Kristýna Bulvasová

Praeguses ebakindlas maailmas, kus pikaajalised tõekspidamised on lagunemas ja varasemad ühised väärtused mitte ei ühenda meid enam, vaid lahutavad, tuleb noortele anda võimalus siin ja praegu sisuliselt osaleda, et tegeleda paljude kiireloomuliste probleemidega, mis kasvavad otse meie silme all. Ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ arutelud näitasid selgelt, et ei ole olemas ühte teemat, mida võiks nimetada noorte teemaks, ja et noored on õigustatult mures paljude erinevate probleemide pärast – alates korruptsioonivastasest võitlusest ja võrdõiguslikkuse edendamisest kuni kliimamuutustega tegelemiseni, kirjutab Tšehhi üliõpilane ja ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osaleja Kristýna Bulvasová.

Mina kui Z-põlvkonna noor olen korduvalt kuulnud öeldavat: „Teie põlvkond seisab enneolematute probleemide ees“ või „Kui asuksite juhtrolli, aitaks see lahendada praegusi probleeme“.  Panused on suured, kuid seda on ka meie ees seisvad väljakutsed: demokraatia enneolematu taandumine, meie ühiskondade polariseerumine küsimustes, mis on varem olnud ühised väärtused, pikaajaliste seisukohtade ja süsteemide destabiliseerumine koos kasvava ebakindlusega.

Kõrged ootused avaldavad survet mitte ainult noortele, vaid ka alarahastatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja nende olulisele rollile noorte väärtuste suunamisel, samuti haridussüsteemidele. Formaalharidus peaks suutma anda noortele oskused ja vahendid, mida nad vajavad, et saada nüüd ja edaspidi probleemilahendajateks ja juhtideks. Ma kardan, et paljud haridussüsteemid on liiga jäigad, et 21. sajandi vajadustele vastata, sest koolid ei paku asjakohast haridust kliimamuutuste või terviklike terviseküsimuste valdkonnas – olgu siis vaimse või reproduktiiv(se )tervise alal. Samuti puudub neis nüüdisaegne tehnoloogia ja nad ei paku haavatavatele elanikkonnarühmadele nõuetekohast juurdepääsu.

Isegi küsimus, keda peetakse haavatavaks, on politiseeritud – või mis veelgi hullem, relvaks muudetud –, pannes lisakoormuse neile, kes taluvad seda kõige vähem ja keda ei tohiks hätta jätta.

Meie ühiskonnad ei ole enam ühel meelel selles, mida tähendab haavatavus või kuidas seda ära tunda. Kogesin seda omal nahal, kui juhtisin seminari ühes Tšehhi-Slovakkia piiri lähedal asuvas koolis, kus käsitlesin soolist palgalõhet ja muud soolist ebavõrdsust. Õpilased ja õpetajad reageerisid täieliku uskumatusega, lükates otsesõnu tagasi väite, et meie ühiskonnas eksisteerib ebavõrdsus. See paneb mind arvama, et me vajame rohkem arutelusid eksisteeriva haavatavuse ja ebavõrdsuse üle ja asjaomase suutlikkuse suurendamist, sõltumata vanuserühmast.

Kõigi noorte – sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate naiste ja tüdrukute, puuetega inimeste ja sisserändetaustaga noorte – võrdne juurdepääs haridusele ja võimalustele on jätkuvalt kättesaamatu unistus. Kui meie ühine eesmärk on anda noortele tugev ettevalmistus nende potentsiaali ja unistuste teostamiseks, peame hakkama tegutsema. Lahenduse väljapakkumine ei ole lihtne, kuid ELi liikmesriikide sidemete tugevdamine kodanikuühiskonnaga – eriti informaalse õppimise valdkonnas – võiks aidata ületada lõhesid pärast seda, kui on kindlaks tehtud, millised valdkonnad on kõige haavatavamad. Õpetajate ja kõigi noorsootöötajate sellele järgnev ümberõpe kogukonna ülesehitamise tavade alal võib anda raamistiku mõningatele sihipärastele ja süstemaatilistele lahendustele.

Kodanikuühiskond on võtnud endale aktiivse kodanikuosaluse edendamise rolli, kuid noorte osalemine otsustusprotsessis ja demokraatlikus valitsemises on endiselt napp. Noorte püüdluste ning nende saavutamiseks vajaliku ruumi ja võimaluste olemasolu vahel valitseb selge lõhe. Valimised üksi ei anna soovitud tulemusi, sest võitlus poliitiliste kultuuride ja desinformatsiooni vastu on mõnes riigis endiselt keeruline. Hääletamata jätmine ei tähenda siiski arvamuse või käsitlemist vajavate küsimuste puudumist. Aktiivse kodanikuosaluse edendamiseks on noortele vaja mitte ainult demokraatliku tegevuse positiivseid kogemusi , vaid ka käegakatsutavaid tulemusi – ilma noorte näilise kaasamise, sümboolsete meetmete ja valikulisuseta. Ma loodan jätkuvalt, et ELi liikmesriigid suudavad luua selle ruumi ja ehk liikuda edasi punktist, kus noored peavad ootama, et neile antaks võimalus sisuliseks osalemiseks ja kaasloomiseks. Kuid see ei tohi juhtuda alles kolme, viie või kümne aasta pärast. Muutused peavad toimuma kohe, et vältida ühiskonna lõhede edasist suurenemist.

Ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ raames oli mul rõõm osaleda ühe soovituse koostamisel, mis oli seotud eelkõige kliimamuutustega, sest ma isiklikult usun, et planeedi kolmikkriis on üks inimkonna suurimaid väljakutseid. ELi ühtse kliimamuutuste strateegia väljatöötamine oli üks viiest ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ soovitusest koos korruptsioonivastase võitlusega läbipaistvuse ja noorte osaluse teel, kodanikuosaluse, võrdõiguslikkuse ja ideega, et noored väärivad esindatust. Kuna kliimateema jõudis ühiselt heakskiidetud soovituste nimekirja, on selge, et noored üritusel „Sinu Euroopa, Sinu arvamuse“ osalejad peavad seda oluliseks väljakutseks, millega tuleb tegeleda. See peegeldab siiski juba mõnevõrra võimestatuma noorte rühma vaatenurka ja seda ei saa pidada kõiki ELi liikmesriike ühendavaks. Oleks võinud arvata, et see konkreetne soovitus on ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus 2025“ osalejate jaoks kõige olulisem, kuid lõpphääletusel jäi see siiski viimasele kohale. Olgu see meeldetuletuseks, et ei ole olemas ühte ja ainsat teemat, mida võiks nimetada noorte teemaks. Noored on õigustatult mures kõigi praeguste probleemide pärast ning noorte prioriteedid on oma olemuselt laiaulatuslikud ja valdkondadevahelised.

Mõned noored tunnistavad keskkonnakaitse ja kestlikkuse tähtsust, teised aga ei saa seda endale lubada, kuna neil on raskusi oma põhivajaduste rahuldamisega. Olen juba maininud planeedi kolmikkriisi kui üht inimkonna peamist väljakutset, kuid kui me arvestame, et tõhusate lahenduste leidmiseks on vaja tegeleda kõigi suurte probleemidega korraga, siis pilt muutub. Praegune geopoliitiline olukord ja ELi võitlus ülemaailmse konkurentsivõime eest suunavad tähelepanu kõrvale ja aeglustavad üleminekuprotsesse. Kuid lõppkokkuvõttes ei ole meil ega tulevastel põlvkondadel planeeti B, kus neid küsimusi lahendada, ja me ei saa enam lubada endale planeedi taluvuspiiride ületamist.

Tulles tagasi kõrgete panuste juurde, peaksid noored kogu oma mitmekesisuses siiski suutma kasutada oma noorust koos kõigi selle privileegide, väljakutsete ja iluga. Hiljutine ÜRO aruanne näitab aga, et noorte täiskasvanute eluga rahulolu ja õnnetunne on viimase kümne aasta jooksul selgelt vähenenud. Isegi kui me seisame silmitsi tõsiste väljakutsetega, usun kindlalt, et kui me suudame inspireerida noori nende tegevuse käegakatsutavate tulemuste kaudu, on meil reaalne võimalus tegeleda pakiliste probleemidega ja parandada kõigi elukvaliteeti.

Kristýna Bulvasová on Euroopa kestliku arengu noortevõrgustiku liige. Ta on olnud Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi noortedelegaat ja Tšehhi Vabariigi ÜRO noortedelegaat. Tšehhi-Saksamaa noortefoorumi endise pressiesindajana on ta jätkuvalt aktiivselt seotud Tšehhi-Saksamaa koostöö tugevdamisega. Kristýna on noorteaktivist, kes keskendub tulevikule orienteeritud haridusele ja kestlikkusele ning juhib praegu Tšehhi MTÜd MOB – Noored Kodanikud, samal ajal lõpetades õpinguid Praha Karli Ülikoolis ja Regensburgi Ülikoolis. Lisaks aktiivsele osalemisele ürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ korraldamises esines Kristýna kõnega ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädalal, sessioonil „Kaasav õiglane üleminek ning rohelise ja sinise majanduskasvu edendamine“.