EMSK info

Komitee presidendi Christa Schweng sõnavõtt

Mulle valmistab rõõmu, et Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, millega antakse konkreetne kuju Euroopa tulevikku käsitlevale konverentsile. Vaatlejaks kutsutud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ootab huviga selles arutelus aktiivset osalemist.

Mul on hea meel, et kinnitati organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli ja osalemist sellel konverentsil. Komitee ootab huviga olulise ja väärtusliku panuse ettevalmistamist, tehes seejuures tihedat koostööd sadade organisatsioonidega, mida meie liikmed esindavad. Oleme valmis kasutama oma alt üles suunatud teadmisi, et luua ELi jaoks uus ja veenev narratiiv.

Euroopa tulevikku käsitlev konverents on Euroopa Liidu ühiskonnale ainulaadne võimalus. Ettevõtjad, töötajad, põllumajandustootjad, tarbijad ja vabaühendused saavad lõpuks osaleda struktureeritud viisil ja aidata kaasa ELi tulevase poliitika kujundamisele. On äärmiselt oluline, et nad tunneksid, et tegu on nende Euroopaga. Kui eesmärk on rajada pärast COVID-19 kriisi veelgi tugevam Euroopa Liit, siis seda on võimalik saavutada üksnes kodanike ja teiste kõiki eluvaldkondi esindavate sidusrühmade aktiivsel kaasamisel.

Pandeemia on muutnud Euroopa tulevikku ja probleeme käsitleva arutelu vajalikumaks ja aktuaalsemaks kui kunagi varem. Me peame sellest kriisist õppust võtma ja mõtlema põhjalikult, kuidas suurendada meie ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet. Teiste teemade seas võiks eriti käsitleda nägemust COVID-19 järgsest vastupanuvõimelisest Euroopast, mis on majanduslikult õitsev ja jätkusuutlik ning sotsiaalselt kaasav ning kus valitseb tasakaal riikliku suveräänsuse ja ühiste Euroopa lahenduste vajaduse vahel.

Pandeemiajärgne ülesehitamine peab kujunema võimaluseks taastada Euroopa demokraatlikul osalemisel põhineval uuel alusel. Oleks suur viga, kui nii paljude inimeste tuleviku üle otsustaksid vaid vähesed, lausuti komitee 2021. aasta kodanikuühiskonna päevadel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna päevad toimusid 1.–5. märtsil teemal „Kestlik taastumine Euroopa kodanike tuleviku nimel“, pakkudes viiel päeval üle 1400 osalejaga interaktiivseid veebiarutelusid, mida jälgisid vaatajad, kes ühinesid nii kaugetest kohtadest nagu Aafrika, Aasia ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika.

Kõnelejad nägid lootusekiirt pandeemias, sest kuigi selle tõttu oldi sunnitud lükkama edasi Euroopa tulevikku käsitlev konverents, osutusid kodanikuühiskonna organisatsioonid olukorras tugisambaks, samas kui valitsused üritasid osaliselt meeleheitlikult tulla toime selle tohutu kriisiga. Nad küsisid, kuidas saaks veel selgemalt tõestada, et kodanikuühiskond väärib kohta laua ääres, kus otsustatakse Euroopa tuleviku üle?

„Mul on hea meel, et komisjon omistab nii suurt tähtsust kodanike kaasamisele Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi,“ ütles komitee president Christa Schweng. „Võite kindel olla, et komitee annab aruteludesse olulise panuse, kaasates töötajaid, tööandjaid ja organiseeritud kodanikuühiskonda ning tegutsedes arvamusekujundajate ja saadikutena, tuues arutelu meie liikmete organisatsioonidesse.“

Tuues esile noorteorganisatsioonide juhtiva rolli seminaridel, ütles ürituse kaaskorraldajaks olnud kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi: „Kutsun kõiki üles üles rajama Euroopa tulevase kestliku taastumise põlvkondadevahelisele solidaarsusele.“

Kaheksa seminari järeldustes kajastus tee Euroopa kodanike paremale tulevikule, rõhutades muu hulgas vajadust

• tugevdada vahendusorganisatsioone (kodanikuühiskonna organisatsioonid, erakonnad, ametiühingud jne), hoogustada kodaniku- ja digiharidust ning luua otsuste tegemises osalevate kodanike assambleesid;
• suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest kui elujõulisest ärimudelist majanduse jätkusuutlikuks elavdamiseks, mis läheb kaugemale kasumi taotlemisest ning aitab tegeleda ebavõrdsuse ja kliimamuutustega taastekavast ja taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatavate vahendite abil;
• investeerida kultuuri ja haridusse Euroopa vastupidavama ja kestlikuma tuleviku nimel. Investeeringutest füüsilisesse taristusse üksi ei piisa: majanduse elavdamise keskmesse tuleb asetada inimesed;
• depolitiseerida ja paremini uurida võimalust luua tingimusteta põhisissetulek ja töökohtade tagamise kavad kui teostatav lahendus, mis on kasulik inimestele ja kogu maakerale; 
• anda noortele võimaluse osaleda mõistlikult ja jätkata pühendunud tegutsemist üle Euroopa ning teha oma hääl kuuldavaks mitte ainult noortega seotud küsimustes, vaid ka paljudes muudes poliitikavaldkondades;
• tagada, et Euroopa roheline kokkulepe aitab tulemuslikumalt kõrvaldada vaesuse, ebaõigluse ja soolise ebavõrdsuse;
• kiirendada hoonete renoveerimist Euroopas, suurendades teadlikkust sellega kaasnevatest probleemidest ja võimalustest ning kaasates kodanikuühiskonna eri rühmi, nagu hooneomanike ja arhitektide esindajad, et saavutada Euroopa renoveerimislaine eesmärgid;
• kaasata tihedalt kodanikuühiskonna organisatsioonid riiklike taastekavade rakendamisse, pöörates ümber ettevalmistusetapis kujunendud suundumuse, mil nende osalemine jäi piiratuks. Poliitikakujundajad peavad mõistma vabatahtliku tegevuse väärtust mitte ainult investeeritud tundide arvu põhjal, vaid ka Euroopa väärtuste väljendusena näitena teiste jaoks selle kohta, et muutused on võimalikud ning solidaarsusel, kaasatusel ja demokraatlikel põhimõtetel põhinev ühiskond on see, mida me tahame Euroopas näha.

Kodanikuühiskonna päevade täielikud järeldused avaldatakse peagi komitee veebilehel. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab uut rände- ja varjupaigalepet, kuid märgib, et selles esitatud ettepanekuid ei ole kerge rakendada ega pidada selgeks sammuks vastupidava ja tulevikku suunatud ELi ühise rände- ja varjupaigastrateegia loomisel. Kahes arvamuses, milles analüüsitakse mitut varjupaigahalduse ja varjupaigamenetluste reguleerimise ettepanekut, märgib komitee, et uus lepe ei pruugi tagada varjupaigataotluste õiglast ja tõhusat menetlemist.

Esmase saabumise riikide vastutuskoorem ja ebamugavus hoopis suureneb, kuna kavandatud solidaarsusmehhanism, mis peaks reguleerima rändevoogude kontrolli piiril, rajaneb hüpoteetilisel vabatahtliku solidaarsuse süsteemil.

See tähendab, et uue mehhanismi kohaselt saavad liikmesriigid ise valida, kas nad osalevad ebaseaduslikus olukorras isikute ümberpaigutamisel või tagasisaatmise toetamisel. Üldse ei mainita aga algatusi, mis innustaksid riike osalema, ega esitata selgeid kriteeriume iga riigi panuse kohta.

Kui sellele lisada veel uues leppes esitatud eelneva taustakontrolli ja piirikontrolli ettepanekud, mis põhjustavad tõenäoliselt keerukaid ja aeganõudvaid menetlusi ELi välispiiril, võib mehhanism muuta esmase saabumise riigi suureks lahkumiseelseks keskuseks, suurendades inimõiguste rikkumise ohtu ja survestades kohalikke kogukondi.

„Meil on hea meel, et leppes esitatud määruse ettepanekud tuginevad solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtetele, ent esmase saabumise riigile pannakse ebaproportsionaalsed solidaarsuskohustused,“ märkis varjupaigahaldust käsitleva arvamuse raportöör Dimitris Dimitriadis.

Varjupaigamenetlusi käsitleva arvamuse raportöör Panagiotis Gkofas on mures, et kavandatud määrus paneb lõppkokkuvõttes tohutu koorma lõunapoolsete liikmesriikide õlule: „Nad on de facto sunnitud paljud varjupaigataotlused tagasi lükkama, isegi need, mis vastavad pagulasseisundi andmise tingimustele, et vältida ebainimlikes tingimustes hoitavate inimeste hulga suurenemist.“

„Paratamatu tagajärg on see, et määrusi ei saa rakendada ja nendega ei saavutata soovitud tulemust,“ lisas ta. (ll)

Digirahandus vajab kiiret reguleerimist ja Euroopa Komisjon on selleks õigel teel. See on komitee täiskogu veebruari istungjärgul vastu võetud kolme arvamuse peamine sõnum. Arvamustes toetab komitee komisjoni viimaseid ettepanekuid digirahanduse sektori reguleerimiseks.

Petru Sorin Dandea ja Jörg Freiherr Frank von Fürstenwerthi koostatud arvamuses toetab komitee komisjoni ettepanekut digirahanduse strateegia kohta ning rõhutab, et digiüleminekust tulenevate ELi finantssektori raskete probleemidega tuleb kohe tegeleda. Digiüleminekuga kaasnevad suured võimalused, kuid ka riskid, mida ei tohi tähelepanuta jätta ja mis nõuavad kiiret tegutsemist.

Sama seisukohta esindab ka Giuseppe Guerini koostatud arvamus, milles komitee toetab kahte komisjoni algatust krüptovarade turgude ja hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra kohta. Selles valdkonnas on vaja kiiresti võtta meetmeid, et reguleerida seda pidevalt ja kiiresti muutuvat tehnoloogiat, mis on järjest levinum ja mida kasutatakse praktikas üha rohkem.

Antonio García del Riego koostatud arvamuses toetab komitee komisjoni ettepanekut digitaalse tegevuskerksuse kohta, kuna selle eesmärk on tuua õiguslik selgus info- ja sidetehnoloogia riskide suhtes, vähendada regulatiivset keerukust, kehtestada ühine standardite kogum IKT-riskide maandamiseks ja hõlbustada ühtlustatud järelevalvealast lähenemist. Samuti püütakse sellega pakkuda õiguskindlust ja vajalikke tagatisi finantsettevõtetele ja IKT-teenuste pakkujatele. (mp)

Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad, kui kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine oleks kiirem ja ulatuslikum. See on komitee resolutsiooni „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ põhisõnum. Resolutsioon võeti vastu komitee täiskogu veebruari istungjärgul ning seda tutvustati arutelul, millel osalesid komitee president Christa Schweng ja Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn.

Tulemust kommenteerides ütles Christa Schweng: „Resolutsioonis analüüsitakse erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning see annab meile võimaluse saata selge sõnum, et kodanikuühiskonna kaasamine on keskse tähtsusega. Taastekavad peavad andma tulemusi, et tõeliselt toetada praegusest kriisist taastumist ning ausat ja õiglast rohe- ja digipööret. Kui fondid on kasutusele võetud, on komitee liikmetel teise sammuna väga hea võimalus hinnata, kas raha kulutatakse tõhusalt ning kas see jõuab abivajavate ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni.“

Johannes Hahn märkis, et eeskirjad on paigas ja et komisjon nõuab jätkuvalt sidusrühmade kaasamist nendesse reformiprotsessidesse: „Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus soodustab ulatuslikke konsultatsioone, tihedat suhtlust ning teabevahetust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega rakendamise kõigis etappides. Seeläbi tekkib tõeline omavastutus kavade suhtes ja see hõlbustab nende edukat rakendamist. Täpsemalt öeldes, liikmesriigid peavad meid teavitama sellest, kuidas Teie kui kodanikuühiskonna esindajate panus on kavas kajastatud.“

Resolutsiooni koostasid komitee liikmed Gonçalo Lobo Xavier (tööandjate rühm), Javier Doz Orrit (töötajate rühm) ja Luca Jahier (Euroopa mitmekesisuse rühm). Nad kooskõlastasid 27 kolmeliikmelise delegatsiooni tööd. Delegatsioonid jälgivad organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisse, rakendamisse ja hindamisse. (mp, na)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldiselt komisjoni tõhusama ja õiglasema maksustamise seadusandlikke ettepanekuid ning kiidab nende koordineerimist ülemaailmsel tasandil.

Täiskogu 24.°veebruari istungjärgul vastu võetud arvamuses toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täielikult Euroopa Komisjoni õiglase ja lihtsa maksustamise paketti. Arvamuse raportöör Krister Andersson ütleb, et need ettepanekud tuleks kooskõlastada OECD raames maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus toimuvate ülemaailmsete aruteludega. „See on ülemaailmse konsensuse saavutamiseks ning ühepoolse meetmete vältimiseks võtmetähtsusega", selgitas ta.

Komitee jagab seisukohta, et COVID-19 kriisi järel on õiglase ja tõhusa maksustamise saavutamine veelgi olulisem. Arvamuses esitab nõuandev organ oma nägemuse peamistest teemadest, nagu hea maksuhaldus ELis, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus, maksuaruandlusnõuded, finantsteenuste käibemaksuga maksustamine ning maksu- ja tööhõiveeeskirjad digiplatvormide jaoks. Teiste ettepanekute seas esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee idee luua Euroopa pakt, et võidelda tõhusalt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu. (na)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu seisukoha ELi 2021. aasta majandusprioriteetide kohta. Selles avaldab komitee heameelt majanduskasvu strateegias ette nähtud sammude üle COVID-19 pandeemiaga seotud probleemide lahendamiseks Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis, kuid on pettunud, et Euroopa Komisjoni esitatud strateegias pööratakse liiga vähe tähelepanu sotsiaalküsimustele. Komitee hoiatab liiga varajase toetusmeetmete järkjärgulise kaotamise eest ja soovitab kehtestada uued eelarve-eeskirjad, mis kajastavad sotsiaalset ja majanduslikku tegelikkust pärast pandeemiat.

Komitee on pettunud, et komisjoni esitatud majandusstrateegias, mida sel aastal täiendasid ka taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise suunised, pööratakse sotsiaalküsimustele vähe tähelepanu. Ühest küljest ei vii see lähenemisviis Euroopa sotsiaalõiguste samba järjepideva ja kauaoodatud rakendamiseni. Teisest küljest ohustab see õiglast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele. Komitee märgib, et üleminek ei tohi kaasa tuua vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse edasist kasvu.

See murettekitav küsimus on esile toodud komitee poolt 24. veebruaril vastu võetud arvamuse „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ järeldustes.

Arvamuse raportöör Krzysztof Balon ütles: „Oluline on tagada majanduse elavdamisest saadavate hüvede tasakaalustatud jaotamine, mis aitab lisaks sotsiaalse õigluse parandamisele kaasa ka nõudluse stabiliseerumisele kui majanduse elavdamise eeltingimusele“. (na)

Euroopa strateegia „Euroopa renoveerimislaine“ on nii liidu kui ka selle kodanike jaoks hädavajalik. Pierre Jean Couloni ja Laurențiu Plosceanu koostatud arvamuses, mis võeti vastu täiskogu veebruari istungjärgul, toetab komitee Euroopa Komisjoni ettepanekut hoonete renoveerimise kohta, et muuta meie hooned keskkonnahoidlikumaks, luua töökohti ja parandada elujärge.

Üle Euroopa vajavad elamud ja muud hooned, mille arvele langeb 40% ELi energia kogutarbimisest, renoveerimise lainet, millele andis tõuke Euroopa Liit. Strateegia on osa üldisemast lähenemisest, mis hõlmab pikaajalisi avaliku sektori investeeringuid, kestlikku arengut, tervisekaitset, sh asbestikäitlust renoveerimise käigus, rohepööret ning Euroopa sotsiaalõiguste samba tõhusat rakendamist seoses igaühe õigusega püsivale ja taskukohasele eluasemele.

Arutelul sõna võttes lausus Coulon: „Renoveerimislaine strateegia pakub Euroopa Liidule mitmeid eeliseid, andes kolmekordset kasu kliimasoojenemisega võitlemisel, majanduse taastumisel tänu kohapeal loodud töökohtadele ning lõpuks ka võitluses pandeemia ja energiaostuvõimetuse vastu, edendades taskukohaseid eluasemeid muu hulgas haavatavate inimeste jaoks.

Sama mõtet korrates ütles Ploscenau kokkuvõtvalt, et „strateegia peab Euroopa Liitu oma kodanikele ja nende elukohtadele lähemale tooma ning komitee toetab seda ja osaleb aktiivselt oma ettepanekute ja panuse abil. See algab asjakohase teabekampaaniaga olemasolevate renoveerimiskavade ja neile juurdepääsu kohta.“ (mp)

Avaldus Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, tasustamise läbipaistvuse ning puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030

Me ootame huviga Euroopa Komisjoni kolme suurt algatust: teatist Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta, ettepanekut direktiivi kohta, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu, ja puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030.

Euroopa on üks kõige võrdsemaid ühiskondi maailmas, kus on kõrgeimad töötingimuste standardid ja laialdane sotsiaalkaitse. Tugev sotsiaalne Euroopa on meie kodanike jõukuse ja heaolu ning kvalifitseeritud innovatiivsel tööjõul põhineva konkurentsivõimelise, vastupidava, keskkonnahoidliku ja digitaalmajanduse alus.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on täielikult pühendunud ELi institutsioonide ja liikmesriikide toetamisele ajal, mil kõik – nii otsustajad kui ka kõik asjaomased sidusrühmad – peavad ühendama oma jõupingutused, et Euroopa saaks pandeemiast taastuda ning muutuda tulevikus tugevamaks ja vastupidavamaks, võttes samal ajal maksimumi digi- ja rohepöördest, jätmata kedagi maha.
Komitee töötab selle nimel, et anda oluline panus komisjoni uutesse algatustesse, toetudes oma liikmete – kes pärinevad kõigi 27 ELi liikmesriigi tööandjate ja töötajate hulgast ja teistest kodanikuühiskonna organisatsioonidest, – ühisele seisukohale; Komitee valmistab ette resolutsiooni, mis on kavas vastu võtta aprillis toimuval täiskogu istungjärgul, et sellega anda panus 2021. aasta mais toimuvasse Porto sotsiaaltippkohtumisse. Komitee koostab samuti arvamused direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse tasustamise läbipaistvust, ja puuetega inimeste õiguste strateegia kohta aastateks 2021–2030.

Christa Schweng, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president ja
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni (SOC) esimees Aurel Laurenţiu Plosceanu