EMSK info

Kodanikuühiskonna organisatsioone rünnatakse kogu Euroopas ja Ameerikas. EL peab kohe asuma tegutsema nende ja demokraatia kaitsmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saatis oma täiskogu arutelult rahvusvahelisel vabaühenduste päeval selge sõnumi: kodanikuühiskonna organisatsioonid on demokraatia kaitsjate esirinnas. Ajal, mil rahastamiskärped ohustavad nende püsimajäämist, peab EL võtma viivitamata meetmeid nende kaitsmiseks ja toetamiseks.

27. veebruaril korraldas komitee arutelu teemal „EL ja kodanikuühiskond: demokraatia ja osaluse tugevdamine“, mis andis kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele ja ekspertidele ning Euroopa Parlamendi liikmetele võimaluse arutada ja hinnata kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli selles olulises valdkonnas.

Euroopa Parlamendi liige Raquel García Hermida-Van Der Walle (Renew Europe) märkis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad sageli kaasa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimimisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad ka erinevaid sotsiaalse suhtlemise meetodeid, mis võivad asendada valitsussektori teenuseid, kui need puuduvad. Sellest tulenevalt on kodanikuühiskonna organisatsioonid esimesed, kes võetakse sihikule, kuna nad võivad osutuda mõnele valitsusele poliitiliselt ebamugavaks.

Transparency International Europe’i direktor Nicholas Aiossa ütles: „Euroopa Parlamendis on toimumas sihipärane poliitiline kampaania, mille eesmärk on diskrediteerida ja häirida kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja toimimist ning jätta nad rahastuseta. Tõendeid finantsrikkumiste kohta ei ole leitud.“

Jaanuaris süüdistas Euroopa Parlamendi paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) keskkonna- ja kliimaalaseid vabaühendusi selles, et Euroopa Komisjon rahastab neid lobitöö tegemiseks parlamendis, teistes ELi institutsioonides ja Euroopa Parlamendi liikmete juures, mis tekitas Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide seas sügavat pahameelt.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide kritiseerimises ei ole midagi uut, kuid hiljutisi rünnakuid on võimendanud valeuudised ja väärinfo. Nagu komitee kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi ütles, on olukord häirekell kõigile kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis annab märku vajadusest ühineda ja algatada muutusi. Tema sõnul peaksid inimesed teadma, et enamik kodanikuühiskonna organisatsioone põhineb vabatahtlikul tööl, nii et me ei raiska maksumaksjate raha.

Osalejad kutsusid ka Euroopa Komisjoni üles sel teemal jõulisemalt sõna võtma ning pakkusid välja mitmeid lahendusi kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamiseks.

Raquel García Hermida-Van Der Walle kavatseb enda sõnul nõuda, et õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes ja tingimuslikkuse mehhanismis tunnustataks ja tugevdataks senisest rohkem eeltingimusena kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

Euroopa Parlamendi liige Michał Wawrykiewicz (EPP) ütles, et tema ülesanne on suurendada teadlikkust nendest põhiteemadest oma fraktsioonis. Teine tema poolt tõstatatud küsimus oli otsustajate teavitamine sellest, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on kohapeal tegutsevad organisatsioonid, kes osutavad olulisi teenuseid, mis mõjutavad otseselt inimeste elu.

Komitee president Oliver Röpke toetas kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate seisukohti, öeldes: „Me peame vastu seisma püüdlustele seada nende organisatsioonide õiguspärasus kahtluse alla või piirata nende juurdepääsu demokraatliku osalemise jaoks olulistele ressurssidele. Alates rahastamispiirangutest kuni kasvava poliitilise surveni – üks on selge: kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad oma elutähtsa töö jätkamiseks tugevamat ja prognoositavamat toetust.“ (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kodanikuühiskonna nädalale 17.–20. märtsil 2025 kogunes üle 800 osaleja kodanikuühiskonna organisatsioonidest ja sidusrühmadest kogu Euroopast, nende hulgas noorteorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajad ja ajakirjanikud. Avaistungi teemadeks olid kodanikuruumi kaitsmine õiguslike meetmete kaudu ja kodanikuühiskonna võtmerolli kinnitamine: hoida võimulolijaid vastutavana, ehitada sildu, toetada sotsiaalset vastupanuvõimet ja anda hääl neile, kes jäetakse liiga sageli tähelepanuta.

2025. aasta kodanikuühiskonna nädala teemaks oli „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Ürituse keskmes olid kolm olulist algatust, nimelt kontaktrühmade paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatus ja kodanikuühiskonna auhind, ning selle eesmärk oli

• tegeleda kasvava polariseerumisega, mida on viimastel aastatel süvendanud finantskriisi, kliimamuutuste ja suureneva sissetulekute ebavõrdsuse mõju;
• rõhutada kodanikuühiskonna võtmerolli selles kontekstis;
• koguda kodanikuühiskonna lahendusi ja nõudmisi ELi poliitikakujundajatele, et aidata kaasa Euroopa polariseerumise vähendamisele, tugevdades ühiskonna sidusust ja demokraatlikku osalust ühiskonna jaoks olulistes valdkondades.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas oma avakõnes: „Kodanikuühiskond peab väljakutsega toime tulema. Osalemine, dialoog ja solidaarsus ei ole lihtsalt ideaalid, vaid need on vastupidava ja ühtse Euroopa alus. Kodanikuühiskonna nädalale kogunedes kinnitame veel kord oma pühendumust kaasamisele ja kodanikuaktiivsusele. Tugev demokraatia ei sõltu mitte ainult institutsioonidest, vaid kõigi inimeste osalemisest.“

Londoni City Saint George’i ülikooli poliitika- ja sotsiaalteaduste professor Albena Azmanova rääkis oma põhisõnavõtus kasvavast majanduslikust ebakindlusest, millega enamik inimesi silmitsi seisab ja mida ta nimetas „ebakindluse epideemiaks“. Ta selgitas, miks kodanikuühiskond on väga laialdase ebakindluse ajal määrava tähtsusega läbimurde saavutamiseks.

„Laialt levinud majanduslik ebakindlus on võtnud enamikult inimestelt võitlusvaimu. Kodanikuühiskonnal aga on tahe võidelda. Kodanikuühiskonna aktivistid juhinduvad soovist tegutseda teatavate rikkumiste vastu. Nad on demokraatia nähtavad jalad ja käed,“ ütles ta.

Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee ütles: „Me vajame kodanikuühiskonda liimina kodanike vahel, arvestades kasvavat individualismi, ja vallina levivate paremäärmuslike ideede vastu.“

Vabaühenduste olulist rolli sotsiaalses vastupanuvõimes ning nende toetust haavatavatele ja äärepoolsetele rühmadele tõi esile ELi eesistujariigi Poola kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, kes jagas ka Poola kogemust seoses kodanikuühiskonna panusega riikliku vastupanuvõime tagamisel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi rõhutas, et ELi uhket juhtpõhimõtet, ühtsust mitmekesisuses, kasvatatakse rohujuuretasandil. Ent Xhomaqi mainis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja vabaühendused on rünnaku all, nende rahastamine ja roll seatakse kahtluse alla. „Ilma ressurssideta ei saa kodanikuühiskonna organisatsioonid toimida. Meil on vaja, et institutsioonid kaitsevad kodanikuühiskonda, meil on vaja õiguskaitset kodanikuruumi jaoks, et hoida meie ühiskonda koos ja ühtsena mitmekesisuses.“

Komitee maineka kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile kodanikuühiskonna silmapaistvat panust Euroopa identiteedi ja kodanikuaktiivsuse säilitamisse ja tugevdamisse. Igal aastal on auhind pühendatud eri teemale, millel on komitee tööga seotud pakiline ühiskondlik tähtsus.

20. märtsil tunnustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolme Slovakkia, Belgia ja Prantsusmaa kodanikuühiskonna organisatsiooni nende murranguliste projektide eest, millega võideldakse üha laialdasema kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

32 000 euro suurune auhind jagati kolme võitja vahel.

Komitee andis 14 000 euro suuruse peaauhinna Slovakkia väitlusühendusele kriitilise mõtlemise olümpiaadi korraldamise eest. Tegu on teedrajava algatusega, mis parandab Slovakkia noorte võimet tulla toime väärinfoga. Projekti raames korraldatakse õpilaskonkurss kolmes vanuserühmas, kus õpilased käsitlevad päriselu meediaprobleeme ja hindavad sisu selle usaldusväärsuse seisukohast.

Ülejäänud kaks auhinnavõitjat said kumbki 9000 eurot.

Teiseks tuli Prantsusmaa ühendus „Reporters d'Espoirs“ oma projektiga „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“, mis on prantsuskeelne koolitusprogramm lahendustele orienteeritud ajakirjanduse valdkonnas.

Kolmas auhind anti Belgia ühingule FEC Diversité asbl projekti „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ eest, mis on paremäärmuslike ideoloogiate vastu suunatud immersiivne mäng.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. kodanikuühiskonna auhinna eeskirjad

Komitee 15. kodanikuühiskonna auhinnaga tõstetakse esile üksikisikute, eraettevõtjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juhitud mittetulunduslikke projekte, mis aitavad võidelda kahjuliku polariseerumise vastu kogu Euroopa Liidus.

Viimastel aastatel on Euroopat tabanud mitu kriisi, nagu Venemaa agressioonisõda Ukrainas, energiahindade ja elukalliduse tõus ning COVID-19 pandeemia jätkuvad majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Sellised kriisid võivad vähendada usaldust avaliku sektori asutuste vastu ja põhjustada kahjulikku polariseerumist kogu ühiskonnas.

Kuigi polariseerumine võib olla avatud ja pluralistliku ühiskonna osa, on kasvav populism ja negatiivne polariseerumine Euroopa demokraatia olulised väljakutsed. Euroopa seisab silmitsi ka traditsioonilise meediamaastiku jätkuva killustumise, üha rohkema väärinfo ja rünnakutega meediavabaduse vastu, mis kõik ohustavad omakorda demokraatlikke väärtusi.

Selle aasta võitjad valiti välja tugevas ja mitmekesises konkurentsis enam kui 50 kandidaadi seast, kes olid esitatud 15 liikmesriigist. Võitnud projektid valiti välja tänu nende erakordsele loovusele, entusiasmile ja pühendumusele kahjuliku polariseerumise vastasele võitlusele Euroopa ühiskonnas.

„Organiseeritud kodanikuühiskonnal on oluline roll Euroopa demokraatia kaitsmisel, nagu on taas tõestanud selle aasta märkimisväärsed ja laiaulatuslikud projektid,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu.

„Kinnitame oma solidaarsust Ukraina rahvaga ajal, mil Venemaa jõhker ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud juba kolm aastat. See on rünnak mitte ainult suveräänse riigi, vaid ka põhiväärtuste – demokraatia, inimväärikuse ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra – vastu“, ütles komitee president Oliver Röpke veebruaris toimunud komitee täiskogu istungjärgul tehtud avalduses.

Oleme seisnud Ukraina kõrval alates sissetungi esimesest päevast – mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete tegudega. Täna kinnitame taas oma vankumatut pühendumust Ukraina suveräänsuse, demokraatia ja Euroopa tuleviku toetamisele. Kutsume ELi üles jätkama ja tugevdama oma poliitilist, majanduslikku, humanitaar- ja sõjalist toetust.

Ukraina rahvas on näidanud üles erakordset julgust ja vastupanuvõimet oma riigi ning meid eurooplastena ühendavate põhimõtete kaitsmisel. Sissetungi esimesest päevast peale on komitee, selle liikmed ja Euroopa kodanikuühiskond, keda komitee esindab, seisnud Ukraina eest mitte ainult sümboolselt, vaid konkreetsete meetmetega.

Suureneva geopoliitilise ebakindluse ajal valmistavad sügavat muret USA esindajate hiljutised avaldused, milles seatakse kahtluse alla NATO pühendumine kollektiivse kaitse kohustusele. Euroopa ei tohi valvsust kaotada.

Ukraina ei võitle mitte ainult enda püsimise, vaid kogu Euroopa julgeoleku eest.

Komitee kutsub ELi juhte üles asuma tugevdama Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõimet, määratlema uuesti strateegilise autonoomia, kaitsma mitmepoolsust ja süvendama koostööd ÜROga, sõlmides samal ajal tugevamad ülemaailmsed partnerlused demokraatlike liitlastega väljaspool Euroopat.

Euroopa peab tegutsema kohe.

Otsustamatus ei ole aktsepteeritav. Autokraadid ja agressorid ammutavad jõudu kõhklemisest.

Demokraatlikud riigid peavad olema ühtsed ja kindlad.

Komitee kutsub ELi üles tugevdama oma strateegilist autonoomiat, kaitsma demokraatiat ja põhiõigusi ning seisma otsustavalt Ukraina kõrval. ELil on viimane aeg võtta strateegilisi geopoliitilisi meetmeid.

Avalduse terviktekstiga on võimalik tutvuda siin. (at)

Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistujariigi Poola peamine ülesanne on hoida Euroopat ühtsena, liikuda edasi ja teha kiireid otsuseid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu veebruari istungjärgul toimus arutelu Poola eesistumise prioriteetide üle. Arutelus osales Poola Vabariigi valitsuse Euroopa Liidu asjade asekantsler Magdalena Sobkowiak-Czarnecka.

Viidates ELi välisjulgeolekule ja eelkõige Ukraina vastasele agressioonisõjale, ütles Magdalena Sobkowiak-Czarnecka: „Meie eesmärk on jätkata Ukraina abistamist ja säillitada ELi sisene ühtsus“. Ta mainis 16. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti kui Poola eesistumise üht esimest saavutust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke rõhutas, et Poola võttis ELi roteeruva eesistumise üle ajal, mil olid õhus keerulised probleemid, nagu geopoliitilised pinged ja energiakriisid.

Ta lisas: „Tänane arutelu kinnitas taas stabiilsuse, vastupanuvõime ja ühtsuse otsustavat tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Eesistujariigi Poola prioriteedid on tihedalt kooskõlas meie ühiste eesmärkidega, eelkõige mis puudutab mitmemõõtmelise lähenemisviisi edendamist julgeolekule. Ülemaailmse ebakindluse ajal jääme me pühendunuks otsustavale ja koostööpõhisele tegevusele.“

Lähtuvalt oma juhtlausest „Julgeolek, Euroopa!“ tegeleb ELi eesistujariik Poola julgeoleku seitsme mõõtmega – välis-, sise-, majandus-, toidu-, energia-, tervise- ja teabemõõtmega.

Viimastel kuudel on komitee ja eesistujariigi Poola koostöö olnud tugev ja tulemuslik. Komitee on koostanud 15 ettevalmistavat arvamust, mis on juba vastu võetud või võetakse peagi vastu. (mp)

Seistes silmitsi kasvavate julgeolekuohtudega, vajab Euroopa kiiresti ühtset kaitse rahastamise strateegiat. ELi tulevase eesistujariigi Poola taotlusel võttis komitee vastu arvamuse, milles nõutakse julgeid meetmeid: rohkem investeeringuid kaasaegsetesse süsteemidesse, süvendatud koostööd NATOs ja suuremat rahastamist ELi finantsraamistikus.

Oht Euroopa julgeolekule suureneb. See muudab Euroopa sõltuvuse välistest kaitsevarustuse tarnijatest üha problemaatilisemaks: 78% ELi riikide poolt ühe aasta jooksul kaitsehangetele kulutatud 75 miljardist eurost läks ELi-välistele tarnijatele. Selle sõltuvuse vähendamiseks on äärmiselt oluline tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (EDTIB).

„ELi kaitsevaldkonna rahastamise mehhanismid tuleb läbi vaadata, et vastata tänapäeva väljakutsetele,“ selgitas komitee arvamuse „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“ raportöör Marcin Nowacki. „Kehtivad eelarve-eeskirjad piiravad vahendite kasutamist sõjalisteks kulutusteks. Kuigi sellised algatused nagu Euroopa Kaitsefond (EDF) ja Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) kujutavad endast edasiminekut, ei ole need praeguste ohtude ulatust arvestades piisavad.“

NATO koostöö on koostalitlusvõime ja ühtse strateegia seisukohalt oluline. Ühishanked, küber- ja kosmosejulgeolekualased partnerlused ning satelliidiprojekt IRIS2 suurendavad vastupanuvõimet. Kaitsevaldkonna rahastamine peab olema kooskõlas ELi laiemate prioriteetidega, seadmata ohtu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke. Strateegilised investeeringud, innovatsioon ja pikaajaline planeerimine on Euroopa julgeoleku ja autonoomia tagamisel võtmetähtsusega. (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas naiste õiguste teemal kõrgetasemelise foorumi, mis tõi kokku juhtivad hääled, et käsitleda naiste õigusi puudutavaid pakilisi küsimusi ja tuua välja peamised prioriteedid enne eelseisvat ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärku.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee naiste õiguste teemalise kõrgetasemelise foorumi sõnum oli selge: on tehtud edusamme, kuid sellest ei piisa. Kuigi Euroopa Liit on astunud samme naiste ja tütarlaste kaitsmiseks, ohustavad Euroopas raskelt saavutatud võite jätkuvalt ebavõrdsuse struktuursed vormid, soolised stereotüübid ja naiste õiguste vastased tagasilöögid. Kuni struktuursed takistused püsivad, on naiste täielik osalemine ühiskonnas piiratud.

Komitee täiskogu istungjärgul 26. veebruaril toimunud kõrgetasemelisel foorumil osalesid komitee ajutise töörühma „Võrdõiguslikkus“ esimees Sif Holst, komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik Hadja Lahbib, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor Carlien Scheele, ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri Brüsseli büroo direktor Florence Raes, Türgi Naisettevõtjate Liidu (KAGIDER) Euroopa asjade esindaja Ayşe Yürekli, Euroopa naiste surverühma peasekretär Mary Collins ja ühenduse ILGA Europe vanemametnik Cianán Russell .

Foorumil toimus kaks dünaamilist paneelarutelu, kus käsitleti kiireloomulisi soolise võrdõiguslikkuse probleeme. Kumbki arutelu oli seotud komitee istungjärgul vastu võetud olulise arvamusega. Eksperdid, aktivistid ja poliitikakujundajad tulid kokku, et jagada teadmisi, pakkuda välja lahendusi ja kinnitada taas pühendumust naiste õiguste edendamisele Euroopas ja mujal.

Esimene paneelarutelu keskendus ÜRO naiste staatuse komisjoni eelseisvale 69. istungjärgule ning teine naiste- ja tütarlastevastasele vägivallale kui inimõiguste küsimusele. Foorumile järgnenud täiskogu istungjärgul võeti vastu ka kaks teemakohast arvamust: „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ ja „Naistevastane vägivald kui inimõiguste küsimus: ülevaade meetmetest ELis“. (lm)

ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul New Yorgis kinnitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu oma vankumatut pühendumust soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.

Ajal, mil rahvusvaheline kogukond tähistab 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmisest, tunnistavad komitee ja Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu nii tehtud edusamme kui ka jätkuvaid probleeme, mille tõttu ei ole veel jõutud täieliku soolise võrdõiguslikkuseni.

Nende teises ühisdeklaratsioonis tuuakse esile tähtsamad prioriteedid, sealhulgas naiste juhtpositsiooni suurendamine sookvootide kaudu, soolise vägivalla lõpetamine rahvusvaheliste konventsioonide kaudu, soolise digilõhe ületamine ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine.

Deklaratsioonis kutsutakse üles tegelema jõulisemalt tasustamata hooldustöö teemaga, naiste kaasamisega rahupüüdlustesse ja andmepõhise poliitikakujundamisega. Selles rõhutatakse ka ülemaailmset koostööd süsteemse ebavõrdsuse kaotamiseks ja naiste õiguste kaitsmiseks. Samuti kutsub komitee ELi üles võitlema soolise vägivalla vastu, tagama soolist võrdsust ja kaitsma kodanikuühiskonna rolli võrdõiguslikkuse edendamisel.

Komitee president Oliver Röpke ütles: „Nüüd, mil tähistame 30 aasta möödumist Pekingi deklaratsioonist, peame minema sõnadelt üle tegudele. Sooline võrdõiguslikkus ei ole privileeg, vaid põhiõigus ning selle saavutamine on jätkusuutliku ja kaasava ühiskonna jaoks ülioluline. Komitee on kindlalt pühendunud sellele, et kõrvaldada takistused, tagada naiste täielik osalemine otsustamisel ja edendada nende majanduslikku mõjuvõimu. Nüüd on aeg valitsustel, institutsioonidel ja kodanikuühiskonnal otsustavalt tegutseda – vastutuseta ei ole võrdsust.“

Naiste staatuse komisjon on peamine rahvusvaheline ja valitsustevaheline organisatsioon, mis võitleb soolise võrdõiguslikkuse eest. See oli komiteel teine kord osaleda ÜRO suurimal iga-aastasel naiste mõjuvõimu suurendamise teemalisel kohtumisel. (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ärgitab ELi rakendama jõulist tööstusstrateegiat, mis parandab konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja on kooskõlas rohelise kokkuleppega. Edu saavutamiseks tuleb seda strateegiat tähelepanelikult jälgida ja kohandada vastavalt esilekerkivatele probleemidele.

„Euroopat ähvardab tõsine deindustrialiseerumise oht. Tööstus- ja kliimameetmed peavad käima käsikäes,“ märkis Andrea Mone, komitee veebruari täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuse „ELi tööstuse tulevik kõrgete energiahindade ja suurte üleminekukulude tingimustes“ raportöör.

Arvamuses rõhutab komitee vajadust tugeva majandusliku ja õigusraamistiku järele, et tegeleda suurte energia- ja toorainekulude, rohepöördega seotud investeerimisprobleemide, taristulünkade, oskuste nappuse ja vähese sisenõudlusega. Investeeringutele ja innovatsioonile keskenduv konkurentsivõimepoliitika on sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise võti.

Komitee kutsub üles võtma kiireloomulisi meetmeid, arvestades kasvavat muret Euroopa majandusjulgeoleku ja välissõltuvuse pärast.  Sellise kasvava geopoliitilise ja kaubanduse ebakindluse ajastul on vaja vastupidavat ELi kaubanduspoliitikat, et kaitsta tööstuse kestlikkust asümmeetriliste süsinikuheite vähendamise eesmärkide, üleilmse liigse tootmisvõimsuse ja kasvavate kaubanduspingete tingimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline suurem autonoomia kriitiliste toorainete tagamisel.

Väga oluline on rohkem investeerida, nagu rõhutati Draghi aruandes, ning reformida juhtimist. Ühine ühtne turg, eelkõige energeetikas, tugevdab ELi majandust. Tööstuse üleminekut toetavad regulatiivse koormuse vähendamine, elektrituru raamistiku täiustamine ja finantsvahendite, näiteks energiaostulepingute parandamine.

Õiglane üleminek nõuab tugevat sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Tööstuspoliitika peab olema kooskõlas haridus- ja tööjõustrateegiatega ning esiplaanil peavad olema teadusuuringud, innovatsioon ja oskuste arendamine. Investeeringud energiataristusse, taastuvenergiasse ja ringmajanduse algatustesse aitavad saavutada kliimaeesmärke.

Komitee võttis vastu ka lisaarvamuse „ELi energiamahukate tööstusharude tulevik“, milles pakutakse välja kohandatud lahendused nende tööstusharude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. ELi tööstuse tuleviku seisukohast on ülioluline nende ees seisvad konkreetsed probleemid lahendada. (ll)

Ettevõtete piiriülene laienemine ELis tähendab, et tuleb navigeerida vastuoluliste käibemaksueeskirjade ja paberimajanduse labürindis, mis tõstab tuntavalt kulusid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormusega, mis pärsib nende kasvu ja konkureerimissuutlikkust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab täiskogu veebruari istungjärgul vastu võetud kahes arvamuses viivitamata reforme, tuginedes Letta ja Draghi aruannetele. Ettepanekud hõlmavad muu hulgas ühtlustatud finantseeskirju, tehisintellektipõhist aruandlust ja kooskõlastatud tööstuspoliitikat.

„Ühtne turg on Euroopa majandusliku jõukuse selgroog, ometi on see endiselt puudulik sellistes võtmesektorites nagu rahandus, energia ja digiteenused,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke. „Tänane arutelu rõhutab tungivat vajadust reformide järele, et kaotada tõkked ja tugevdada teenustesektorit, tagades ettevõtjatele võrdsed võimalused kogu ELis.“

Euroopa Komisjoni finantsteenuste ning hoiuste ja investeeringute liidu volinik Maria Luís Albuquerque toetas seda üleskutset: „Minu nägemus hoiuste ja investeeringute liidust on luua jõukust meie kodanikele ja kasvu meie ettevõtetele, tuues nad kokku turvalisse, konkurentsivõimelisse, hästi reguleeritud ja hea järelevalvega keskkonda.“

Komitee arvamustes on esile toodud kaks konkurentsivõimet pärssivat tegurit: ühtse turu killustatus, mida rõhutati Letta ja Draghi aruannetes, ning liigne bürokraatia, mis koormab eelkõige VKEsid. Mõlemad tegurid lämmatavad innovatsiooni ja majanduskasvu.

Milles on probleem?

Kogu Euroopas on ettevõtjad ülekoormatud keeruliste ja kattuvate eeskirjadega. See raiskab aega ja raha, aeglustab rohelise kokkuleppe elluviimist ja piirab keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. See tekitab pahameelt ettevõtjate seas, suurendab tarbijakulusid ja aeglustab majanduskasvu.

Lisaks regulatiivsele koormusele seisab Euroopa silmitsi sügavamate struktuursete probleemidega, mis kahjustavad tema konkurentsivõimet. Aeglased edusammud ühtse turu väljakujundamisel, erinevused digi- ja energiataristus ning kooskõlastatud tööstuspoliitika puudumine piiravad ELi võimet maailmas konkureerida. Kui teised majandusblokid astuvad kiireid samme investeeringute ligimeelitamiseks ja innovatsiooni edendamiseks, ähvardab Euroopat mahajäämuse oht.

Kuidas seda olukorda parandada?

Konkurentsivõime suurendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab takistuste kõrvaldamist sellistes võtmesektorites nagu rahandus ja energia, digiülemineku kiirendamist ning selle tagamist, et VKEd saaksid kasvada ja konkureerida teistega võrdsetel tingimustel.

Komitee pakub oma arvamustes välja järgmist:

• lihtsustada eeskirju ilma keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid alandamata;
• luua ühtne tehisintellektipõhine platvorm, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aruandlust, muutes nõuete täitmise kiiremaks ja lihtsamaks;
• ühtlustada eeskirju kõikides sektorites, et vähendada korduvat paberimajandust;
• ühtlustada finantseeskirju kõigis liikmesriikides kooskõlastatud ELi tööstuspoliitika abil;
• reformida süsiniku piirimeedet, et muuta süsteem õiglasemaks ja vähem koormavaks. (gb)

6. märtsil, vaid mõned päevad enne nõukogu 12. märtsi arutelusid, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelu Euroopa Komisjoni puhta tööstuse kokkuleppe üle. Poliitikakujundajad, tööstuse juhid ja kodanikuühiskond uurisid, kas selle kava abil suudetakse tõepoolest toetada Euroopa puhta tehnoloogia sektorit, energiamahukaid tööstusharusid ja strateegilist autonoomiat.

Geopoliitilise ebastabiilsuse ja transatlantiliste suhete muutumise tõttu on Euroopa vajadus strateegilise autonoomia järele pakilisem kui kunagi varem. Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist ja ringlust, suurendades samal ajal tööstuse konkurentsivõimet, alustades energiahindade alandamisest. Vaid selle teostatavus ja rahastamine tekitab veel küsimusi.

„Küsimus ei ole selles, kas valida strateegiline autonoomia, konkurentsivõime või kaksiküleminek. See puudutab kõiki tööstussektoreid ja igaüks neist peab kohanema oma tempos, kuid selgeid kohustusi võttes,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Pietro de Lotto, nimetades asjaomast väljakutset tasakaaluharjutuseks.

Komisjon on rõhutanud geopoliitilist vajadust saavutada energiasõltumatus Venemaast, kuid Euroopa tööstuslangus valmistab üha suuremat muret. Nii tööstustoodang kui ka välismaiste otseinvesteeringute maht on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud.

Rahastamine on muutumas suureks väljakutseks. Kokkuleppe eesmärkide saavutamine eeldab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja tööstuse koostööd. Kuigi Euroopa Investeerimispank on lubanud anda 500 miljonit eurot edasigarantiidena ja 1,5 miljardit eurot energiavõrkude parandamiseks, peavad liikmesriikide valitsused mobiliseerima täiendavaid vahendeid.

Ülemineku sotsiaalne mõju on samuti üks põhiküsimusi, eriti energiamahukates tööstusharudes, kus on kadunud märkimisväärselt töökohti. Kodanikuühiskonna esindajad seadsid kahtluse alla selle, kas energiamaksude vähendamine, mis on kokkuleppes peamine ettepanek, võib toimuda hariduse ja tervishoiu rahastamise arvelt.

Vaatamata optimismile, mis ümbritses puhta tööstuse kokkuleppe pikaajalisi eesmärke, väljendasid eksperdid muret kokkuleppe suutlikkuse pärast lahendada lühiajalisi probleeme. Kiirus ja lihtsustamine on otsustava tähtsusega, sest kõrged energiakulud ja regulatiivsed tõkked võivad arengutempot aeglustada. Liikmesriikide killustunud poliitikameetmed on endiselt probleemiks ning puhta tööstuse kokkuleppega võidakse jätta kasutamata oluline võimalus ühtlustada tööstuspoliitikat kogu Euroopas.

Üheks väljakutseks on samuti tehnoloogiline neutraalsus, seejuures arutletakse taastuvate energiaallikate, vesiniku ja biokütuste õige tasakaalu üle. Kuigi taastuvatele energiaallikatele keskendumine on tervitatav, on vaja võtta kindlaid kohustusi energiatõhususe valdkonnas. Aastatel 2021–2023 on taastuvenergia juba säästnud Euroopa tarbijatele 100 miljardit eurot, ja EL peaks siit jätkama. (jh)

Euroopa põllumajandustootjad seisavad silmitsi üha suureneva hulga kriisidega, alates äärmuslikest ilmastikutingimustest kuni turgude ebastabiilsuse ja ebaausa konkurentsini. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab, et ELi praegune poliitika ei suuda põllumajandustootjaid kaitsta, ning nõuab kiireid reforme, et kaitsta sissetulekuid, tugevdada nende läbirääkimispositsiooni ja tagada meile jätkusuutlik põllumajandus.

ELi eesistujariigi Poola taotletud arvamuses kutsub komitee üles looma vastupidavamat põllumajandussüsteemi, mille keskmes on põllumajandustootjad.

„Põllumajandustootmine on üllas elukutse, millel on kaks peamist eesmärki: toota kvaliteetset ja ohutut toitu, et inimestel süüa oleks, ning säilitada ja parandada keskkonda. Kõik, mida me palume vastutasuks, on aus palk ausa töö eest, austus ja õiglased hinnad toodetud toidu eest,“ ütles Joe Healy, üks arvamuse kolmest raportöörist.

Komitee arvates ei suuda ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tänaste väljakutsetega piisavalt hästi toime tulla. Selle raames põllumajandustootjate toetamiseks ette nähtud rahastamisvahendid hõlmavad avalik-õiguslikku kindlustust loodusõnnetuste korral, vastutsüklilist abi ja otsetoetusi. Usaldusfondid – mis mõnes ELi liikmesriigis juba kasutusel on –, rahastatuna ühiselt põllumajandustootjate, tööstuse, piirkondlike omavalitsuste ja ELi poolt, võiksid pakkuda siinkohal täiendavat turvavõrku.

Kuna ÜPP on kavas läbi vaadata pärast 2027. aastat, soovitas komitee taastada selle eelarve maht vähemalt 0,5% ulatuses ELi SKPst. Vaja on rangemaid kaubanduseeskirju, et tagada imporditud toodete vastavus ELi keskkonna- ja tööstandarditele.

Teine oluline probleem on omahinnast madalama hinnaga müük, mis paneb põllumajandustootjad tohutu rahalise surve alla. Komitee kutsub ELi poliitikakujundajaid üles kaaluma tõsiselt omahinnast madalama hinnaga ostude keelustamist, et vältida põllumajandustootjate väljatõrjumist suurte jaemüüjate poolt. Eeskujuks võiks võtta Hispaania toidutarneahela seadused.

Läbipaistvuse ja põllumajandustootjate turuvõimu suurendamiseks tegi komitee ettepaneku luua ELi digikeskus hindade, kulude ja kasumi jälgimiseks. Samuti on komitee propageerinud kollektiivseid hinnaläbirääkimisi ning suuremat toetust ühistutele ja tootjaorganisatsioonidele. ELi põllumajanduses on vaja suuremat majanduslikku sõltumatust ja konkurentsivõimet.

Kuigi kliimaeesmärgid on olulised, ei saa põllumajandustootjad nende kulusid üksi kanda. Jätkusuutlikkuse fond võiks aidata neil minna üle keskkonnahoidlikumatele tavadele. Kõnealuses arvamuses hoiatati ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, mille puhul ranged ELi eeskirjad seavad kohalikud põllumajandustootjad võrreldes ELi-väliste konkurentidega ebasoodsasse olukorda.

Komitee rõhutab, et olulised on maaelu arengusse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud ning ÜPP eeskirjade lihtsustamine. Põllumajandustootjad on üha suurema surve all. Seega on selge et ELi juhid peavad kiiresti tegutsema, enne kui veel rohkem põllumajandusettevõtteid oma tegevuse lõpeb. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud peamised soovitused 2025. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi kohta ning kutsub üles tegema strateegilisi investeeringuid ja tihedamat koostööd, et suurendada ELi vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet.

Komitee esitas oma soovitused arvamuses, mille täiskogu võttis vastu oma veebruari istungjärgul. Arvamuses paneb komitee rõhku kestlikkusele, tööturureformidele ning liikmesriikide ja ELi poliitikameetmete paremale kooskõlale ning kutsub samas üles kaasama kodanikuühiskonda rohkem.

Komitee väljendab kahetsust, et puudub iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, mis on oluline poliitikadokument. Arvamuses toonitatakse, et ELi institutsioonid peavad valmistuma geopoliitilisteks riskideks, mis mõjutavad kaubandust, inflatsiooni ja majanduskasvu.

Komitee toetab konkurentsivõime kompassi algatust ning kutsub üles investeerima energeetika- ja digisektorisse, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Lisaks nõuab komitee kodanikuühiskonna suuremat kaasatust, taaste- ja vastupidavusrahastu pragmaatilist läbivaatamist ning liikmesriikide tõhusamat koostööd majanduspoliitika ja tootlikkuse parandamiseks. (tk)

Ühtekuuluvuspoliitika on juba pikka aega olnud Euroopa integratsiooni tugisammas, mis edendab majanduslikku, sotsiaalset ja geograafilist ühtsust kogu ELis. 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel on oluline ajakohastada ühtekuuluvuspoliitikat, et suurendada tõhusust, kestlikkust ja võimet reageerida uutele väljakutsetele.

Hiljuti võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse „2027. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tulemustele suunatuse tugevdamine“. Arvamuses rõhutas komitee vajadust järgida tulemustele suunatud lähenemisviisi, et ühtekuuluvuspoliitika tooks jätkuvalt käegakatsutavat kasu ning vähendaks samal ajal ebavõrdsust ja edendaks kestlikku konkurentsivõimet.

„Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ELi peamiseks regionaalarengu vahendiks. Tulemustele suunatud lähenemisviis tagab, et iga kulutatud euro aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule,“ ütles arvamuse raportöör David Sventek.

2028. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik vajab põhjalikku ümberkujundamist, et toetada regionaalarengut, rohe- ja digipööret ning majanduslikku konkurentsivõimet. Kuna investeerimisvajadus ületab 750–800 miljardit eurot aastas, on ELi tugev rahastamine hädavajalik.

Komitee kutsub üles hoidma fiskaalvõimekuse 1,8% tasemel ELi SKPst ja suurendama ühtekuuluvuspoliitika rahastamist. Põhiprioriteedid on ühine juhtimine, kohandatud regionaalpoliitika, tulemuspõhine rahastamine ja lihtsustatud menetlused.

Tulemuspõhine lähenemisviis suurendab tõhusust, kuid nõuab paremat rakendamist ja järelevalvet. Kui leitakse tasakaal konkurentsivõime ja sotsiaalsete investeeringute vahel, tugevdatakse tehnilist abi ja tagatakse läbipaistvus, muutub ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks, edendab majanduse vastupanuvõimet ja vähendab erinevusi kogu Euroopas. (tk)

Turism on ELi majanduse mootor ja võib tugevdada Euroopa konkurentsivõimet. On aeg uuesti läbi mõelda, kuidas turism toimib, ja minna kestlikkusest kaugemale: taastavas turismis ei tegele sihtkohad lihtsalt ellujäämisega, vaid jõudsa arenemisega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu üles muutma turismisektorit viisil, mis rõhutab kestlikkust ja taastamist, et tagada pikaajaline majanduslik ja keskkonnakasu.

Turism on jätkuvalt ELi majanduse väga tähtis osa, eriti turismist suuresti sõltuvates piirkondades. Seepärast pooldab komitee kiiremat üleminekut säästvale turismile ja liikumist taastava turismi strateegiate suunas, nagu on kirjas komitee arvamuses „Turism ELis: kestlikkus kui pikaajalise konkurentsivõime liikumapanev jõud“.

„Peame tagama, et turismil oleks roll Euroopa konkurentsivõime taastamisel. See on hädavajalik, sest turismist saadav tulu moodustab väga suure osa paljude liikmesriikide ja piirkondade SKPst ning nende väärtusahelatest,“ ütles arvamuse raportöör Isabel Yglesias.

Raportööri sõnul tugineb arvamus Palma deklaratsioonile, mis võeti vastu Hispaania eesistumise ajal 2023. aasta teises pooles. Deklaratsioon kajastas laiapõhjalist üksmeelt selles, kuidas jätta kestlikkus turismi tuleviku keskmesse.

Selle saavutamiseks peavad ELi institutsioonid, riikide valitsused ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused toetama tegusalt turismisektori üleminekut, tagades pideva dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ja tugevdades sotsiaaldialoogi.

Kuigi kestlikkust soodustavad pingutused turismis on olnud suured, on pandeemiajärgne reisibuum avaldanud survet paljudele populaarsetele sihtkohtadele. See järsk muutus raskendab piirkondadel majanduskasvu ja kestliku arengu vahel tasakaalu leidmist. Samal ajal peavad nad tegelema ebakõlaga tööjõupuuduse ning olemasolevate töökohtade ja töötajate oskuste vahel.

Seepärast kutsub komitee üles liikuma taastava turismi suunas ja lisama selle Euroopa säästva turismi strateegiasse, mille Euroopa Komisjon lähikuudel esitab.

Erinevalt traditsioonilisest säästvast turismist, mis keskendub keskkonnakahju vähendamisele, on taastava turismi eesmärk taastada ja suurendada loodus-, sotsiaalset ja majanduslikku kapitali. See tulevikku suunatud lähenemisviis integreerib ringmajanduse põhimõtted ning püüab avaldada püsivat positiivset mõju sihtkohtadele ja kohalikele kogukondadele. (ll)

EL seisab tehisintellekti arendamisel otsustaval teelahkmel. Generatiivse tehisintellekti turul domineerivad USA ettevõtted, mis saavad endale 80% ülemaailmsetest erainvesteeringutest ning samas on Hiina neile kannule jõudmas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas koostöös Euroopa Poliitikauuringute Keskusega (CEPS) uue uuringu, mille abil sooviti kindlaks teha, mida on vaja Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks.

Uuring koostati komitee ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni (INT) egiidi all ja selle üle peeti korrapäraselt arutelusid komitee digiülemineku ja ühtse turu vaatlusrühmas. Uuringus käsitletakse peamisi võimalusi, väljakutseid ja poliitikameetmeid, mis on vajalikud Euroopa tehisintellekti maastiku parandamiseks.

Peamised soovitused ELile:

• Suurendada investeeringuid tehisintellekti ja tõsta andmetöötlusvõimsust – innovatsiooni edendamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid tehisintellekti taristusse.
• Keskenduda kolmele suure potentsiaaliga sektorile – tehisintellekt võib hoogustada kasvu autotööstuse, puhta energia ja hariduse valdkonnas.
• Propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti – avatud tehisintellekti mudelite edendamine suurendab ligipääsetavust ja konkurentsi.
• Integreerida paremini teadus- ja arendustegevus kogu ELis.

Kodanikuühiskonna võimestamine tehisintellekti juhtimises
Uuringus tõstetakse esile kodanikuühiskonna organisatsioonide olulisust tehisintellekti poliitika ja selle juhtimise kujundamisel. Kaasamise ja eetilise tehisintellekti kasutuselevõtu suurendamiseks soovitatakse aruandes järgmist:

• Tehisintellektipädevuse programmid – koolitus- ja sotsiaalse dialoogi algatused töötajate ja avalikkuse võimekuse suurendamiseks.
• „Social by Design“ lähenemisviis – tagada tehisintellekti inimkeskne ja ühiskonna vajadustega kooskõlas olev arendamine.
• Suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist – toetada mittetulundusühinguid, mis aitavad ületada lõhet tehisintellekti tehnoloogia ja üldsuse arusaama vahel.
• Eetilise tehisintellekti kasutuselevõtt – eelistada Euroopa väärtustega kooskõlas olevaid usaldusväärseid tehisintellekti süsteeme.

Komitee potentsiaali kasutamine tehisintellektipoliitikas
Komiteel on head võimalused lihtsustada kodanikuühiskonna organisatsioonide struktureeritud kaasamist tehisintellektipoliitikasse. Uuringus soovitatakse propageerida avatud lähtekoodiga tehisintellekti ja edendada eetilist innovatsiooni riigihangete ja rahastamiskavade kaudu. Komitee peaks toimima keskusena, mis teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avatud lähtekoodi kogukondadega ning suurendada teadlikkust tehisintellekti mõjust ühiskonnale.

Uuringus tutvustatakse ka ühtset tehisintellekti sõnastikku, et luua ühine keel, mis tagab tõhusa teabevahetuse poliitikakujundajate, arendajate ja kasutajate vahel. See on oluline tehisintellekti vastutustundliku arendamise, haldamise ja kasutuselevõtu seisukohast kõikides sektorites.

Uuringut jagatakse oluliste ELi institutsioonidega ja eeldatavasti võetakse seda tulevases tehisintellektipoliitikas arvesse. Uuring on täismahus avaldatud siin. (vk)