üks kehtiva direktiivi hindamisel esile toodud puudustest on selle puudulik rakendamine liikmesriikides. Komitee rõhutab seepärast vajadust tugevdada täitmise tagamise ahelat ning soovitab, et ELi liikmesriigid looksid keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud politseijõud, prokurörid, kohtunikud ja kohtud.

Praegu on peamine Euroopa Liidus kehtiv siduv vahend keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks 2008. aasta keskkonnakuritegude direktiiv. 2019. ja 2020. aastal tehtud hindamine näitas aga, et sellel ei ole kohapeal suurt mõju. Viimase kümne aasta jooksul on olnud väike nende keskkonnakuritegude arv, mida on edukalt uuritud ja mille kohta on tehtud süüdimõistev otsus, määratud karistused ei ole olnud piisavalt hoiatavad ning ei ole tehtud süstemaatilist piiriülest koostööd. Nimetatud hindamisest lähtuvalt otsustas komisjon asendada selle õigusakti uue ELi direktiiviga. (mr)
 

Euroopa Liidul on kohustus kaitsta meie põhiväärtusi, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi. Seepärast toetas komitee märtsis toimunud täiskogu istungjärgul kindlalt Euroopa Komisjoni antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise strateegia loomist.

Komitee on veendunud, et antisemitism on Euroopa idee, õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia proovilepanek, selgitas raportöör Ákos Topolánszky.

Komitee kiidab strateegiat selle eest, et lisaks antisemitismi vastu võitlemisele edendatakse sellega ka juudi eluviisi ning viiakse kogukonna tasandil ellu avalikku poliitikat ja arendatakse koostööd, mis toetavad vastastikust aktsepteerimist.

Komitee peab oluliseks mõista juudi rahva ja kogukonna vastu suunatud vägivalla mis tahes vormide päritolu ja selgitada välja nende põhjused, et saaksime tõhusalt tegutseda lisaks kriminaalõigusele ka veelgi mõjusamale kogukonna ja ühiskonna tasandi meetmete süsteemile tuginedes. 

Lisaks on vaja hõlbustada kodanike ja üldsuse juurdepääsu juudi kultuurile kui Euroopa identiteedi lahutamatule pärandile. Komitee kutsub ELi institutsioone, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles sobival moel tutvustama ja tunnustama juudi kogukonna rolli Euroopa Liidus kui meie ühise kultuuri olulist ja võõrandamatut osa.

Komitee leiab, et tuleks süstemaatiliselt kasutada kõiki saadaolevaid põhiseaduslikke ja Euroopa õigusvahendeid, et võidelda antisemiitliku sisuga meedias ning parandada teadmisi ja arusaamist juudi eluviisist tasakaalustatuma ja tundlikuma meediakajastuse kaudu. 

Juudi kogukondade ja nende liikmete esindatus nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias on enamikul juhtudel väga piiratud ja meediakajastus keskendub peamiselt antisemiitliku vägivalla ja terrorismi tagajärgedele. Kuid lisaks sellele tuleks edastada ka positiivsemat sisu, tunnistades sellega ühiskonnas koos elamise tähtsust. 

Lõpetuseks julgustab komitee Euroopa Komisjoni andma antisemitismivastasele võitlusele ja juudi eluviisi toetavale strateegiale tugeva välismõõtme kõigis kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö aspektides. Komitee juhib tähelepanu ELi naabruspoliitika ja arengukoostöö vahenditele, samuti neile, mis võimaldavad kandidaatriike ELile lähemale tuua, kui asjakohastele mehhanismidele antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks. (gb)

Komitee toetab komisjoni kavandatud meetmeid variühingute väärkasutamise vastu võitlemiseks ja äriühingute minimaalse tegeliku maksustamise kehtestamiseks, kuid soovib nende meetmete tugevdamist. Oma täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses juhtis komitee tähelepanu võimalikele puudustele ja soovitas olulisi täiendusi. 

Tõhusa ja õiglase maksustamise tagamine ühtsel turul on ülioluline, et stimuleerida majanduse tõelist taastumist pärast COVID-19 pandeemiat ning rahastada digi- ja rohepööret. Kahes arvamuses väljendas komitee heameelt komisjoni ettepanekute üle võidelda variühingute kasutamise vastu, et vältida maksudest kõrvalehoidmist, ja kehtestada äriühingute minimaalne tegelik maksustamine, kuid juhtis samuti tähelepanu võimalikele lünkadele ja pakkus välja olulisemad täiendavad meetmed. 

Arvamuse „Võitlus variühingute kasutamise vastu“ raportöör Benjamin Rizzo sõnas: „Liikmesriikides asutatud variühingute tegevus tuleb viia kooskõlla komisjoni ettepanekuga ning liikmesriikidevaheline koostöö on tähtsam kui eales varem, et vältida ELi eelarvepädevuse õõnestamist“. 

Arvamuse kaasraportöör Javier Doz Orrit märkis: „Kui variühingute vastase direktiiviga on kavas täiendada komisjoni rahapesuvastase võitluse õigusaktide paketti, siis tuleks sellesse lisada ka eeskirjad variühinguid haldavate nn professionaalsete võimaldajate tegevuse takistamiseks“. 

Arvamuse „Äriühingute minimaalne tegelik maksustamine“ raportöör Krister Andersson ütles: „OECD esitab eeldatavasti olulised eeskirjad, mis käsitlevad „safe harbour“ põhimõtet, lihtsustatud haldusaruandlust ja muid olulisi punkte. Need eeskirjad tuleks samuti direktiivi lisada. On äärmiselt oluline, et õigusaktid võetaks ELis üle ühetaoliselt ning et neid kohaldataks võrdselt ja samaaegselt kogu maailmas.“ 

Arvamuse kaasraportöör Petru Sorin Dandea lisas: „Komitee oleks siiski soovinud mõjuhindamist, milles keskendutakse direktiivi nendele osadele, millega tagatakse kooskõla ELi õigusega. Komitee soovib sellise hindamise läbiviimist ja avaldamist.“ (tk)
 

Uus Euroopa Bauhaus paigutab kultuuri- ja loomemõõtme Euroopa rohelise kokkuleppe ja renoveerimislaine südamesse, olles hüppelauaks rohepöördele. Nende sõnadega võttis komitee president Christa Schweng kokku komitee seisukoha uue komisjoni algatuse kohta, kui ta kohtus innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte voliniku Mariya Gabrieliga komitee täiskogu istungjärgul 23. märtsil 2022.

„Me nõustume täielikult eesmärgiga tagada kõigile kodanikele juurdepääs ringluspõhistele ja vähem CO²-mahukatele kaupadele nende elukohas, töökohas, avalikes hoonetes ja eluruumides tänu käegakatsutavatele kogemustele,“ ütles Christa Schweng. Rõhutades kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise tähtsust ja heites pilgu tulevikku, lisas ta: „Komitee on valmis aktiivselt osalema uue Euroopa Bauhausi osaluspõhises lähenemisviisis, et tagada viljakas dialoog kodanike ja kodanikuühiskonnaga, pakkudes lahendusi ja parandades nende igapäevaelu.“

Viidates pandeemia ja Ukrainas puhkenud sõja tõsistele tagajärgedele rõhutas volinik Gabriel selliste projektide tähtsust tänasel päeval: „Minu arvates on usk lootusrikkasse tulevikku olulisem kui kunagi varem ja selle nimel tuleb jätkata koostööd. Ja just seda vaateviisi esindab uus Euroopa Bauhaus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on selle õnnestumiseks oluline partner. Üheskoos tagame, et algatus viiakse ellu võimalikult lähedal kohalikele kogukondadele, Euroopa kodanikele ja nende kodudele.“

Volinik leidis, et osaluspõhine lähenemisviis on „ülimalt oluline dialoogi jätkumiseks kodanikega“, lisades, et „meie algatuse aluseks on just koosloomise ja koostöö idee“. Mariya Gabriel kiitis komitee ettepanekuid, näiteks ettepanekut kodanikuühiskonna platvormi loomiseks, et pakkuda tuge kohalikul tasandil, ning kavatsust korraldada 9.–12. juunil 2022 toimuva 2022 iga-aastase festivali raames konverents uue Euroopa Bauhausi teemal. Veel üks oluline samm oli 2022. aasta aprillis uue Euroopa Bauhausi labori käivitamine. Selle näol on tegemist koosloomise, prototüüpide loomise ja katsetamise analüüsi- ja tegevusrühmaga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu märtsi istungjärgul vastu arvamuse uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta, tunnustades asjaolu, et komisjoni uues ettepanekus võetakse arvesse komitee varasemates arvamustes esile tõstetud küsimusi.

Dokumendi vastuvõtmist kommenteerides märkis arvamuse raportöör Mordechaj Martin Salamon: „Komitee toetab täielikult ELi lähenemisviisi, kuna see edendab eelkõige halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimist ning suunab Euroopa Liidu vähese CO₂ heitega kütte ja jahutuse kasutamisele – ELi tasandi meetmed on vajaliku ülemineku kiirendamiseks tõhusamad“.

Ajakohastatud hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on toetada energiatõhusa, kvaliteetse ja fossiilset toorainet mittekasutava tehiskeskkonna saavutamist, tagades vahendid, et tegeleda tõhusalt energiaostuvõimetuse probleemiga ja parandada pikaajalist struktuurilist alainvesteerimist hoonete valdkonnas.

Hiljutine energiahinna järsk tõus ja kõrgete hindade eeldatav säilimine vähemalt keskpikas perspektiivis on näidanud, et olulisem kui kunagi varem on koostada strateegia energiaostuvõimetuse leevendamiseks ja kaotamiseks. 

Kui 2018. aastal ei suutnud 6,8 % ELi elanikest (ligikaudu 30,3 miljonit inimest) tasuda kommunaalteenuste arveid õigel ajal ja seega tekkis oht, et nende varustamine katkeb, siis hiljutised sündmused on probleemi veelgi süvendanud. 

Et tagada kõigile inimväärne, taskukohane ja tervislik eluase, peaks EL rakendama pikaajalisi meetmeid, et parandada hoonete energiatõhusust, eemaldades muu hulgas ohutult asbesti. See on veelgi pakilisem nüüd, mil fossiilkütustel põhineva kütte ja jahutuse kulud tõusevad, sest ELi heitkogustega kauplemise süsteemis lubatud heitkoguse ühiku kulud suurenevad. (mp)

„Õiglased menetlused ja dialoog kohalike kogukondadega suurendavad eurooplaste teadlikkust energiasüsteemi ümberkujundamise eelistest, motiveerides neid selles osalema“, öeldakse komitee täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses.

Vastastikuse usalduse loomine kõigi sidusrühmadega on oluline, et muuta energiasüsteemi ümberkujundamine ja üleminek vähese CO₂ heitega majandusele sotsiaalselt vastuvõetavaks, rõhutas komitee oma arvamuses „Tingimused, mida on vaja energiasüsteemi ümberkujundamise ja vähese CO₂ heitega majandusele ülemineku sotsiaalse vastuvõetavuse edendamiseks“. 

„Kõik energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud meetmed nõuavad avatud teabevahetust ja täielikku osalemist projekti väljatöötamise võimalikult varajases etapis ja kõigil asjakohastel tasanditel, alates EList kuni kohalike omavalitsusteni,“ ütles raportöör Arnaud Schwartz.

„Kodanikuühiskonna toetus on kogukonna isevastutuse tagamiseks äärmiselt oluline, kuna kohalikud organisatsioonid saavad aidata kaasa avalikule arutelule ja kasutada teaduslikke andmeid, et võidelda mis tahes väärarusaamade vastu, mis võivad levida.“

Euroopa Liit vajab energiasüsteemi ümberkujundamist, sest see on puhtama keskkonna huvides ning individuaalselt ja kollektiivselt õiglasem. Pikemas perspektiivis on see kodanike jaoks ka odavam. See nõuab siiski individuaalseid ja kollektiivseid muutusi ning lühiajalises perspektiivis võib CO₂ heite vähendamine tuua tootjatele kaasa suuremad kulud ja tarbijatele kõrgemad hinnad.

Seepärast on oluline, et elanikkond ja kõik sidusrühmad püüaksid üksteist rohkem usaldada ning nõustuksid ümberkujundamise ja selle tehniliste muudatustega alates kavandamisest kuni rakendamiseni. Selle saavutamiseks peab kogu protsess olema sõltumatu, läbipaistev ja kaasav, esitatav teave peab olema kvaliteetne ja kergesti kättesaadav ning otsusetegijad peaksid kandma vastutust. (mp)

Üleeuroopalisi transpordivõrke käsitleva määruse kavandatud ajakohastamine on vajalik ja teretulnud, kui EL soovib tõepoolest edendada kestlikkust ja arukat liikuvust muu hulgas raudteetranspordi kaudu – selline oli täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuse „Üleeuroopalise transpordivõrgu ja raudtee-kaubaveokoridori määruse läbivaatamine“ põhisõnum.

Uue määrusega ajakohastatakse kehtivat õigusraamistikku, mis pärineb 2013. aastast, et aidata taristu osas saavutada rohelises kokkuleppes, säästva ja aruka liikuvuse strateegias ning raudtee tegevuskavas seatud eesmärke. 

Arvamuse vastuvõtmist kommenteerides märkis raportöör Stefan Back: „Viimane aeg oli koostada uus määrus, milles võetakse arvesse praegust poliitilist konteksti ja kasutatakse ära viimastel aastatel saadud õppetunde. TEN-T rakenduseeskirjade karmistamise plaan on väga hea uudis, sest kehtiva määruse rakendamisel on tekkinud märkimisväärsed viivitused ning see ei ole olnud kaugeltki rahuldav.“

Komitee hindab eelkõige Euroopa Komisjoni kavatsust seada ettepaneku keskmesse ühtekuuluvus. See tähendab võrgu rakendamisel juurdepääsu ja ühenduvuse tagamist kõigile ELi piirkondadele nii reisijate- kui ka kaubaveo jaoks. Lisaks peaks uus määrus kaasa tooma tõhusa koordineerimise ja vastastikuse ühendamise ühelt poolt pikamaa-, piirkondliku ja kohaliku liikluse ning teiselt poolt linnatranspordisõlmede vahel.

Tehnilisest vaatepunktist pooldab komitee põhi- ja üldvõrgu taristunõuete üha ulatuslikumat ühtlustamist ning vahe-eesmärkide seadmist: põhivõrgu valmimine 2030. aastaks, nn laiendatud põhivõrk 2040. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. Mis puudutab 2030. aastaks kehtestatud tähtaega, siis kordab komitee seoses teostatavusega juba 2020. aasta hindamisaruandes väljendatud kahtlevat seisukohta, kuid leiab, et liikmesriikidele surve avaldamiseks tuleks tähtaeg jätta samaks. (mp)

Hiljutises omaalgatuslikus arvamuses tegi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku luua Euroopa amet, mis aitaks kõrvaldada puudused ELi elanikkonnakaitse mehhanismis, mis ei tundu enam olevat võimeline reageerima kliimamuutustega seotud katastroofidele ja mitmesugustele teistele katastroofidele, nagu praegune sõda Ukrainas. 

Komitee soovitatud amet seoks omavahel tihedamalt elanikkonnakaitse ja humanitaarabi ning sillutaks teed tugevamatele välispoliitilistele meetmetele.

Hoolimata ELi elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamisest ja õiguslikust kohandamisest 2021. aasta mais, on Ukrainas toimuv sõda toonud esile tungiva vajaduse parandada kõnealust mehhanismi ning ühendada elanikkonnakaitse ja humanitaarabi sidusamal moel.

Arvamuse „ELi elanikkonnakaitse tugevdamine“ raportöör Christophe Quarez märkis: Kõigi nende uute probleemide valguses ja eelkõige pidades silmas Ukrainas toimuvat sõda, tundub, et mehhanismil puuduvad piisavad vahendid või ei ole need piisavalt tõhusad. Ettepanek luua Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabi amet toob kasu Ukraina elanikele ning aitab paremini tegeleda muude probleemidega katastroofide ja humanitaarkriisi korral.

Arvamuse kaasraportöör Violeta Jelić lisas: Kõik osalevad riigid peavad elanikkonnakaitset paremini tunnustama ja väärtustama kui solidaarsuse ja ühtekuuluvustunde väljendust.

Komitee leiab samuti, et ELi elanikkonnakaitse diplomaatilist mõõdet ei ole piisaval määral edendatud. Arvestades asjaolu, et Euroopa Liit on olnud naaberriikidesse humanitaarabi saatmisel juhtpositsioonil, võib elanikkonnakaitse mehhanismist saada jõuline vahend ELi välispoliitika meetmete rakendamisel.

Komitee tegi ka ettepaneku õigusaktide muutmiseks, et võimaldada ELis või väljaspool ELi toimuva inimtekitatud katastroofi või kriisi korral ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames automaatset ja viivitamatut reageerimist. (at)

29. märtsil korraldas komitee esimese Euroopa kodanikuühiskonna kaubanduse ja kestliku arengu foorumi, mis tõi kokku kodanikuühiskonna, akadeemilise ringkonna ning ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajad, et arutada uuenduslikke ideid ja konkreetseid soovitusi ELi kaubanduspoliitika tulevikuks. 

Kaubanduse ja kestliku arengu seisukohalt kriitilisel ajal toimunud ürituse raames peeti rida rühmaarutelusid teemadel, mis ulatusid materiaalsetest õigustest järelevalve, jõustamise ja paljude muude küsimusteni, kutsudes osalejaid üles väljendama oma seisukohti osana kaubanduse ja kestliku arengu peatükke käsitleva 15 punktist koosneva tegevuskava käimasolevast läbivaatamisest ning seoses hiljutiste arengutega ELi partnerriikides. 

Komitee president Christa Schweng kinnitas taas kord, et komitee võtab endale kohustuse olla liikumapanev jõud kaubanduse ja kestliku arengu teemalisel ambitsioonikal arutelul, mis kajastab kodanikuühiskonna kõrgeid ootusi. Ta viitas ka meie aja geopoliitilistele väljakutsetele:Ukraina sõjal, nagu ka paljudel teistel, on kestlikkuse mõõde: kesksel kohal on ressursid ja sõltuvus kliimamuutustest mõjutatud maailmas.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees Bernd Lange rõhutas, et üleilmne raamistik on COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressiooni tagajärjel muutunud.Mitmepoolne süsteem on ohus,ütles Lange, ning on selge, et rohkem rõhku tuleks panna kahepoolsetele kaubanduslepingutele.

Luisa Santos BusinessEurope’ist jagas seisukohta mitmepoolsuse kriisist, ent lisas,et me ei tohiks alla anda, sest vajame mitmepoolseid institutsioone dialoogi hoidmiseks,osutades mitmele hiljutisele keskkonnaalgatusele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tasemel. 

Anaïs Berthier organisatsioonist Client Earth väljendas veendumust, et ELi kaubanduspoliitika on liiga isoleeritud muudest poliitikavaldkondadest, nagu keskkonna- ja kliimapoliitikast. Ta rõhutas, et autonoomsete algatustega tuleb tagada, et ELi turule lastavad tooted vastavad kestlikkuse kriteeriumidele. 

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi asepeadirektor Maria Martin-Prat, kes juhib käimasolevat tööd kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide läbivaatamisel, märkis, et sidusus ei ole eesmärk omaette,ent see on tõhus ja hädavajalik muutuste läbiviimiseks. 

WTO asepeadirektor Jean-Marie Paugam rõhutas, et kaubandus ei tohiks olla takistuseks keskkonnapoliitikale. „Kestliku arengu puhul on meil olemas kaubandusmeetmetest teatamise mehhanism ja oleme näinud, et ulatuslike kaubandusmeetmete rakendamine on aidanud kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.“ 

Komitee rahvusvahelise kaubanduse järelevalvekomitee esimees ja kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide läbivaatamist käsitleva komitee arvamuse raportöör Tanja Buzek seadis ootuste lati kõrgele, öeldes, et prioriteetide saavutamine kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide läbivaatamisel eeldab uuendusmeelsust, mis ühtlasi tähendab vabanemist kapseldunud mõtteviisist. Põhjalik läbivaatamine peab sisaldama uuendatud ja sanktsioonidel põhinevat jõustamismeetodit ning tugevamat kodanikuühiskonna poolset järelevalvet, kasutades uuenduslikke vahendeid ja suurendades võimendavat mõju kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas. (at)
 

Hiljutises aruandes märkis komitee, et kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid olema tihedalt kaasatud läbirääkimistesse uute vabakaubanduslepingute üle ELi uue kaubanduspoliitika raames. 

Komitee on kindlalt veendunud, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele tuleks anda koht ELi uue kaubandusstrateegia üle peetavatel läbirääkimistel. See aitab tagada, et kõnealusest poliitikast saaksid kasu kõik osalejad ELis ja partnerriikides. 

2021. aasta veebruaris esitas Euroopa Komisjon uue avatud, kestliku ja jõulise kaubanduspoliitika, mille raames käitub EL oma kaubanduspartnerite suhtes rangemalt ning suunab peatähelepanu kestlikkusele. Komitee leiab siiski, et selle poliitika rakendamiseks on tarvis mitmeid eeltingimusi.

Komitee märtsikuisel täiskogu istungjärgul vastuvõetud omaalgatuslikus arvamuses toonitasid kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, et tarvis on vabakaubanduslepingute ja investeerimislepingute uut raamistikku, et kaasata kodanikuühiskonna organisatsioonid ja suurendada samaaegselt üldsuse teadlikkust.

Komitee liige ja arvamuse raportöör Stefano Palmieri rõhutas:„Tarvis on koostada uus läbirääkimiste metoodika, millega kehtestatakse uus tegevuskava, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid oleksid aktiivselt kaasatud läbirääkimiste kõigisse etappidesse.“

Komitee on kritiseerinud ELis kasutatavaid erinevaid läbirääkimisvahendeid ning leiab, et nüüd on aeg välja töötada uus läbirääkimisstrateegia, mis hõlmaks uusi eeskirju ja menetlusi, et tagada kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite laialdane ja konstruktiivne osalemine. Esimene samm selles suunas oleks vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine läbirääkijate vahel, millega tagatakse, et mõlemad pooled viivad läbirääkimiste eri etapid lõpule. Teine samm on sisenõuanderühmade põhjalik reform. Arvamuses tehakse ettepanek, et iga allkirjastatud leping peaks sisaldama protokolli sisenõuanderühmade toimimise kohta.

Selline kahetine reformiprotsess toetub ELi uuele kaubanduspoliitikale ja aitab saavutada selle eesmärke. 

Keskkooliõpilased kogu Euroopast esitasid Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendile Věra Jourovále kaheksa konkreetset ettepanekut. Õpilased osalesid virtuaalsel noorteüritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ YEYS2022. „Tõde valede kohta. Noored võitlevad desinformatsiooni vastu“ oli üritus, mille komitee korraldas 31. märtsist 1. aprillini 2022. 

Pärast kahel päeval toimunud elavaid virtuaalseid arutelusid ja väitlusi koostasid 99 üritusel #YEYS2022 osalenud 16–18aastast õpilast rea konkreetseid soovitusi, mida nad tutvustasid Euroopa Komisjoni asepresidendile Věra Jourovále.

„Haridus on peamine vahend meie ühiskonna vastupanuvõime suurendamisel desinformatsiooni ja valeuudiste suhtes,“ ütles Věra Jourová ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2022“ lõpusõnas. Ta kommenteeris põhjalikult kõiki õpilaste soovitusi ja lahkas neid ükshaaval õpilastega koos. „Desinformatsioon on oht meie ühiskonnale, eriti sõja ajal. Me peame selle vastu võitlema, säilitades samal ajal sõnavabaduse,“ ütles ta. 

#YEYS2022 eesmärk oli suurendada teadlikkust desinformatsiooni ohtudest ja julgustada õpilasi võitlema aktiivsemalt valeuudiste vastu. Ürituse ajal õpetati noori desinformatsiooni hõlpsasti avastama ja selle vastu tegutsema. Nad töötasid väikestes rühmades ja erinevates õpikodades ning panid kokku desinformatsioonikampaania, mis pidi hiljem rinda pistma jõulise vastukampaaniaga.   

Õpilasi tervitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng, kes ütles: „Valeuudiseid levitatakse pidevalt, püüdes õõnestada Euroopa väärtusi ja demokraatiat. #YEYS2022 annab noortele võimaluse arendada kriitilist mõtlemist ja õppida tundma desinformatsiooni vastu võitlemise vahendeid. Noored on parema Euroopa tuleviku kujundamise võti.“

Komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan märkis üritust kokku võttes: „Kodanikuühiskonna esindajatena soovime rohkem kohtuda oma noortega, kuulda nende eelarvamustevabu seisukohti ning tempida meie mured nende kujutlusvõime ja tulevikuvisiooniga“. 

2022. aasta „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ (YEYS2022) on märgitud üheks Euroopa noorteaasta 2022 raames toimuvaks olulisemaks ürituseks.

Lähemat teavet ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2022“ kohta leiate ürituse ametlikult veebilehelt. (ks)
 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tähistas 7. mail Euroopa päeva, mille põhitähelepanu oli suunatud nii noortele kui ka Ukraina toetamisele.

Komitee ühines teiste ELi organite ja institutsioonidega Euroopa päeva tähistamisel ning võttis üle ka ühise peateema – keskendumise noortele ja Ukrainale.

Kuigi praeguse Euroopa noorteaasta põhitähelepanu keskmes on noored, esitas komitee selle veebiürituse jaoks loodud spetsiaalsel veebilehel jõulise üleskutse Ukraina toetuseks.

Euroopa päeva tähistatakse igal aastal Brüsselis ja mujal ELis, et pidada meeles ajaloolist deklaratsiooni, mille esitas Robert Schuman 9. mail 1950. See annab võimaluse vaadata tagasi sellele, mida EL on saavutanud tänu rahule, koostööle ja solidaarsusele, ning heita pilgu tulevikku, mõeldes sellele, mida me loodame veel saavutada. Sel päeval kutsub EL kodanikke kogu Euroopast tutvuma põhjalikumalt ELi institutsioonide toimimise ja sellega, mida EL saab nende heaks teha.

Rohkem teavet leiate siit. (ck)