European Economic
and Social Committee
Uus rände- ja varjupaigalepe: napp solidaarsus ja ränk koorem esmase saabumise riikidele
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab uut rände- ja varjupaigalepet, kuid märgib, et selles esitatud ettepanekuid ei ole kerge rakendada ega pidada selgeks sammuks vastupidava ja tulevikku suunatud ELi ühise rände- ja varjupaigastrateegia loomisel. Kahes arvamuses, milles analüüsitakse mitut varjupaigahalduse ja varjupaigamenetluste reguleerimise ettepanekut, märgib komitee, et uus lepe ei pruugi tagada varjupaigataotluste õiglast ja tõhusat menetlemist.
Esmase saabumise riikide vastutuskoorem ja ebamugavus hoopis suureneb, kuna kavandatud solidaarsusmehhanism, mis peaks reguleerima rändevoogude kontrolli piiril, rajaneb hüpoteetilisel vabatahtliku solidaarsuse süsteemil.
See tähendab, et uue mehhanismi kohaselt saavad liikmesriigid ise valida, kas nad osalevad ebaseaduslikus olukorras isikute ümberpaigutamisel või tagasisaatmise toetamisel. Üldse ei mainita aga algatusi, mis innustaksid riike osalema, ega esitata selgeid kriteeriume iga riigi panuse kohta.
Kui sellele lisada veel uues leppes esitatud eelneva taustakontrolli ja piirikontrolli ettepanekud, mis põhjustavad tõenäoliselt keerukaid ja aeganõudvaid menetlusi ELi välispiiril, võib mehhanism muuta esmase saabumise riigi suureks lahkumiseelseks keskuseks, suurendades inimõiguste rikkumise ohtu ja survestades kohalikke kogukondi.
„Meil on hea meel, et leppes esitatud määruse ettepanekud tuginevad solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtetele, ent esmase saabumise riigile pannakse ebaproportsionaalsed solidaarsuskohustused,“ märkis varjupaigahaldust käsitleva arvamuse raportöör Dimitris Dimitriadis.
Varjupaigamenetlusi käsitleva arvamuse raportöör Panagiotis Gkofas on mures, et kavandatud määrus paneb lõppkokkuvõttes tohutu koorma lõunapoolsete liikmesriikide õlule: „Nad on de facto sunnitud paljud varjupaigataotlused tagasi lükkama, isegi need, mis vastavad pagulasseisundi andmise tingimustele, et vältida ebainimlikes tingimustes hoitavate inimeste hulga suurenemist.“
„Paratamatu tagajärg on see, et määrusi ei saa rakendada ja nendega ei saavutata soovitud tulemust,“ lisas ta. (ll)