EMSK info

Täiskogu arutelul ELi kaubanduspoliitika tuleviku üle muutuvas ülemaailmses kontekstis rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et üksnes avatud, õiglane, kaasav ja kestlik kaubandus tagab vastupidava taastumise ning ettevõtjate ja inimeste heaolu. Samuti tunnustas komitee Maailma Kaubandusorganisatsiooni olulist rolli nendes jõupingutustes.

Pilk maailmakaubandusele näitab, et taastumine on jätkuvalt ebaühtlane.

Komitee president Christa Schweng märkis: „Rahvusvaheline kaubandus peaks olema vaba, õiglane, kestlik ja prognoositav. See on meie ettevõtete ja inimeste jaoks ülioluline. Ainult kestlik kaubandus tagab vastupidava ja jätkusuutliku taastumise COVID-19 pandeemiast.“

Oktoobri täiskogu istungjärgul võõrustas komitee Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asepeasekretäri, suursaadik Jean-Marie Paugami, kes väljendas heameelt selle üle, et rahvusvaheline kaubandussüsteem on tõestanud oma vastupidavust pandeemiatingimustele. „Algul nägime küll kõikjal kaubandust piiravaid meetmeid, kuid üsna kiiresti otsustasid riigid koostöö ja piirangute leevendamise kasuks.“

Aruteluga seotud omaalgatuslikus arvamuses „Järgmise põlvkonna kaubandus ja kestlik areng – 15 punktist koosneva tegevuskava läbivaatamine“ kutsub komitee üles tagama, et sel korral saab „väärtuspõhise kaubanduse tegevuskava“ sõnumist selgelt ELi kaubandusstrateegia lahutamatu osa.

Arvamuse raportöör Tanja Buzek toonitas eelkõige, et töö- ja keskkonnapeatükkides kehtestatud õiguslikult siduvaid kohustusi ei täideta täielikult. „Teeme ettepaneku need põhjalikult läbi vaadata, nii et need sisaldaksid uuendatud ja sanktsioonidel põhinevat jõustamismeetodit ning tugevamat kodanikuühiskonna poolset järelevalvet, kasutades uuenduslikke vahendeid ja suurendades võimendavat mõju kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas.“

Non aes sed fides – mitte raha, vaid usaldus

Jean-Marie Paugam pidas esmatähtsaks usalduse taastamist süsteemi vastu, mida mitmed sidusrühmad ja riigid on pikka aega õõnestanud. „Kõigepealt peame taastama vähemalt minimaalse usalduse, kuna ilma selleta ei ole võimalik läbirääkimisi pidada,“ selgitas Paugam ja lisas, et WTO kõige väärtuslikum vara on usaldus, mitte raha (non aes sed fides).

Lähtudes Borderlexis hiljuti avaldatud David Henigi artiklist ja selles esitatud kolmest võimalikust stsenaariumist WTO jaoks (elavnemine, lagunemine, tagasiminek), valis Jean-Marie Paugam „ülesehitamise“. Seepärast peaksid Euroopa Liit ja Euroopa kodanikuühiskond olema sellesse aktiivselt kaasatud, sest nagu Tanja Buzek ütles: „Ilma kodanikuühiskonnata ei ole kestlikkust“.

Üritust kokku võttes märkis Christa Schweng: „Organiseeritud kodanikuühiskonna kõigi osalejate aktiivne kaasamine ja veenmine on keskse tähtsusega kestlikus kaubandussüsteemis, mis toimib inimeste hüvanguks.“ (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni esitatud uue ELi strateegia Schengeni ala tuleviku kohta. Ta on siiski hoiatanud, et EL ja liikmesriigid on seoses ELi ja liikmesriikide piiride haldamise, politsei- ja õigusalase koostöö ning rände- ja varjupaigapoliitikaga kohustatud järgima põhiõiguste hartat.

Oktoobrikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud uut strateegiat käsitlevas arvamuses esitatud üleskutse meetmeid võtta toetub muret tekitavatele teadetele põhiõiguste rikkumise kohta ELi välispiiridel, mis komitee jaoks on äärmiselt häirivad.

„Me palume Euroopa Komisjonil ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil jälgida olukorda ja lahendada need muret tekitavad olukorrad, samuti võtta viivitamata järelmeetmeid seoses põhiõiguste rikkumise teadetega,“ ütles arvamuse raportöör Ionuţ Sibian.

Komitee märkis, et viimastel aastatel on Schengeni ala seisnud silmitsi raskete probleemidega järjepideva rakendamise suhtes. 2015. aasta pagulaskriis tõi esile puudused ELi lähenemisviisis välispiiride ja rände haldamisele, samal ajal kui COVID-19 pandeemia sundis sisepiire ajutiselt taastama. Schengeni ala häired on kahjustanud ettevõtjaid, töötajaid, piirialade kogukondi ja piiriülest koostööd.

Komitee rõhutas, et komisjon peaks korrapäraselt ja hoolikalt jälgima ja hindama sellise piiride taastamise vajadust ja ulatust, võttes vajaduse korral meetmeid.

Arvamuses kutsus komitee ka nõukogu tungivalt üles võtma kiireid meetmeid, et lõpetada Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia jätkuv väljaarvamine Schengeni lepingu täielikust kohaldamisest.

Praegu ei saa Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia kodanikud täielikult kasutada Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid ELi kodaniku õigusi, kuna nad on Schengeni alast välja arvatud. Komitee toetab nende kaasamist. „Need riigid soovivad osaleda ning Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia juba kontrollivad oma välispiire kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega,“ ütles Ionuţ Sibian.

Komitee toetab kindlalt Schengeni piirieeskirjade ajakohastamist, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde. Samuti kutsub komitee üles tugevdama põhiõiguste nõuandefoorumit ja kaasama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaudu organiseeritud kodanikuühiskonda. (ll)

Kuidas kõige paremini tagada Euroopa tööstuse strateegiline sõltumatus – sellele teemale keskenduti EMSK täiskogu oktoobri istungjärgul tööstuspoliitika üle peetud arutelul.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul toimus 21. oktoobril arutelu Harvardi Ülikooli Berkman Kleini grandihoidja Padmashree Gehl Sampathiga, millel vaagiti, kuidas uus tööstusstrateegia saab toetada kaksiküleminekut rohelisele ja digimajandusele, anda panuse Euroopa taastumisse ning suurendada strateegilist autonoomiat ja säilenõtkust.

Padmashree Gehl Sampath, kes on tehnoloogia, arengu ja ülemaailmse poliitilise majanduse valdkonna juhtivekspert, pooldas uut liiki riiklikku sekkumist, mis ei keskendu üksnes turutõrgete kõrvaldamisele, vaid suunab tehnoloogilisi muutusi sotsiaalselt viljakates suundades.

„On aeg vaadata tööstuspoliitika radikaalselt läbi ja mõelda loovalt,“ ütles ta. „Me ei peaks kordama seda, mis ei osutunud edukaks juba varem.“

Esimese sammuna selle uue tööstuspoliitika kujundamisel tuleks tunnistada, et arenenud majandusega riikides täheldatud ettevõtluse, innovatsiooni ja konkurentsivõime vähendamisega kaasnevad pidevalt paljudes sektorites ja protsessides esile kerkivad uued tehnoloogilised paradigmad ja suundumused. Ebakindlus COVIDi-järgse maailma suhtes ei tulene üksnes pandeemiast.  See peegeldab samuti andmepõhiste võrkude arvukaid mõjusid, digipöördest saadava kasu ebaõiglast jaotumist viimase 15 aasta jooksul, kliimamuutustest ja energiasüsteemi ümberkujundamisest lähtuvat survet riikidele ning alates üleilmastumise algusest 1980ndatel hoolikalt üles ehitatud ülemaailmsete kaubandus- ja tarneahelate aeglustumist, isegi nende ajutist katkemist.

Teise sammuna tuleks koostada uus strateegia, mis põhineb kolmel radikaalsel ettepanekul:

1) tunnistades, et kolm tuleviku põhieesmärki – tervishoid/pandeemiline valmisolek, energiasüsteemi ümberkujundamine/kliimameetmed ja andmepõhine majandus – on omavahel väga tihedalt seotud ja seda tuleb võimendada. Me ei vaja tööstuspoliitikat, mis prioriseeriks neid põhieesmärke samaaegselt erinevatel suundadel, vaid sellist, mis käsitleb neid muutusi ringmajanduse mudeli alusel.

2) tõstes tähelepanu keskmesse dünaamilisuse edendamise tehnoloogiasektoris, keskendudes turu säilitamisele ja toimimisele, mis on olulisem teema kui turule sisenemine kõigis neis olulistes sektorites, eelkõige farmaatsia- ja vaktsiinivaldkonnas, kus valitsevad praegu tugevad oligopoolsed suundumused.
 
3) võttes tööstuspoliitikas kasutusele tõelise valdkondliku lähenemisviisi, minnes kaugemale ühistest eesmärkidest, nagu konkurentsipoliitika, sest kuigi kõik need sektorid on kõrgtehnoloogilised, teadus- ja arendustegevusemahukad ning sõltuvad innovatsioonist ja stiimulitest, on neil täiesti erinev olemus.

Padmashree Gehl Sampath esitas näiteks küsimuse, et kui soovime Euroopa tervishoiuturgu edendada lähtuvalt selle praegustest tugevatest külgedest, kas ELil oleks siis võimalik toetada tervishoiutööstuse ökosüsteemi jaoks mõeldud avalikku huvi pakkuvat programmi USAs COVIDi puhangu järel loodud Operation Warp Speed eeskujul? Kas Euroopa saab aidata kaasa olemasolevate biotehnoloogiaettevõtete tugevate külgede arendamisele avaliku sektori investeerimisprogrammide raames, mida kasutatakse ka tootearenduse lihtsustamiseks?

Tööstusstrateegia on viimasel ajal olnud komitee töödes kesksel kohal. Käimas on veebiseminaride sari, et uurida tänapäeva tööstusele muret valmistavaid teemasid. Pealkirja „The path to our industrial future“ kandev ürituste sari lõpeb 2022. aasta märtsis suure konverentsiga, millel komitee arutab oma järeldusi ELi eesistujariigi Prantsusmaa ning Euroopa Komisjoniga. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte teemaline konverents tõi esile tõsised rikkumised ja negatiivsed suundumused neljas Euroopa õigusriigi mehhanismiga hõlmatud valdkonnas (õigusemõistmine, korruptsioon, meedia ning kontroll ja tasakaalustamine). Komitee rõhutas, et kodanikuühiskond annab endast kõik, et kaitsta seda ELi aluspõhimõtet.

Komitee ajutise töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ esimees Cristian Pîrvulescu rõhutas kodanikuühiskonna rolli: „Me ei pöördu kodanikuühiskonna esindajate poole ainuüksi põhimõtte pärast, vaid me kuulame, mida kodanikuühiskonnal on öelda, sest see annab märkimisväärse panuse nende põhiküsimuste käsitlemisse.“

Komitee asepresident Giulia Barbucci märkis: „ELi õiguslikust ja poliitilisest tegevusest üksi ei piisa. Peame samuti kaasama paremini kodanikuühiskonna osalejad, sest nemad on sild inimeste ja institutsioonide vahel.“

Küll aga on praegune tervishoiukriis ja ametiasutuste võetud meetmed selles valdkonnas esinevaid probleeme veelgi võimendanud. Komisjoni 2021. juulis avaldatud õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on tõstetud esile nii neid negatiivseid suundumusi kui ka soodsat arengut teatavates liikmesriikides. Sloveenia välisasjade riigisekretär Gašper Dovžan lisas, et õigusriigi põhimõtte järgimine ei peaks kunagi sõltuma ühestki dilemmast ega sattuma ühegi kriisi ohvriks.

Sellegipoolest tõdes Matthew Caruana Galizia, et pikk maa on veel minna ja palju vaja ära teha. Tema ema Daphne Caruana Galizia, Malta ajakirjanik, mõrvati korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse uurimise käigus. „Kahjuks on minu ema hea näide sellest, kuidas õigusriigi põhimõtte eiramine ja levinud korruptsioon nõuavad ohvreid.“

Osalejad olid üksmeelel, et õigusriigi põhimõte on ELi kui terviku toimimise, sealhulgas selle usaldusväärsuse, vastupidavuse ja vastastikuse usalduse jaoks hädavajalik.

Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku esindaja Debbie Kohner ütles kokkuvõtvalt, et kõik Euroopa õigusriigi mehhanismi neli sammast – kohtusüsteem, meediavabadus ja mitmekesisus, korruptsioonivastane raamistik ja muud kontrollid ja tasakaalustusvahendid – on omavahel seotud. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindaja Nicole Romain rõhutas samuti, et kõik institutsionaalsed osalejad peaksid tegema suuremaid jõupingutusi, et anda inimestele põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte kohta teavet.

Euroopa föderalistide liidu esindaja Eszter Nagy rõhutas, et ELil on viimne aeg kasutada täielikult ära kõik tema käsutuses olevad vahendid, eelkõige peavad eelarvevahendid sõltuma õigusriigi põhimõtte järgimisest. (at)

Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine vajab enamikus ELi liikmesriikides selgemaid juhtimissüsteeme. Vastutuse jaotus kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel ei ole ikka veel selge. Komitee väljendab sellega seoses muret ning rõhutab Gonçalo Lobo Xavieri koostatud ja täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta, et mehhanismid kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamis-, järelevalve- ja kohandamisetappidesse vajavad suuremat selgust.

Komitee juhtis sellele probleemile tähelepanu juba veebruaris vastu võetud resolutsioonis, kuid olukord püsib Euroopa Komisjoni jõupingutustest hoolimata muutumatuna. Seepärast nõuab komitee tungivalt, et neid ELi majanduse taastamise seisukohast olulisi aspekte kontrollitaks põhjalikumalt.

„Juhime tähelepanu vajadusele mõõta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusamme. Meil on vaja häid seirenäitajaid, sest need on olulised ELi tulevase arengu ja taastumise suuna seadmisel. Liikmesriigid peavad sellele väljakutsele nõuetekohaselt reageerima: tarvis on julgust, et teavitada kodanikke ees ootavatest tohututest raskustest,“ ütles Gonçalo Lobo Xavier arutelu käigus.

Arvamuses euroala 2021. aasta majanduspoliitika kohta, mille raportöör on Kristi Sõber, juhib komitee tähelepanu ka sellele, et pandeemia ei ole veel lõppenud ja majanduslikud tagajärjed annavad tunda veel mitu aastat. Seetõttu on vaja konkreetset uut erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni. ELi ja euroala majandus kasvab taas kiiresti. Ent samal ajal on EL läbimas Euroopa majandusliku integratsiooni ajaloo kõige raskemat perioodi. Sel kriitilisel ajal saab olukorda leevendada üksnes valitsemissektori kulutustega.

Komitee hindab kiiret reageerimist pandeemiale ELi ja liikmesriikide tasandil ning peab tervitatavaks asjaolu, et ühistest jõupingutustest on saanud majanduse taastamise strateegia oluline osa. Täiskogu ees sõna võttes ütles Kristi Sõber: „Eriti 2020. aasta esimesel poolel aitasid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused leevendada väga keerulist majandusolukorda peamiselt turgude stabiliseerimise ning töökohtade ja inimeste sissetulekute kaitsmise abil. Sellele esimesele sammule järgnes taasterahastu „Next Generation EU“ kui tugev ja ülimalt uuenduslik eelarvepoliitiline meede. Mõlema algatuse abil on suudetud pandeemiale kiiresti ja paindlikult reageerida.“ (mp)

Euroopa Komisjon peaks tegema edusamme uute 5G- ja 6G-tehnoloogiate valdkonnaülese mõju hindamisel. Ohtude ja nõrkuste kõrvaldamiseks on vaja vahendeid ja meetmeid. Dumitru Fornea koostatud arvamuses, mille täiskogu võttis vastu oktoobris toimunud istungjärgul, väljendab komitee kindlat seisukohta ning märgib, et sotsiaalseid, tervishoiu- ja keskkonnaküsimusi tuleb uurida, kaasates kodanikke ja kõiki asjaomaseid osalejaid, hoolimata asjaolust, et arutelu 5G-võrkude kasutuselevõtu üle on muutunud vastuoluliseks ja poliitiliseks.

Täiskogu istungjärgul esinedes tõdes Fornea: „Elektroonilise side kiirel digiteerimisel ja arendamisel on suur mõju nii majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Nende tehnoloogiate vastutustundliku kasutamise abil on inimkonnal ajalooline võimalus ehitada üles parem ühiskond. Siiski võivad meie kogukonnad ilma nõuetekohase hoolsuse ja demokraatliku kontrollita seista tulevikus silmitsi tõsiste probleemidega nende tehnoloogiliste süsteemide haldamisel.“

Pandeemia käigus ilmnes, et elektroonilise side taristul on ühiskonnas oluline roll ja see võib suuresti parandada inimeste elukvaliteeti, mõjutades otseselt vaesuse vähendamist. Võimalikku ohtu tuleb siiski pidevalt hinnata. Seepärast soovitab komitee eraldada ELi ja liikmesriikide vahendeid nii inimestele kui ka keskkonnale keskenduvatele põhjalikumatele valdkonnaülestele teadusuuringutele ja mõju-uuringutele ning nende tulemuste levitamisele, et harida nii üldsust kui ka otsuste tegijaid. (mp)

Euroopa Komisjoni uus algatus kiirendada säästvate lennukikütuste turu kasvu on samm õiges suunas, kuid vaja on mõningaid muudatusi, et tagada selle tõhus rakendamine ilma moonutusi tekitamata. See on algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva arvamuse põhisõnum. Thomas Kroppi koostatud arvamus võeti vastu oktoobri täiskogu istungjärgul.

„On tõsi, et säästvad lennukikütused – kui neid toodetakse piisavas koguses ja need on kättesaadavad kõikidele lennuettevõtjatele – vähendaksid märkimisväärselt lennusektori CO₂ heidet. Ei ole aga selge, kas komisjoni käsitlusviis väldiks konkurentsimoonutusi,“ ütles Thomas Kropp.

Lennundus on rahvusvaheline teenindussektor ja see hõlmab kaht eri turgu, millel on erinev turudünaamika: ühelt poolt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ühtne turg ja teiselt poolt rahvusvaheliselt reguleeritud turg. Komisjoni ettepaneku eelnõus tuleks seda erinevust selgelt kajastada ning püüda säilitada Euroopa Majanduspiirkonnas võrdsed võimalused, ettenägevalt ja ülemaailmselt edendades kohaldatavaid kestlikkusstandardeid.

CO₂ heitkoguste küsimuses koostas Thomas Kropp arvamuse „Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) raames teavitamine“, mis võeti samuti vastu täiskogu oktoobri istungjärgul. Selles dokumendis toetab komitee komisjoni ettepanekut muuta direktiivi 2003/87/EÜ seoses 2021. aasta kompenseerimisnõuetest teatamisega, toetades selle kiiret vastuvõtmist, et saavutada õiguskindlus. (mp)

Hiljutised COVID-19 pandeemiast tulenevad sündmused, kliimamuutustest põhjustatud äärmuslikud ilmastikuolud, küberründed ja Brexit osutavad vajadusele vaadata läbi prioriteedid ning parandada ELi toidusüsteemide vastupidavust ja kestlikkust, suurendades liidu sõltumatust. Paljude ELi kodanike jaoks ei ole toiduga kindlustatus iseenesestmõistetav.

Komitee arvates on ülimalt tähtis töötada välja meetmepakett, mis hõlmaks riskijuhtimismeetmeid, mis aitaksid toiduainete tarneahelatel toime tulla äärmuslike olukordadega, võimaldades ametiasutustel, põllumajandustootjatel ja tööstusringkondadel viivitamatult tegutseda.
Omaalgatuslikus arvamuses „Strateegiline sõltumatus ning toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus“ teeb komitee ettepaneku määratleda toidutoodangul, tööjõul ja õiglasel kaubandusel põhinev avatud strateegiline autonoomia, mida kohaldatakse toidusüsteemidele ning mille üldine eesmärk on õiglase, tervisliku, kestliku ja vastupidava toidutarne kaudu tagada kõigi ELi kodanike toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus.
„Põllumajandusettevõtted, viljakas põllumajandusmaa ja vesi on strateegilised varad ning neid tuleb kogu ELis kaitsta, kuna need on meie avatud strateegilise toidusõltumatuse tugisammas,“ rõhutas komitee arvamuse raportöör Klaas Johan Osinga.(mr)

Komitee kutsub poliitikakujundajaid üles rakendama terviklikku ja kõikehõlmavat ELi strateegiat tasakaalustatud, sidusaks, õiglaseks ja kestlikuks maa- ja linnapiirkondade arenguks. See hõlmab kohalike kogukondade rolli ära kasutamist, traditsiooniliste tööstusharude edendamist ning uute majandustegevuste ja töövõimaluste loomist maapiirkondades, edendades samal ajal koostoimet linnapiirkondadega.

Komitee arvamuses „Maa- ja linnapiirkondade kestliku arengu terviklik strateegia“ esitatakse rida soovitusi, mis lähtuvad mitme sidusrühma osalemisest ja alt üles suunatud lähenemisviisist, mis on peamised komponendid, et tagada maapiirkondade poliitikas kestlikkus ja kohalik vastutus.

Valdkonnaülene kooskõlastamine ja kohandatud poliitikameetmed on väga olulised

„Maapiirkondi mõjutavate erinevate poliitikameetmete puhul on oluline tegutsemise ja rahastamise integreeritud lähenemisviis. Tarvis on tagada, et maapiirkonnad ei ole mitte üksnes kestlikud, vaid ka atraktiivsed elukeskkonnad. Maapiirkondade elukvaliteeti mõõdetakse noorte arvu suurenemise ja uute algatustega, mis pakuvad kvaliteetseid ja hästi tasustatud töökohti,“ märkis raportöör Josep Puxeu Rocamora. (mr)

ELi eelarveraamistik on vaja läbi vaadata. Seda tuleb teha mitte ainult majanduse stabiliseerimiseks keskpikas perspektiivis, vaid ka selleks, et rahastada majanduse sotsiaal-ökoloogilist ümberkujundamist ning tagada täielik tööhõive, kvaliteetsed töökohad ja õiglane üleminek. Dominika Biegoni koostatud arvamus, mille täiskogu võttis vastu oktoobri istungjärgul, on ühemõtteline: Euroopa Komisjon peab kiiresti jätkama ELi majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamist.

Arutelul sõnas Dominika Biegon: „Komitee pooldab ELi eelarveraamistiku tuleviku tarbeks pragmaatilisi lahendusi: meie arvamus näitab, kuidas on võimalik ületada ideoloogilised lõhed riigivõlga käsitlevas arutelus. ELi eelarve-eeskirju saab oluliselt parandada ELi aluslepinguid muutmata. Me saame teha lõpu kroonilisele avaliku sektori investeeringute puudusele ja anda liikmesriikidele rohkem tegutsemisruumi, et tulevikus majanduslangusega tulemuslikult hakkama saada, ohustamata seejuures riigi rahanduse jätkusuutlikkust. ELi institutsioonid ei tohiks kaotada aega ja peaksid kavandama reforme, millega sillutada teed kestlikule taastumisele ja õiglasele üleminekule.“

Samuti peavad kodanikuühiskonna organisatsioonid olema Euroopa poolaastasse rohkem kaasatud nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Partnerluspõhimõtet, mis on olnud pikaajaline traditsioon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimises, tuleks kasutada kodanikuühiskonna tõhusa kaasamise mudelina. (mp)

Oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses esitas komitee meetmed reklaamimiseks, et kohaneda kliimamuutustest ja pandeemiajärgsest taastumisest tulenevate väljakutsetega, jätkates samal ajal oma olulist rolli Euroopa majanduses ja kultuuris.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab koostada raamistiku tänapäevasele reklaamitööstusele, millel on jätkuvalt põhiroll majanduskasvu ja töökohtade loomises ja Euroopa kultuuri toetamises, olles ühtlasi muutumas ka vastutustundliku tarbimise usaldusväärseks hoovaks.

Mitmesuguste uuringute kohaselt loob iga reklaamile kulutatud euro 5–7 korda suuremat tulu Euroopa majandusele. Levitatakse uusi tooteid ja teenuseid, konkurents laieneb ning rahastatakse üldsuse juurdepääsu meediale, kunstile ja spordile. Samal ajal aga kritiseeritakse reklaamitööstust sageli ületarbimise edendamise ning negatiivse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale.

„Me püüame uurida, kuidas see sektor peaks edasi arenema, et see püsiks tõhus, tagades samal ajal selle arengu kooskõla kestliku arenguga,“ selgitab arvamuse raportöör Thierry Libaert.

Esiteks kutsub komitee ettevõtteid ja ameteid üles arutlema selle üle, kuidas vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55 % ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.

Kestlikkust tuleb arvesse võtta kõigis reklaamikampaaniates. Praktikas võiks reklaamiettevõtjaid julgustada vähendama digitaalsete reklaamitahvlite energiatarbimist või suurendama nende ringlussevõetavust. Trükireklaami keskkonnamõju piiramiseks võivad ettevõtjad minna üle PEFC- ja FSC-märgisega paberile, mis pärineb kestlikumalt majandatud metsadest, ning madala toksilisusega trükivärvidele, mis vastavad ELi REACHi ja GreenGuardi standarditele.

Reklaamitavad võivad samuti „nügida“ tarbijaid nende ühise ökoloogilise jalajälje vähendamise poole. Näiteks võivad reklaamid soodustada ühisauto kasutamist, näidates vähem autodes üksi sõitvaid juhte. Häid tavasid tuleb toetada, keskendudes ülikoolide teabevahetuse erialadel rohkem keskkonnateemadele.

Teine arutelu, mida juba ammu oleks tulnud pidada, käsitleb ebarealistlikke sõnumeid, näiteks kahjulike ühekordselt kasutatavate toodete esitlemine „kestlikena“. Liikmesriikide tarbijakaitseasutuste ja Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuringus leiti, et 42 % ettevõtete veebisaitidel esitatud „roheliste“ toodete väidetest olid valed või liialdatud.

Komitee on seisukohal, et laiem konsensus reklaamikogukonna seas faktilise ja täpse teabe esitamise osas annaks rohkematele tarbijatele võimaluse leida tooted, millel on tõepoolest väiksem keskkonnamõju. Siin peaks Euroopa Komisjon töötama üleeuroopalise regulatsiooni suunas, mis toetaks reklaamitööstust selle võituses desinformatsiooni vastu.

See lähenemine peaks pakkuma stiimuleid reklaamijatele, kes peavad ennast vastutavaks nende standardite eest. Toetus vähendaks ohtu, et reklaamijad lähevad üle välismaistele tehnoloogiaettevõtetele, kes kontrollivad suurt osa digitaalsetest reklaamisüsteemidest, ning tugevdaks asjaomast tööstust, mis on jätkuvalt kesksel kohal Euroopa üleminekul kestlikule tarbimisele. (dm)

 

Tugeva taastumise tagav pandeemiajärgne tööstusstrateegia peab kaasama kodanikuühiskonda, rõhutab komitee oma hiljutises aruandes ELi uue tööstusstrateegia eelnõu kohta. See peab keskenduma kestlikkusele ja heaolule, mõõtma sotsiaalset mõju ning edendama tõhusat ja kättesaadavat tervishoiusüsteemi.

COVID-19 pandeemia on toonud esile Euroopa majandusmaastiku nõrkuse, eelkõige piirkondliku ebavõrdsuse, oskuste nappuse ning ühtset turgu ja strateegiliste kaupadega varustamist varitsevad ohud. Saadud õppetundide valguses on Euroopa Komisjon ajakohastanud oma rohelisema, digitaalsema ja konkurentsivõimelisema tööstusmaastiku tegevuskava – Euroopa uut tööstusstrateegiat.

Komitee koostas ajakohastamist käsitleva aruande ja täiendava arvamuse, milles esitatakse kaasava ja innovaatilise tervishoiu ökosüsteemi tingimused, millele ELi tööstus võib tugineda.

Aruandes nõuab komitee, et kõik Euroopa majanduses esindatud rühmad – nii ametiühingud, tööstus ja VKEd kui ka muud kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ametiasutused – kaasataks selle tuleviku kujundamisse. Praegune strateegia keskendub ettevõtlusele, kuid edukate muutuste jaoks vajalike eesmärkide, sihtide ja näitajate kavandamisse on hädavajalik lisada ka sotsiaalpartnerite teadmised, väidab komitee, lisades, et konkurentsivõime ei saa olla ainus elujõulise pikaajalise strateegia näitaja. Vaja on laiemat tulemuslikkuse põhinäitajate kogumit kui kavandatud strateegias. Komitee leiab, et konkurentsivõimest ja investeeringutest üksi ei piisa. Tulemuslikkuse põhinäitajad peavad edendama ka sotsiaalset heaolu ja kestlikku majanduskasvu, et Euroopa tööstus saaks olla tõeliselt jätkusuutlik.

Mõõtmist vajavad sellised olulised valdkonnad nagu töö- ja tootmistingimuste mõju nii ühiskonnale ja keskkonnale kui ka kvaliteetsetele töökohtadele.

Teise näitajate kogumi abil tuleks hinnata üleminekut jäätmevabale ringmajandusele. Peale selle tuleb jälgida kogu tööstusele iseloomulikke tegureid, nagu investeerimine teadus- ja arendustegevusse, et tagada ettevõtete ja töökohtade pikaealisus.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on kogu liitu hõlmavad projektid, millega toetatakse rohe- ja digiüleminekuks hädavajalike uuenduste väljaarendamist. Komitee väidab esiteks, et nende projektide edukaks elluviimiseks on vaja töötajate organisatsioonide oskusteavet. Teiseks tuleb neid projekte hinnata nende loodud väärtuse ja töökohtade alusel ning lähtuvalt oskustööliste ja ettevõtete vajadusest tänapäevase tööstuse järele.

Veel üheks Euroopa tööstustootmise juhipositsiooni taastamise oluliseks vahendiks on standardid. Komitee rõhutab, et Euroopa ettevõtete väljatöötatud standardeid ei peaks levitama ainult ettevõtted ise: ka komisjon peaks sellega kaasa tulema ja neid levitama.

Täiendavas arvamuses vaadeldakse, kuidas strateegia võiks parandada juurdepääsu õiglasemale ja paremini koordineeritud tervishoiule Euroopas.

Komitee soovitab keskenduda tervishoiu juhtimisele, mitmekesistamisele ja digiüleminekule, mis kõik on omavahel seotud. Paremini juhitud ettevõtted võimaldaksid ühtsel turul sujuvamalt toimida, edendades uute ettevõtete loomist. Seeläbi saaksid arvukamad tootjad suurendada tervishoiutoodetele ja -teenustele juurdepääsu usaldusväärsust, millele aitaksid kaasa ka stiimulid oluliste materjalide ja toodete tootmise tagasitoomiseks Euroopasse.

Meetmed organisatsioonide vahel ja piiriüleselt toimivate digitervishoiusüsteemide võimaldamiseks tugevdaksid veelgi tööstuse ühtset turgu ja parandaksid tervishoiu kvaliteeti. Samadel põhjustel kutsub komitee üles võtma meetmeid, et suurendada koostoimet avaliku ja erasektori, suurettevõtete ja VKEde vahel, samuti investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning kõigi tervishoiuga seotud töötajate koolitamisse. (dm)

Kliimaneutraalsele ühiskonnale üleminekut käsitlevas arutelus on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsunud üles võtma rohkem meetmeid, et kaitsta Euroopa klaasitööstust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palub ELi poliitikakujundajatel pöörata praegustes poliitilistes prioriteetides klaasisektorile keskset tähelepanu, näiteks paketis „Eesmärk 55“, ringmajanduse paketis, digitaalarengu tegevuskavas, strateegiliste väärtusahelate tegevuskavas ning ELi rahvusvahelise kaubanduse poliitikas ja asjaomastes vahendites.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks ELi poliitikameetmeid klaasitööstuse toetamiseks, et võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale. Ta näeb Euroopa renoveerimislaines klaasisektorile tohutut ärivõimaluste allikat, mis toob kaasa investeeringuid, aidates samal ajal märkimisväärselt kaasa hoonete CO₂ heite vähendamisele. Küll aga on komitee kindlal veendumusel, et energiapööre peab toimuma ka klaasisektoris, ning selleks tuleb sellele tagada rahaline toetus nii investeeringu- kui ka tegevuskulude jaoks ning hoolitseda selle eest, et see tööstussektor ei peaks kokku puutuma ebaausa konkurentsiga väljastpoolt ELi turgu.

Täiskogu oktoobrikuu istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses nõuab komitee paralleelseid meetmeid, et muuta tööstus keskkonnahoidlikumaks ja energiatõhusamaks, suurenda konkurentsivõimet ja säilitada kvaliteetsed töökohad.

„Klaas on kõikjal alates liikuvusest kuni ehituseni, kaitsesektorist kuni nutitelefonideni. Uute klaasiturgude potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ning rohe- ja digipöördega seotud probleemide ületamiseks on vaja ELi klaasitööstusstrateegiat,“ sõnas arvamuse raportöör Aurel Laurenţiu Plosceanu.

Komitee kutsub komisjoni ja parlamenti üles töötama välja uut ELi poliitikat seoses kliimaeesmärkide ja strateegiliste väärtusahelatega, et uuesti alustada fotoelektriliste elementide tootmist Euroopas ning kaitsta muude strateegiliste klaastoodete tootmist ja nende väärtusahelaid.

Komitee märkis, et Euroopa klaasitööstus on ristteel. Ühest küljest peab klaasitööstus tulema toime digi- ja rohepöördega kaasnevate struktuurimuutustega. Tootmine peab muutuma CO₂-neutraalseks ja ringluspõhiseks ning protsessid muutuvad lähiaastatel veelgi automatiseeritumaks ja digitaalsemaks.

Teisalt on klaasitööstus nende üleminekute eesrinnas ning järgnevad aastad pakuvad ärivõimalusi paljudele klaasitoodetele.

„EL peaks klaasi klassifitseerima püsivaks materjaliks ja tunnustama klaasi eeliseid kestlike pakendamissüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel. Klaasi ringlussevõtu sektoris on suur potentsiaal luua uusi töökohti ja meelitada ligi andekaid töötajaid,“ ütles arvamuse kaasraportöör Gerald Kreuzer.

Komitee kutsub seega ELi üles tunnistama, et klaas on taastuvenergia tootmise jaoks hädavajalik. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas mõningast kahtlust komisjoni hiljutise ettepaneku suhtes võtta põhi- ja keskhariduses kasutusele põimõpe – traditsiooniline õpetajapõhine õpe kombineerituna veebipõhise või muu iseseisva tööga. Komitee seadis kahtluse alla selle ajastuse, kuna COVID-19 pandeemia on mõjutanud väga suurel määral haridussüsteeme Euroopas ja mujal.

Oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses „Põimõpe“ väljendas komitee muret ka selle üle, kas selline õppeviis sobib alg- ja põhikooli õpilastele, ning väitis, et esmalt tuleks see kasutusele võtta vanemas kooliastmes, kuna nooremad lapsed, eriti algkooli esimestel aastatel, ei ole üldiselt piisavalt küpsed iseseisvaks õppimiseks.

„Me kahtleme, kas praegu on õige aeg koolides põimõppe kasutusele võtmiseks. COVID-19 pandeemia on avaldanud väga suurt mõju haridussüsteemidele ja lastele, eeskätt väikestele lastele, kes alles alustasid oma kooliteed. Põimõpe sisaldab iseseisvat õppimist, mis nõuab teatavaid oskusi,“ ütles arvamuse raportöör Tatjana Babrauskienė.

Komitee tunnistab, et põimõpe võib parandada juurdepääsu haridusele, koolitusele ja digioskustele, nagu võib näha COVID-19 kriisi ajal.

Pandeemia on aga näidanud ka seda, et osal õpilastel puuduvad praktilised või isiklikud vahendid, et sel viisil õppida, ning see võib halvimal juhul viia koolist väljalangemiseni. Lisaks näitas koroonakriis, et laste sotsialiseerumise ja vaimse tervise seisukohast on väga oluline selline õpe, mis hõlmab tihedaid kontakte eakaaslastega.

„Me ei tohi alahinnata hariduse sotsiaalset rolli. Oluline ei ole üksnes loodusteaduse, füüsika või matemaatika õppimine, oluline on, et lapsedkäivad koos koolis ja suhtlevad oma eakaaslastega. See on ka kehalise kasvatuse ja vaimse tervise küsimus,“ ütles kaasraportöör Michael McLoughlin.

Komitee esitas 21 soovitust selle kohta, kuidas tagada põimõppe positiivne mõju haridusele. Üks oluline punkt on, et põimõpet tuleks rakendada ja rahastada kõigi õpilaste hariduse ja koolituse edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu madalama sissetulekuga õpilastele, puudega õpilastele ja maapiirkondadele.

COVID-19 kriisi ajal ilmnes, et põimõpe nõuab palju aega ja loovust juba niigi ülekoormatud õpetajatelt, kes on iseseisva õppe eduka kavandamise ja järelevalve peamised tagajad.  

Euroopas napib juba praegu õpetajaid, mis on osaliselt tingitud palgast ja rasketest töötingimustest. Seetõttu on oluline jälgida põimõppe mõju töötingimustele ja töökoormusele, et vältida läbipõlemist. Surve leevendamiseks kutsub komitee riikide ametiasutusi üles toetama õpetajaid selle uue õppemeetodi omandamisel. (ll)

Ülemäära suur suremus pandeemiakriisi ajal on toonud esile struktuursed ja süsteemsed probleemid hooldekodude mudelis. Lisaks osutab oodatava eluea pikenemine ja sellest tulenev eakate arvu suurenemine järgnevatel aastatel vajadusele muuta hooldusmudelit.

Kuidas parandada hoolduse kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti ning tagada piisav hulk hooldustöötajaid, kes ühtlasi vajavad paremaid töötingimusi? Need on mõned tähtsamad küsimused, mida käsitleti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees toimunud arutelul „Uus eakate hooldamise mudel: COVID-19 pandeemia õppetunnid“.  Arutelul kõlama jäänud seisukohti võtab komitee arvesse samateemalise omaalgatusliku arvamuse koostamisel.

Arvamuse raportöör Miguel Ángel Cabra de Luna märkis: „Selle arvamuse eesmärk ei ole käsitleda vananemist tervikuna, vaid keskenduda eakate hooldamise küsimusele, kuna neid on COVID-19 pandeemia kõige rängemini tabanud.“

Arutelu käigus tutvustati liikmesriikide tervishoiumudeleid, tuues esile erinevad lähenemisviisid ja pandeemiaga seotud probleemid.

Euroopa Komisjoni ja sotsiaalkaitsekomitee 2021. aasta pikaajalise hoolduse aruande kohaselt peaks elanikkonna vananemine suurendama selgelt nõudlust pikaajalise hoolduse järele. 65aastaste ja vanemate inimeste arv peaks prognooside kohaselt järgmise 30 aasta jooksul kasvama 41%, ulatudes 130,1 miljonini.

„Kvaliteetsete hooldussüsteemide väljatöötamine on võimalus ning teenused on vahend toetada inimeste autonoomiat, sõltumatust ja elukvaliteeti,“ tõdes võrgustiku AGE Platform Europe peasekretär Maciej Kucharczyk.

Tuscany Bell Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liidust (EPSU) lisas: „Selleks, et pakkuda hooldust vajavatele inimestele sobivaid teenuseid, vajame asjakohaseid töötingimusi ja piisavat hulka kvalifitseeritud töötajaid. Praegu hoolitseb liiga väike arv hooldustöötajaid liiga paljude inimeste eest.“

Kuna aktiivsena vananemine on valdkonnaülene ja hõlmab nii majandus- kui ka sotsiaalpoliitikat, on oluline koordineerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning muuta pikaajaline hooldus paremini kättesaadavaks, võimaldades eakatel nautida inimväärset elu. (at)