EMSK info

Kuna vähktõvest on kujunemas peamine surmapõhjus ELis, on Euroopa vähktõvevastase võitluse kava avaldamiseks kindlasti õige aeg. Komitee tervitab seda kava kui olulist verstaposti vähktõvevastases võitluses. Lahendamata piirkondliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse probleemid näitavad siiski, et arenguruumi on veel küllaga.

Komitee toetab jõuliselt komisjoni uut 4 miljardi euro suuruse eelarvega kava vähktõvevastase võitluse rahastamiseks. Tegu on esimese strateegilise dokumendiga alates 1990. aastast, milles keskendutakse selle ränga haiguse vastasele võitlusele.

„EL vajab uut Marshalli plaani onkoloogia jaoks ja see on esimene samm õiges suunas. Me ei tohi seda võimalust käest lasta,“ rõhutas komitee arvamuse „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ raportöör Małgorzata Anna Bogusz.

„Kava teenib oma eesmärki, kuna selles käsitletakse vähktõvevastase võitluse paljusid olulisi aspekte,“ märkis avamuse kaasraportöör Milena Angelova.

Vähktõppe haigestumuse ja suremuse puhul ei ole oluline mitte ainult vähktõve tüüp, vaid selles on roll ka patsiendi asukohal ja tema sotsiaalsel seisundil. Tähelepanu tuleb pöörata piirkondlike taristute erinevustele ning tööhõivealasele ja soopõhisele sotsiaalsele ebavõrdsusele.

Komitee kutsub liikmesriike üles olema proaktiivsem ja rõhutab vajadust tegeleda tööst põhjustatud vähktõve tõhusa ennetamisega ning innustab uurima rohkem kantserogeenide, mutageenide ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumist ning tööst põhjustatud vähktõve põhjuseid, seda eriti naiste seas.

Samuti rõhutatakse arvamuses sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli teadlikkuse suurendamisel ja tervisliku eluviisi edendavate kampaaniate läbiviimisel. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on lubanud jätkata koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega, et kaitsta ja rakendada ELi põhiväärtusi, eelkõige õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja demokraatiat.

Euroopa Komisjoni õigusvoliniku Didier Reyndersiga komitee täiskogu 10. juuni istungil peetud arutelus Euroopa väärtuste üle palus komitee kodanikuühiskonna organisatsioone ja kodanikke ELi tasandil ulatuslikumalt demokraatlikku protsessi kaasata, et võimaldada neil osaleda ka väljaspool valimisi ja soodustada sisukat kodanikudialoogi. Komitee liikmed rõhutasid samuti seda, kui tähtis on sotsiaalsete ja majanduslike õiguste käsitamine põhiõigustena ELis.

Täiskogu istungjärgul võttis komitee vastu oma arvamused „Euroopa demokraatia tegevuskava“ ja „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“, milles komitee avaldab toetust Euroopa Komisjoni hiljutistele algatustele, mille eesmärk on kaitsta demokraatlikke väärtusi ja kodanike õigusi ELis.

Komitee president Christa Schweng ütles: „ELi väärtusi rünnatakse kõikjal, neid ei saa pidada enesestmõistetavaks isegi riikides, kus on pikaajalised demokraatlikud traditsioonid. Kodanikuühiskond on seadnud ELi reageeringule kõrged ootused ning soovib osaleda aktiivselt nende väärtuste kaitseks peetavates riigi ja Euroopa tasandi aruteludes.“

Didier Reynders sõnas: „Paljud probleemid vajavad kogu ühiskonda hõlmavat käsitlusviisi ja rahvusvahelist koostööd – valitsused, kodanikuühiskond, teadlased ja faktikontrollijad, erasektor, meedia ja kodanikud peavad tegema koordineeritud jõupingutusi. Mul on hea meel viljaka koostöö üle teie komiteega selles valdkonnas.“

Põhiõiguste harta strateegiat käsitlevas arvamuses kutsus komitee üles võtma kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitsmise ja toetamise meetmeid, mille seas peaks olema ka häiremehhanism ahistamisjuhtumite tuvastamiseks ja neist teatamiseks. Arvamuses paluti anda sotsiaalpartneritele suurem roll hartas sätestatud õiguste edendamisel ja rakendamisel.

Euroopa demokraatia tegevuskava käsitlevas arvamuses soovitas komitee komisjonil lisada spetsiaalse samba kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks ning demokraatia edendamiseks töömaailmas. Komitee avaldas kahetsust, et Euroopa demokraatia tegevuskavas ei käsitletud sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste olulist rolli ebavõrdsuse vähendamisel ja eurooplaste julgustamisel omaks võtma demokraatlikke ideaale. (ll)

Kümnes Euroopa kodanikualgatuse päev toimus erandkorras kahe päeva jooksul internetis. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng, Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová ja Euroopa Parlamendi asepresident Pedro Silva Pereira andsid hinnangu sellele ainulaadsele osalusdemokraatia vahendile.

Oma sissejuhatavas sõnavõtus rõhutas Christa Schweng, et iga osalusprotsessi üks põhitunnus on selle mõju: „Mõju puudumine võib tekitada kodanikes rahulolematust, võõrdumist ja pettumust.“ Ta lisas: „Ainult Euroopa kodanikualgatuse mõju suurendades saab sellest jõuline vahend, mis aitab ELi oma kodanikega taasühendada.“

Seni on alates 2012. aastast jõudnud nõutud allkirjakünniseni vaid kuus algatust ning nende mõju on olnud üsna piiratud ja hiline. Siiski on põhjust optimismiks, sest 2021. aastal jõustusid esimesed kaks Euroopa kodanikualgatustest inspireeritud õigusakti: joogiveedirektiiv, mis on vastuseks algatusele „Right2Water“, ja nn läbipaistvusmäärus, mis on algatuse „Keelustada glüfosaat“ tulemus.

Věra Jourová juhtis oma videosõnumis tähelepanu muudatustele ja täiustustele, mis tehti 2020. aasta jaanuaris jõustunud uue Euroopa kodanikualgatuse määrusega. Ta selgitas samuti, et Euroopa kodanikualgatuste tegelik mõju ulatub kaugemale seadusandlikest järelmeetmetest: „Ka algatused, mis ei jõua protsessi viimaste ametlike etappideni, võivad avaldada mitmesugust mõju. Euroopa kodanikualgatuse käivitamisega toovad inimesed enda jaoks olulise teema avalikku ruumi ning see suurendab inimeste teadlikkust ja avaldab mõju.“

Pedro Silva Pereira märkis, et Euroopa Parlamendis on endiselt käimas arutelu selle üle, kuidas suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest ja tõhustada selle toimimist: „Oluline on tagada, et edukalt viimasesse etappi jõudnud algatust kaalutaks tõsiselt ja käsitletaks nõuetekohaselt.“ (na)

Euroopa suurimad tarbijad on valitsused, kes kulutavad igal aastal ligikaudu 14% (ehk 2 triljonit eurot) ELi kogu SKPst. Nende kulutused tulenevad peamiselt riigihangetest, mis korraldatakse ettevõtjatelt vajalike ehitustööde, teenuste ja toodete ostmiseks.

Euroopa Liidus on viimastel aastatel tehtud palju tööd selle nimel, et innustada avaliku sektori asutusi võtma omaks kestlikumaid tarbimisharjumusi ja arvestama iga ostu puhul oma lühiajaliste vajaduste asemel pigem ostu pikaajalisemat mõju.

Euroopa Komisjon on alates 2017. aastast andnud suuniseid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide näol, lisades neisse järk-järgult ringmajanduse elemente, et tekitada tarneahelates suletud energia- ja materjaliringlus ning vähendada kahjulikku keskkonnamõju ja jäätmeteket.

Nendel meetmetel on ei ole aga olnud laialdast mõju, sest kriteeriumide järgimine on vabatahtlik. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et on aeg kehtestada keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumkriteeriumid ning toetada ringmajandust jõuliselt hankedirektiivide ja valdkondlike õigusaktidega.

Ringmajanduse põhimõtetest lähtuv riigihange võimaldab valitsusasutustel lisaks kõige madalama hinna kriteeriumile võtta ostulepingu sõlmimisel arvesse ka muid aspekte.

„Riigihange on sageli vastuoluline teema, sest projektide kvalifitseerimise tingimused on sageli väga ühekülgsed ning arvesse ei võeta olelusringi mõju ega projektiga saavutatavaid tulemusi,“ ütles asjaomase arvamuse raportöör Ferdinand Wyckmans. „Tuleb loobuda mõttest, et madalaim hind on ainus hankelepingu sõlmimise kriteerium, ning lähtuda hinna ja kvaliteedi suhtest, võttes arvesse innovatsiooni, toodete ja teenuste kvaliteeti, kestlikkust, keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset mõju.“

Euroopa Komisjon on juba välja töötanud mitmeid olelusringi kulude arvestamise mudeleid, mis on hankijatele toodete ja teenuste hindamiseks vabalt kättesaadavad. Need vahendid võimaldavad riigiasutustel võtta arvesse toote, töö või teenuse olelusringi kulusid alates ostmisest, käitamisest ja hooldusest kuni olelusringi lõpuni. Komitee leiab, et neid tuleks nüüd ajakohastada ja lisada ka CO₂-ga seotud kulu.

Komitee arvates on samuti hädavajalik tagada VKEdele võimalus osaleda ringmajanduse põhimõtetest lähtuvates riigihangetes ja saada selleks vajalikku abi. Neil on tohutu potentsiaal, kuid menetluse keerukuse tõttu ähvardab neid oht sellest kõrvale jääda. Ainult juhul, kui VKEdele pakutakse vajalikku toetust, saavad nad anda panuse kohalikesse ja inimkesksetesse riigihangetesse. (dm)

EMSK tervitab komisjoni algatust siduvate tasustamise läbipaistvuse meetmete kohta, kuid on seisukohal, et direktiivi ettepanekut tuleks mitmes valdkonnas tugevdada ja võtta lisameetmeid soolise palgalõhe algpõhjustega tegelemiseks.

Komitee väljendab 9. juunil vastuvõetud arvamuses heameelt komisjoni ettepaneku üle siduvate tasustamise läbipaistvuse meetmete kohta, mille abil saavad töötajad jõustada oma õigust võrdsele tasustamisele juhul, kui nad on on langenud palgadiskrimineerimise ohvriks.

Sellegipoolest leiab komitee, et kavandatud direktiivi tuleb täiendada mitmes valdkonnas, sealhulgas seoses töö väärtuse määramise kriteeriumide, mõnede läbipaistvusmeetmete ulatuse ning sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste rolliga.

Võrdne tasu ja võrdväärne töö

Võrdne tasu võrdväärse töö eest on põhimõte, mida rakendatakse töötajate kategooriatele, mille komisjoni ettepaneku kohaselt määravad kindlaks tööandjad. Komitee peab äärmiselt oluliseks mehhanisme, mis tagavad töötajate kategooriate määramise sooneutraalsel ning ametiühinguid ja töötajate esindajaid kaasaval viisil kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega.

Soolise palgalõhe aluseks olevaid struktuurseid põhjuseid käsitlevad lisameetmed peaksid hõlmama ka piisavaid ja kättesaadavaid lapsehoiuteenuseid, teadlikkuse suurendamise algatusi, naiste paremat esindatust otsuseid langetavatel ametikohtadel ja naiste tööhõivet pärssivate maksualaste takistuste kaotamist. Kogu veebiartiklit saab lugeda siin. (na)

Euro tugevdamiseks peab EL seadma suured majanduslikud eesmärgid. See on muutunud veelgi olulisemaks, arvestades maailmamajanduse muutumise kiirust ja ELi praegust positsiooni innovatsiooni, konkurentsivõime ja investeerimist soodustava õiguskeskkonna edendamise osas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 2021. aasta juuni istungjärgul vastu võetud arvamuses toetab komitee Euroopa Komisjoni teatist „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“. Kuna pandeemiajärgsed muutused põhjustavad märkimisväärseid nihkeid ülemaailmses majandusjõudude tasakaalus, peaks Euroopa Liit kiiresti tegutsema, et suurendada Euroopa majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust. Komitee nõustub iseäranis vajadusega tugevdada euro kui Euroopa ülemaailmse positsiooni edendamise ühe põhivahendi rahvusvahelist rolli.

Komitee arvamuse raportöör oli Tomasz Wróblewski (I rühm, tööandjad). Ta leiab, et komisjon peaks rohkem keskenduma euro nõrgeneva rahvusvahelise rolli põhjustele. „Euro ülemaailmne positsioon nõrgeneb, kuid mitte nii kiiresti kui dollari oma,“ ütles ta. „See ei muuda tõsiasja, et euro positsiooni mõjutavad erinevad tegurid. Esimene neist on finantsteenuste integreeritud ühisturu puudumine. Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomist lõpule viimata on meil raske dollariga võistelda.“

Samuti soovitab komitee pöörata rohkem tähelepanu Hiina kiiresti kasvavale majandusele ja kutsub üles võtma vastu tegevuskava, milles seda arvesse võetakse. Hiina renminbi roll rahvusvahelises kaubanduses ja kliiringus kasvab. Hiina teeb samuti intensiivselt tööd oma digirahaga, jättes enamiku maailmast seljataha. EL peab kiiresti reageerima ja komitee toetab ettepanekut luua digieuro. Tomasz Wróblewski sõnul „võivad Euroopal olla selles valdkonnas atraktiivsemad lahendused, arvestades meie kohustumust kaitsta isikuandmeid ja kasutaja privaatsust.“ (na)

Komitee hoiatas oma Euroopa poolaasta rühma iga-aastasel konverentsil, mis toimus 31. mail veebiüritusena, et organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine ei ole enamikus ELi riikides kaugeltki rahuldav.

Teemal „Vastupidava Euroopa ülesehitamine – kodanikuühiskond ning riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad“ toimunud konverentsil võtsid sõna peakõnelejad ELi institutsioonidest, riikide majandus- ja sotsiaalnõukogudest, mõttekodadest ja ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Konverentsil keskenduti kolmele teemale: organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse, õiglane üleminek keskkonnahoidlikule, digitaalsele ja jätkusuutlikule Euroopa majandusele ning Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine.

Komitee president Christa Schweng avas arutelu, rõhutades ülesannet muuta käesolev kriis uuteks võimalusteks. Üks konkreetne probleem on taaste- ja vastupidavusrahastu potentsiaali edukas ärakasutamine. „Enamik liikmesriike ei konsulteerinud piisavalt organiseeritud kodanikuühiskonnaga või tegid seda liiga hilja,“ märkis Christa Schweng. „Praeguseks on koostatud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, mis erinevad oluliselt kvaliteedi ja metoodika poolest, ning meil on tõsiseid kahtlusi, kas kavad vastavad tegelikult kohapealsetele vajadustele.“

Itaalia majandus- ja sotsiaalnõukogu (CNEL) esimees Tiziano Treu ütles, et Euroopa tuleviku konverentsi roll on anda uus vorm Euroopa valitsemisele, mida tuleb lihtsustada ja tõhustada ning mis peab hõlmama konkreetseid reegleid, mille abil tagada organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine.

Euroopa poolaasta rühma aseesimees Luca Jahier ütles: „Tugevam nn kodanike sammas, mis hõlmab organiseeritud kodanikuühiskonda ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi koostöös riikide parlamentidega, on oluline, et tagada nõuetekohane järelevalve reformiprotsesside ja investeeringute üle ning õiguspäraste sidusrühmade vajalik kaasamine.“ (na)

Selleks et anda oma panus ÜRO toidusüsteemide 2021. aasta tippkohtumisse, korraldas komitee 28. mail veebipõhise arutelu, et uurida Euroopa toidusüsteemide nõrku kohti ja nende ebavõrdsust ning teha kindlaks, kuidas jõuda võrdsemate ja õiglasemate tarneahelateni. Kõrgetasemelised sõnavõtjad ÜROst, Euroopa Komisjonist ja Euroopa Parlamendist jagasid oma seisukohti selle kohta, mida on vaja muuta, et tugevdada võrdsusel, õiglusel ja õigustel põhinevat lähenemisviisi üleminekul kestlikumatele toidusüsteemidele.

COVID-19 pandeemia oli häirekell, mis tõi meie teadvusse vajaduse muutuste järele. Kuigi põllumajandustootjad ja toidusüsteemi töötajad on olnud COVID-19 kriisi ajal eesliinil ja kindlustanud katkematu toiduainetega varustamise kõigile eurooplastele, „on see kriis tõstnud esile asjaolu, et toidu jõudmine talust taldrikule ei ole iseenesestmõistetav,“ ütles komitee temaatilise uurimisrühma „Jätkusuutlikud toidusüsteemid“ esimees Andreas Thurner.

Komitee on aastate vältel töötanud välja mitmed ettepanekud ja konkreetsed ideed. Panusena ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisse võib need võtta kokku viies soovituste paketis:

I Edendada terviklikku ja integreeritud toidupoliitikat;

II Populariseerida tervislikumat ja kestlikumat toitumist;

III Tagada õiglased hinnad ja keelustada ebaausad kaubandustavad;

IV Suurendada lühikeste toidutarneahelate ja agroökoloogia kasutamist;

V Tagada kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine ja osalemine.

Komitee toetab transpordisüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmist, ent rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine peab olema õiglane ning pakkuma kasutuskõlblikke ja realistlikke alternatiive, mis arvestavad majanduslikku ja sotsiaalset eripära ning kõigi Euroopa piirkondade, sealhulgas maapiirkondade vajadusi.

Seda põhisõnumit kannab Pierre Jean Couloni ja Lidija Pavić-Rogošići koostatud arvamus, mis võeti vastu komitee täiskogu juuni istungjärgul. Hinnates 2011. aasta transpordipoliitika valget raamatut, mille eesmärk on muuta transpordisüsteem naftast sõltumatuks, ilma et toodaks ohvriks transpordi tõhusus ja halveneks liikuvus, võtab komitee kindla seisukoha.

Lahenduseks ei saa olla transpordiliikide piiramine: eesmärk peaks olema transpordiliikide koostoimimine, mitte teistele transpordiliikidele üleminek. Lisaks peab ökoloogiline üleminek olema sotsiaalselt õiglane ja säilitama Euroopa transpordi konkurentsivõime, rakendades täielikult ellu Euroopa transpordipiirkonna kui ühtse turu osa. Sellega viivitamine on kahetsusväärne.

„Liikuvuse piiramine ei ole alternatiiv. Me toetame kõiki meetmeid, mille eesmärk on muuta transport energiatõhusamaks ja vähendada heitkoguseid,“ ütles Pierre Jean Coulon. „Euroopas valitsevad hetkel ebasoodsad olud, kuid see ei tohiks viia kursimuutuseni mitmesuguste Euroopa algatuste ühiskondlikes ja keskkonnaalastes ootustes.“

Samuti soovib komitee edendada avatud, pidevat ja läbipaistvat arutelu valge raamatu rakendamise üle. „Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada kodanikuühiskonna ja sidusrühmade toetus, sealhulgas kaasava dialoogi kaudu,“ lisas Lidija Pavić-Rogošić. „Strateegiliste eesmärkide heast mõistmisest ja laialdasest omaksvõtust on tulemuste saavutamisel väga palju kasu.“ (mp)

17. juunil toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning selle tööstuse muutuste nõuandekomisjonis elav arutelu organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohtade üle pärast Euroopa Komisjoni uue tööstusstrateegia ajakohastatud versiooni avaldamist. Komitee sektsioonide kõnealust teemat käsitleva ühise aruteluseeria esimesel üritusel väljendati kahtlust, kas ajakohastatud strateegiast piisab ELi tööstuse vastupanuvõime ja strateegilise sõltumatuse suurendamiseks. 

5. mail 2021 ajakohastas komisjon Euroopa tööstusstrateegiat, et tagada tööstuse ümberkujundamise eesmärkide täielik kooskõla COVID-19 kriisi järgse uue olukorraga ja kaasaaitamine säästvamale, digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja üleilmselt konkurentsivõimelisemale majandusele.

Arutelu juhtinud CCMI esimees Pietro Francesco De Lotto sõnas: „COVID-19 pandeemia kiirendas paljusid käimasolevaid protsesse. Kiirus, millega ühiskond ja tööstus on pidanud viimase 16 kuu jooksul digiüleminekuga kohanema, on enneolematu, ning muutused, millega oleme kokku puutunud, on murrangulised: kõigepealt tarneahelates, siis seoses meditsiiniseadmete ja seejärel vaktsiinidega.“

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni (INT) esimees Alain Coheur, kes oli teine väitlusjuht, kirjeldas teise aruteluringi tausta järgmiselt: „Kriis on toonud ilmsiks teisigi teemasid, mida 2020. aasta märtsis avaldatud esimeses tööstusstateegia teatises ei mainitud. Peame nägema kriisis võimalust muuta Euroopa tööstus sõltumatuks.“

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni nõunik digiasjades Antony Whelan sõnas ELi sõltuvust mõõtvate komisjoni vahendite tutvustamisel: „Alt-üles tegevuse raames tuvastasime vaid käputäie valdkondi, kus EL tervikuna on murettekitavas sõltuvuses.“

Komitee korraldab tööstusstrateegia teemal rea arutelusid: seitse veebiseminari, millest esimene toimus 17. juunil. Kõrgetasemeline kokkuvõttev arutelu on kavas 2022. aasta märtsis. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Atlandi-üleste suhete järelevalvekomitee kogunes veidi enne ELi ja USA kõrgetasemelist tippkohtumist, et pidada aru mitmesuguste kodanikuühiskonna jaoks oluliste teemade, eelkõige kliimamuutuste ja kaubanduse üle.

„Mõlemalt poolt ookeani tulevad igalt rindelt julgustavad signaalid,“ ütles komitee Atlandi-üleste suhete järelevalvekomitee esimees Christian Moos.

USA presidendi kliimaküsimuste erisaadiku John Kerry vanemnõunik David Livingston kinnitas, et praegune juhtkond on nüüd kindlalt pühendunud Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele. Ta ütles: „See ei ole vastuvõetav, kui peamised olulised osalejad ei ajakohasta 2021. aastal Pariisi kokkuleppe keskmes olevaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid olulisel määral“.

„Tänu kodanikuühiskonna aktiivsusele USAs ning ELi ja teiste riikide toetusele on USA-l võimalik tegevust jätkata, hoolimata eelmise valitsuse pühendumuse puudumisest,“ märkis Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi (DG CLIMA) esindaja Elina Bardram.

Atlandi Nõukogu esindaja Emilie Bel rõhutas, et Euroopa on valmis koostama positiivse kaubanduskava, kuid see peab lähtuma tasakaalust.

Marjorie Chorlins USA Kaubanduskojast kinnitas, et hoolimata Atlandi-ülesest poliitilisest ebastabiilsusest ja COVID-19 põhjustatud majanduslangusest jäävad USA ja Euroopa teineteise jaoks kõige olulisemateks turgudeks. Hiljuti avaldatud Atlandi-ülese majanduse 2021. aasta aruandest nähtus, et need kaks partnerit annavad olulise osa ülemaailmsesse tarbimisesse ja ülemaailmsesse SKPsse. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rahvusvahelise kaubanduse järelevalvekomitee esimees Tanja Buzek rõhutas kodanikuühiskonna kaasamise tähtsust läbipaistva kaubanduspoliitika saavutamiseks. Lisaks toonitas ta vajadust tugevate koalitsioonide järele seoses WTO reformimisega. (at)

2021. aasta teisel poolel täidab Sloveenia teist korda ELi Nõukogu eesistujariigi ülesandeid. Ja juba teist korda toimub see Euroopa jaoks kriitilisel ajal.

2008. aastal seisis EL silmitsi finantskriisiga ja praegu on ta endiselt vastamisi COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Seetõttu ei ole üllatav, et lisaks sellistele strateegilistele valdkondadele nagu küberturvalisus, hõlmavad Sloveenia eesistumisperioodi peamised prioriteedid ELi valmisolekut ja vastupanuvõimet kriisidele, eelkõige tervisekriisidele. Sloveenia eesistumise ajal tuleb samuti tegeleda paljude ülesannetega, mis on seotud Euroopa tuleviku konverentsi toimumisega.

Komitee on valmis tegema eesistujariigi Sloveeniaga tihedat koostööd, sest meil on ühised prioriteedid: majanduse taastamine, õiglane kliimapööre ja digiüleminek ning õigusriigi kaitsmine on ka komitee tegevuse keskmes.

Brošüür on neljas keeles (inglise, prantsuse, saksa ja sloveenia) kättesaadav komitee veebilehel. Brošüüri trükiversiooni saab tellida e-posti aadressil vipcese@eesc.europa.eu.