Euroopa Liit võib küll olla ajakirjanike jaoks kõige turvalisem koht maailmas, kuid see olukord võib kergesti muutuda, sest praegune ajakirjanike hirmutamise, ahistamise ja isegi tapmise suundumus näib olevat tõusuteel.

Euroopa Liit võib küll olla ajakirjanike jaoks kõige turvalisem koht maailmas, kuid see olukord võib kergesti muutuda, sest praegune ajakirjanike hirmutamise, ahistamise ja isegi tapmise suundumus näib olevat tõusuteel.

Meie külaline on uuriv ajakirjanik M...Rohkem

Euroopa Liit võib küll olla ajakirjanike jaoks kõige turvalisem koht maailmas, kuid see olukord võib kergesti muutuda, sest praegune ajakirjanike hirmutamise, ahistamise ja isegi tapmise suundumus näib olevat tõusuteel.

Meie külaline on uuriv ajakirjanik Matthew Caruana Galizia, kelle ema Daphne Caruana Galizia tapeti jõhkralt 2017. aastal, mil ta püüdis Maltal korruptsiooni paljastada.

Piirideta Reporterite Brüsseli büroo juhataja Julie Majerczak ütles meile, et ajakirjanike mõrvad – alates 2015. aastast on ELis tapetud 16 ajakirjanikku – on vaid jäämäe tipp. Üha enam kannatavad ajakirjanikud mitmesuguse surve, väärkohtlemise ja tsensuuri all. Küsisime Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmelt Christian Moosilt, miks on meediavabaduse kaitsmine ELi jaoks nii oluline.

Kas EL peaks midagi tegema ning kas valitsustele, kes lämmatavad kriitilisi hääli ja kärbivad ajakirjandusvabadust, tuleks kohaldada eelarvelisi sanktsioone? Meie külalised arutlevad kõige selle üle netisaate uues osas „Meediavabaduseta pole demokraatiat“.

 

Vähem