Oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses esitas komitee meetmed reklaamimiseks, et kohaneda kliimamuutustest ja pandeemiajärgsest taastumisest tulenevate väljakutsetega, jätkates samal ajal oma olulist rolli Euroopa majanduses ja kultuuris.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab koostada raamistiku tänapäevasele reklaamitööstusele, millel on jätkuvalt põhiroll majanduskasvu ja töökohtade loomises ja Euroopa kultuuri toetamises, olles ühtlasi muutumas ka vastutustundliku tarbimise usaldusväärseks hoovaks.

Mitmesuguste uuringute kohaselt loob iga reklaamile kulutatud euro 5–7 korda suuremat tulu Euroopa majandusele. Levitatakse uusi tooteid ja teenuseid, konkurents laieneb ning rahastatakse üldsuse juurdepääsu meediale, kunstile ja spordile. Samal ajal aga kritiseeritakse reklaamitööstust sageli ületarbimise edendamise ning negatiivse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale.

„Me püüame uurida, kuidas see sektor peaks edasi arenema, et see püsiks tõhus, tagades samal ajal selle arengu kooskõla kestliku arenguga,“ selgitab arvamuse raportöör Thierry Libaert.

Esiteks kutsub komitee ettevõtteid ja ameteid üles arutlema selle üle, kuidas vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 % ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.

Kestlikkust tuleb arvesse võtta kõigis reklaamikampaaniates. Praktikas võiks reklaamiettevõtjaid julgustada vähendama digitaalsete reklaamitahvlite energiatarbimist või suurendama nende ringlussevõetavust. Trükireklaami keskkonnamõju piiramiseks võivad ettevõtjad minna üle PEFC- ja FSC-märgisega paberile, mis pärineb kestlikumalt majandatud metsadest, ning madala toksilisusega trükivärvidele, mis vastavad ELi REACHi ja GreenGuardi standarditele.

Reklaamitavad võivad samuti „nügida“ tarbijaid nende ühise ökoloogilise jalajälje vähendamise poole. Näiteks võivad reklaamid soodustada ühisauto kasutamist, näidates vähem autodes üksi sõitvaid juhte. Häid tavasid tuleb toetada, keskendudes ülikoolide teabevahetuse erialadel rohkem keskkonnateemadele.

Teine arutelu, mida juba ammu oleks tulnud pidada, käsitleb ebarealistlikke sõnumeid, näiteks kahjulike ühekordselt kasutatavate toodete esitlemine „kestlikena“. Liikmesriikide tarbijakaitseasutuste ja Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuringus leiti, et 42 % ettevõtete veebisaitidel esitatud „roheliste“ toodete väidetest olid valed või liialdatud.

Komitee on seisukohal, et laiem konsensus reklaamikogukonna seas faktilise ja täpse teabe esitamise osas annaks rohkematele tarbijatele võimaluse leida tooted, millel on tõepoolest väiksem keskkonnamõju. Siin peaks Euroopa Komisjon töötama üleeuroopalise regulatsiooni suunas, mis toetaks reklaamitööstust selle võituses desinformatsiooni vastu.

See lähenemine peaks pakkuma stiimuleid reklaamijatele, kes peavad ennast vastutavaks nende standardite eest. Toetus vähendaks ohtu, et reklaamijad lähevad üle välismaistele tehnoloogiaettevõtetele, kes kontrollivad suurt osa digitaalsetest reklaamisüsteemidest, ning tugevdaks asjaomast tööstust, mis on jätkuvalt kesksel kohal Euroopa üleminekul kestlikule tarbimisele. (dm)