Ringmajanduse põhimõtetest lähtuv riigihange peaks olema ELi liikmesriikide valitsustele kohustuslik

Euroopa suurimad tarbijad on valitsused, kes kulutavad igal aastal ligikaudu 14% (ehk 2 triljonit eurot) ELi kogu SKPst. Nende kulutused tulenevad peamiselt riigihangetest, mis korraldatakse ettevõtjatelt vajalike ehitustööde, teenuste ja toodete ostmiseks.

Euroopa Liidus on viimastel aastatel tehtud palju tööd selle nimel, et innustada avaliku sektori asutusi võtma omaks kestlikumaid tarbimisharjumusi ja arvestama iga ostu puhul oma lühiajaliste vajaduste asemel pigem ostu pikaajalisemat mõju.

Euroopa Komisjon on alates 2017. aastast andnud suuniseid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide näol, lisades neisse järk-järgult ringmajanduse elemente, et tekitada tarneahelates suletud energia- ja materjaliringlus ning vähendada kahjulikku keskkonnamõju ja jäätmeteket.

Nendel meetmetel on ei ole aga olnud laialdast mõju, sest kriteeriumide järgimine on vabatahtlik. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et on aeg kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid ning toetada ringmajandust jõuliselt hankedirektiivide ja valdkondlike õigusaktidega.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuv riigihange võimaldab valitsusasutustel lisaks kõige madalama hinna kriteeriumile võtta ostulepingu sõlmimisel arvesse ka muid aspekte.

„Riigihange on sageli vastuoluline teema, sest projektide kvalifitseerimise tingimused on sageli väga ühekülgsed ning arvesse ei võeta olelusringi mõju ega projektiga saavutatavaid tulemusi,“ ütles asjaomase arvamuse raportöör Ferdinand Wyckmans. „Tuleb loobuda mõttest, et madalaim hind on ainus hankelepingu sõlmimise kriteerium, ning lähtuda hinna ja kvaliteedi suhtest, võttes arvesse innovatsiooni, toodete ja teenuste kvaliteeti, kestlikkust, keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset mõju.“

Euroopa Komisjon on juba välja töötanud mitmeid olelusringi kulude arvestamise mudeleid, mis on hankijatele toodete ja teenuste hindamiseks vabalt kättesaadavad. Need vahendid võimaldavad riigiasutustel võtta arvesse toote, töö või teenuse olelusringi kulusid alates ostmisest, käitamisest ja hooldusest kuni olelusringi lõpuni. Komitee leiab, et neid tuleks nüüd ajakohastada ja lisada ka CO2-ga seotud kulu.

Komitee arvates on samuti hädavajalik tagada VKEdele võimalus osaleda ringmajanduse põhimõtetest lähtuvates riigihangetes ja saada selleks vajalikku abi. Neil on tohutu potentsiaal, kuid menetluse keerukuse tõttu ähvardab neid oht sellest kõrvale jääda. Ainult juhul, kui VKEdele pakutakse vajalikku toetust, saavad nad anda panuse kohalikesse ja inimkesksetesse riigihangetesse. (dm)