2022. aasta, mis kuulutati Euroopa noorteaastaks, hakkab jõudma lõpule. Komitee pooldab oma teabearuandes „Noorte võrdne kohtlemine tööturul“lähenemisviisi, mille aluseks on poliitika sisuline muutmine ja noorte kaasamine, et tagada, et noorteaasta oleks midagi enamat kui pelk teabevahetustegevus.

Selle aasta vältel on komitee olnud aktiivselt tegev ja koostanud arvamusi, mis põhinevad noorte huvidel ja käsitlevad viise, kuidas komitee saaks ise parandada noorte kaasatust.

Selle protsessi osana koostas komitee teabearuande teemal „Noorte võrdne kohtlemine tööturul“. Arvamuse eesmärk oli uurida mitmeid, sageli riiklikul tasandil toimivaid tavasid ja eeskirju, millest lähtuvalt koheldakse noori tööturul halvemini üksnes nende vanuse tõttu, eelkõige puudutab see miinimumpalka, sotsiaalkindlustust ning tervishoidu ja ohutust.

Võttes aluseks Eurofoundi, Euroopa Noortefoorumi, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja vastastikuse sotsiaalkaitse infosüsteemi allikatest saadud teabe, esitatakse arvamuses üksikasjalikud andmed mõnede nende teemade kohta. Euroopa Noortefoorumi sõnul on noored eriti sõltuvad miinimumpalgast, sest miinimumpalka saab üks noor neljast, samas kui täiskasvanute puhul on see näitaja üks kümnest. Mitu liikmesriiki on kehtestanud konkreetse noorte miinimumpalga, mis on kõikidel juhtudel madalam kui teatavate vanuserühmade üldine miinimumpalk. Mõnes liikmesriigis on aga alla 18-aastased isikud miinimumpalka käsitlevatest õigusaktidest välja jäetud.

Teine valdkond, kus noori võidakse erinevalt kohelda, on töötuse perioodid. See teema kuulub jällegi suurel määral liikmesriikide pädevusse, eriti mis puudutab maksemäärasid ning väljamakseperioode ja -kriteeriume. Riikides kasutusel olevad süsteemid on üle Euroopa väga eripalgelised ja keerukad. Siiski võime ette kujutada juhtumeid, kus need erinevused mõjutavad selliseid küsimusi nagu tööhõive ja isikute vaba liikumine ELis.

Noored võivad sattuda ebasoodsasse olukorda ka töötushüvitiste süsteemide tõttu, kuna nad ei pruugi olla töötanud nii kaua kui nõutud asjaomastesse süsteemidesse „sissemaksete tegemiseks“. Tasustamata praktikat võib määratleda sarnaselt töötajate tasustatud tööajaga, mis ei ole seotud formaalse ja selge hariduse, koolituse, vabatahtliku töö või praktikaga. Eri liikmesriikidest anti teada erinevatest süsteemidest, kus järelevalve ja reguleerimise tase on erinev. Arvamuses tõstetakse esile Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni, millega parlament näitab selle teema vastu üles suuremat huvi ning mis on selge märk pühendumisest Euroopa noorteaastale.