EMSK info

Mõni päev enne COP27 tippkohtumist Sharm El-Sheikhis võttis komitee vastu resolutsiooni „Üheskoos eksistentsiaalse ohu vastu: sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond toetavad ambitsioonikate kliimameetmete rakendamist“. Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna sõnum oli selge: ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad säilitama juhtrolli ja seadma suuremad kliimaeesmärgid, hoolimata sellest, mida tehakse maailma teistes osades.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt on suur osa eurooplastest – tervelt 70% – mures kliimamuutuste pärast ning peaaegu kolmveerand neist usub, et nad peaksid selles valdkonnas palju rohkem ise ära tegema, et aidata kaasa rohepöördele. Komitee kutsus Sharm El-Sheikhis kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles inimeste murele reageerima ja suurendama kliimaeesmärke kooskõlas uusimate teaduslike soovitustega. Seda sõnumit rõhutati nii komitee resolutsioonis kui ka komitee seitsmeliikmelise delegatsiooni poolt.

Komiteed esindasid resolutsiooni koostanud raportöörid Peter Schmidt, Isabel Caño Aguilar, Sandra Parthie, Josep Puxeu Rocamora, Neža Repanšek ja Lutz Ribbe ning noor kliimaaktivist Sophia Wiegand.

„Kliimamuutused on 21. sajandil inimkonna jaoks üks suurimaid probleeme. Nende mõju ei ilmne mitte meie laste eluajal, vaid juba nüüd, muutes pöördeliselt meie eluviisi,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident ja kliimaaktivist Cillian Lohan. „Loomulikult teame, et Euroopa Liidus tehakse rohkem kui kuskil mujal, nagu näitavad Euroopa roheline kokkulepe ja pakett „Eesmärk 55“. Kuid Euroopa kodanikuühiskonna koduna peame survestama Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike säilitama oma juhtrolli ja veenma meie ülemaailmseid partnereid Euroopa eeskuju järgima.“ (ks)

Komitee ja komisjon on allkirjastanud uue koostööprotokolli, millega konsolideeritakse ja tugevdatakse veelgi poliitilist ja seadusandlikku koostööd kahe organisatsiooni vahel ning nende ühiseid jõupingutusi Euroopa asjadest teavitamisel. Protokoll tugevdab ka komitee strateegilist ülesannet ELi institutsioonide ees ning tema rolli Euroopa integratsiooni ja osalusdemokraatia väärtuste edendamisel.

27. oktoobril allkirjastatud uue protokolliga omistatakse komiteele senisest suurem roll nii Euroopa kodanikualgatuse rakendamisel kui ka Euroopa poolaasta raames, mis on oluline majandus- ja eelarvepoliitika vahend.

„Oluline uuendus protokollis on kohustus määrata igal aastal ühiselt kindlaks viis teemat ettevalmistavate arvamuste koostamiseks, kui komisjon on oma tööprogrammi vastu võtnud. See on meie jaoks väga oluline punkt, mis võimaldab meil töötada senisest rohkem tulevikku suunatud viisil,“ märkis komitee president Christa Schweng.  Ettevalmistavad arvamused on arvamused, mis koostatakse Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni või Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel kodanikuühiskonnale suurt huvi pakkuvate küsimuste käsitlemiseks.

Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresident Maroš Šefčovič lausus: „Protokolli läbivaatamine tagab, et meie koostööviisid vastavad paremini meie praegusele ajale ja meie ees seisvatele väljakutsetele. Samuti korratakse protokollis, et komiteel on oluline roll meie poliitika kujundamisel, kuna meievaheline sünergia aitab kaasa ELi sujuvale toimimisele.“ (tk)

Arvamuses „Algatus ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu suunatud kuritarvituslike hagide vastu“ toetas komitee komisjoni ettepanekut kaitsta inimesi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest. See hõlmab ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid, kes annavad olulise panuse keerulisi küsimusi käsitlevatesse aruteludesse.

Komitee kiitis arvamuse heaks oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul ja tegi ettepaneku laiendada selliste meetmete loetelu, mille abil piirata üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid. Arvamuse raportöör Tomasz Andrzej Wróblewski ütles: „Kui me süsteemi ei tugevda, satub ohtu sõnavabadus“.

Kaasraportöör Christian Moos ütles: „See on kiiret lahendust vajav pakiline poliitiline küsimus. Meil on vaja tegutseda, et kaitsta ajakirjanikke ja inimesi, kes võtavad sõna võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni vastu.“

Teatavad mõjuvõimsad isikud, lobirühmad, ettevõtted ja riigiasutused kasutavad üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid, et vaigistada ajakirjanikke ja teisi avalikus arutelus osalejaid, nagu ühiskonnaaktivistid, inimõiguste kaitsjad, valitsusvälised organisatsioonid, rikkumisest teatajad laiemas tähenduses, aktiivsed kodanikud ja ametiühingud. Sellises kohtumenetluses kasutatakse ära kohtusüsteemi lünki, et esitada põhjusetu kriminaal- või tsiviilhagi, mis takistab, piirab või karistab sihikule võetud inimeste või rühmade avalikus elus osalemist.

Komitee soovitused hõlmavad eelotsuse kasutuselevõttu nõuetele mittevastavaks tunnistatud menetluse lõpetamiseks ja menetluse konsolideerimist kostja taotlusel konkreetses kohtualluvuses. Kaaluda võiks ka muid meetmeid, sealhulgas menetluse tähtaja määramist või kiirmenetluse kehtestamise võimalust. Samuti soovitatakse välistada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide rahastamine muu isiku kui hageja poolt.

Ka riiklike õigusaktide läbivaatamine aitaks teha kindlaks mehhanismid, mis võiksid aidata võidelda selliste hagide vastu. Nii piiriülesed kui ka riiklikud juhtumid nõuavad ühtset lähenemisviisi ja riiklike õigusaktide läbivaatamist, et dekriminaliseerida au teotamine neis liikmesriikides, kus see on veel kriminaliseeritud.

Ühtlasi soovitab komitee lühendada kavandatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide direktiivi hindamiseni jäävat pakutud ajavahemikku viielt aastalt kahele aastale.

Väga tähtsad on ka haridus ja koolitus. Õigustöötajaid ja avalikus arutelus osalejaid tuleb koolitada, et nad suudaksid neile hagidele vastu astuda ja sõnavabadust paremini kaitsta. (ll)

Komitee on pühendunud ELi energiasüsteemi CO₂ heite vähendamisele ning kutsub ELi poliitikakujundajaid üles tegelema aastakümneid kestnud energiasõltuvuse tagajärgedega.

Nende sõnadega avas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng 26. oktoobril 2022. aastal täiskogu istungjärgul arutelu „ELi energiasüsteemi ümberkujundamine ja strateegiline autonoomia“; millel osales ka professor Leonardo Meeus Firenzes asuvast Euroopa Ülikool-Instituudist.

„Me peame töötama roheülemineku nimel sellise tempoga, mis võimaldaks ettevõtetel ja ühiskonnal sellega sammu pidada. Samas tuleb kaasnevate meetmetega tagada Euroopa ülemaailme konkurentsivõime ja innovatsioon,“ sõnas Christa Schweng. „ELil on potentsiaali vähendada oma sõltuvust imporditud energiast, arendades kohalikku taastuvenergia tootmisvõimsust, kuid selleks tuleb tagada sobivad investeerimisstiimulid“.

Professor Meeus viitas Euroopa Komisjoni kavandatud ELi elektrituru reformidele, märkides, et praegune elektriturg, mille oleme üles ehitanud viimase 20 aasta vältel, võib toimida ka tulevikus, kui täiendame ja kombineerime seda uute vahenditega, et kaasata tarbijad ja kaasajastada võrke.

See arutelu oli seotud Thomas Kattnigi, Lutz Ribbe ja Tomasz Andrzej Wróblewski koostatud arvamuse „Strateegiline visioon energiasüsteemi ümberkujundamisest, et võimaldada ELi strateegilist autonoomiat“ vastuvõtmisega.

Arvamuses esitatakse komitee visioon energiasüsteemi ümberkujundamisest ja selle rollist ELi strateegilise autonoomia saavutamisel, keskendudes CO₂ heite vähendamise kiirendamisele, sõltuvuse vähendamisele energiaimpordist, kogukondade ja ettevõtete aktiivsemale kaasamisele ning haavatavate kodumajapidamiste toetamisele. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkis oktoobris täiskogu istungjärgul vastuvõetud omaalgatuslikus arvamuses „Pereliikmed puuetega inimeste ja eakate hooldajana“, et EL ja liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et parandada pereliikmete elutingimusi, kes hooldavad pikaajaliselt puuete ning krooniliste ja degeneratiivsete haigustega omakseid.

Arvamuse raportöör Pietro Vittorio Barbieri ütles, et kõigi meetmete võtmisel peaksid ühiselt osalema poliitikakujundajad, tööandjad (sotsiaaldialoogi vahendusel) ning omastehooldajad ja nende esindusorganisatsioonid.

„Esimene samm on tunnustada nende töö väärtust ja anda neile otsustamisõigus abi osas, mida nad pakuvad. Teine samm on eluasemetoetuse ja -teenuste loomine, et vältida isolatsiooni, tõrjutust ning vaimset ja füüsilist ülekoormust. On selge, et kui riigid suudavad tagada teatavate teenuste osutamise, kergendab see osaliselt pereliikmete koormat.“

Selliste meetmete hulka kuulub omastehooldajatele piisavate tervishoiuteenuste, sealhulgas ennetavate tervishoiuteenuste pakkumine. Samuti on oluline võimaldada neil osaleda koolitustel, kus õpetatakse hoolitsema oma tervise eest. Lisaks tuleb hooldajatele ja perekondadele pakkuda eluasemetoetust ja -teenuseid (mis lähtuvad tervishoiu- ja õendusabiga seotud vajadustest) ning osutada psühholoogilisi tugiteenuseid.

Komitee kutsub liikmesriike üles kaaluma tasustamise alternatiivseid vorme, sealhulgas finantsabi sellistele omastehooldajatele, keda ohustab vaesumine, kui nad on sunnitud täielikult või osaliselt loobuma palgatööst.
Tööandjaid tuleks julgustada edendama paindlikku töökorraldust ja ettevõtte sotsiaalmeetmeid, mis lähevad kaugemale riiklikes õigusaktides juba ettenähtust, et toetada omakseid pidevalt hooldavaid töötajaid.

COVID-19 pandeemia on tõenäoliselt halvendanud paljude omastehooldajate olukorda, kuid probleemi ulatuse kohta ei ole piisavalt ajakohastatud teavet ja see takistab probleemile lahenduse leidmist. (ll)

Euroopa Parlamendi soolise võrdõiguslikkuse nädala tähistamiseks võttis komitee vastu kaks arvamust, milles esitati soovitusi naiste mõjuvõimu suurendamiseks ja omastehooldajate toetamiseks. Samuti toetas komitee parlamendi algatust mitme üritusega, mis on seotud soolise aspekti arvestamise ja intersektsionaalsusega.

Arutelu avades ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng: „Praegune sooline tööhõivelõhe on vastuvõetamatu ning põhjustab ELile märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kahju. Peame looma naisettevõtjatele soodsama keskkonna, kaotama tõkked ja lõhkuma stereotüübid ning leidma tütarlastele ja naistele rohkem eeskujusid.“

Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner rõhutas vajadust soolise aspekti arvestamise ja siduvate meetmete järele: „Edusammud on tulnud aeglasemalt kui möödunud aastatel. Kui aga siduvad meetmed on kehtestatud, suudame veel edu saavutada. Peame muutma kultuuri, et võidelda eelarvamuste vastu, kuid vajame ka siduvaid meetmeid. Ja tegutseda tuleb koos – parlament ja komitee, naised ja mehed, noored ja vanad.“

Komitee arvamuse „Võrdõiguslikkuse parandamine ELis“ raportöör Özlem Yildirim nõudis „tõhusat diskrimineerimisvastast poliitikat ELi tasandil koos tõeliselt hoiatavate sanktsioonidega“.

Kaasraportöör Cristian Pîrvulescu selgitas: „Arvamuses nõutakse järgmise põlvkonna meetmete väljatöötamist võrdõiguslikkuse edendamiseks Euroopas, tuginedes võrdsete võimaluste põhimõtte ja selle jõustamise kohustuse tunnustamisele“.

Komitee võttis vastu ka arvamuse „Pereliikmed puuetega inimeste ja eakate hooldajana“. Arvamuse raportöör Pietro Vittorio Barbieri selgitas: „Euroopa heaolu põhineb omastehooldajatel, kes on sageli süsteemist välja jäetud. Väga suures enamuses on need naised, kes on sunnitud valima hooldamise või töötamise jätkamise vahel. Kutsume Euroopa ja riiklikke institutsioone tungivalt üles uurima seda teemat nii hooldajate kui ka hooldatavate huvides.“ (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kirjeldab omaalgatuslikus arvamuses neid paljusid eeliseid, mis on ELi kestliku taimse valgu ja taimeõli tootmise laiendamise strateegia loomisel, ning esitab selle põhijooned. Nende eeliste seas on ELi sõltuvuse vähendamine impordist ja maapiirkondade arengule kaasaaitamine.

Täiskogu oktoobri istungjärgul heaks kiidetud arvamuses märgib komitee, et tema praktilised soovitused väljapakutud strateegia osas on kooskõlas ELi eesmärgiga saavutada strateegiline tarneautonoomia.

Arvamuse raportöör Lutz Ribbe ütles täiskogu istungil: „EL on väga sõltuv sööda impordist, sest 75% valgurikastest taimedest on pärit väljastpoolt ELi. On väga oluline edendada ELis valgukultuuride tootmist. Sellel on lisaks positiivne mõju elurikkusele ja kogu keskkonnale ning see aitab põllumajandustootjatel vähendada mineraalväetiste kasutamist.“

Taimsete valkude ja taimeõli tootmise laiendamisel ELis ning rohumaade osakaalu suurendamisel loomade söötmisel on järgmised eelised: külvikordade suurenemine, omavarustatus traktorikütusega ja suurem taimede töötlemisega saadava tahke sööda kättesaadavus, sest see on kariloomade jaoks suurepärane valgurikas sööt.

Üldises plaanis tuleb ELi strateegias võtta arvesse maakogukondade huve ja aidata kaasa kestlikule maaelu arengule kooskõlas ELi pikaajalise visiooniga.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil uurida lähemalt Saksamaa föderaalvalitsuse loodud põllumajanduse tulevikuga tegeleva komisjoni toimimist ning kaaluda, kas selline mudel oleks asjakohane ka Euroopa valgustrateegia väljatöötamiseks. (ks)

Komitee uues arvamuses tuuakse välja, et kultuuri potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleks ELis koostada kultuuridiplomaatia täiemahuline ja mitmeaastane strateegiline tegevuskava.

Kuigi kultuur on olnud Euroopa Liidu välispoliitikas kesksel kohal juba viimased 17 aastat, ei ole see kunagi muutunud tõeliseks prioriteediks. Komitee arvamuses rõhutatakse, et ajal, mil sõda laastab taas Euroopat, peab kultuurist saama rohkem kui kunagi varem ELi välispoliitika keskne strateegiline vahend.

„Kultuur võiks olla oluline trump Euroopa sisearengus, aga anda näo ka ELi välisprojektidele,“ märkis arvamuse raportöör Luca Jahier.

Luca Jahier rõhutas eriti kultuuripärandi tähtsust, mis on poliitiliselt tundlik ja väga keeruline teema. Selle näol on tegu jõulise ja täiendava diplomaatilise komponendiga ELi käsitlusele rahust, julgeolekust ja kestlikust arengust.

Kultuuridiplomaatia tugev mitmeaastane strateegiline tegevuskava peaks hõlmama kultuuripärandi kaitset, taastamist ja ülesehitustöid loodusõnnetuste, kriiside ja konfliktide tõttu kannatanud piirkondades. See peaks sisaldama samuti olemasolevate algatuste kaardistamist, mille tulemusena luuakse ELi rahvusvaheliste kultuurisuhete platvorm ja sihtotstarbeline struktuur ELi välisteenistuses, mis koondub ELi kultuurialaste suhete erisaadiku ümber.

Komitee täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses kultuuridiplomaatia rolli kohta rõhutatakse kultuurimõõtme tähtsust praeguses geopoliitilises kontekstis, mis on täielikult kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega. (mt)
 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses kutsus komitee üles tunnustama liikuvust üksikisiku õiguse ja avaliku hüvena, mis peab olema kõigile kättesaadav.

Komitee arvamuses, mille koostasid Kristina Krupavičienė ja Dovilė Juodkaitė, rõhutatakse, et kestlik liikuvus võib muuta ELi majanduse keskkonnahoidliku taastumise reaalsuseks. Nimelt võiks keskkonna- ja kasutajasõbralik ühistransport olla COVID-19 pandeemia järgse taastumise tõeline tõukejõud.

„Pandeemia on toiminud katalüsaatorina ja näidanud, et ühistransport on avalikes huvides hädavajalik teenus, eriti kui see võimaldab eesliinitöötajatele ja haavatavatele rühmadele juurdepääsu töökohtadele ja teenustele,“ selgitas Kristina Krupavičienė.

Komitee arvates vajab EL strateegiaid liikuvuse ajakohastamiseks ja ühistranspordi parandamiseks, et muuta see eelkõige väikese sissetulekuga elanike jaoks atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks.

Ühistranspordil võib olla oluline roll Euroopa pandeemiajärgses taastumises: see võib aidata lahendada kliimaprobleeme ja samal ajal parandada elukvaliteeti, võimaldades inimestel töötada, osaleda ühiskonnaelus ja pääseda ligi kultuurile. Siiski nõuab kestliku liikuvuse saavutamine kõigilt osalejatelt kõigil tasanditel tugevat poliitilist pühendumist.

„Kutsume Euroopa Komisjoni üles seadma mõõdetavad ja julged eesmärgid, et edendada üleminekut eraautode kasutamiselt ühistranspordile ja aktiivsele liikuvusele. Samuti julgustame Euroopa Liitu ja liikmesriike panustama üleminekusse keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele, muutes need üldiselt atraktiivsemaks,“ sõnas Dovilė Juodkaitė. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kava, et suurendada ELi valmisolekut hädaolukordadeks. Eelkõige peaks see kava suurendama ELi suveräänsust energiatootmises, toidu- ja veetootmises ning toorainete kaevandamises.

Kuna talv läheneb ja energiahind on elanike jaoks probleem, soovib komitee, et EL parandaks oma vastupanuvõimet toimetulekul tulevaste kriisidega.

Hiljutisel täiskogu istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses rõhutati komitee veendumust, et energiasüsteemide pidev parandamine, suurendamaks nende vastupanuvõimet looduslikele, poliitilistele ja muudele hädaolukordadele, tuleks integreerida kõigisse energiapoliitikameetmetesse.

See peaks hõlmama kogu tootmisahelat, sealhulgas teadus- ja arendustegevust, materjalitöötlust, projekteerimist, tootmist, paigaldamist, käivitamist ja rajatiste hooldamist ELi ühtsel turul. Autonoomia aitaks kaotada energiaostuvõimetust ja töötust.

Arvamuse raportöör Paul Rübig kutsus üles toetama elanikke ja tarbijaid, kes soovivad investeerida oma energiatootmisse ja -tõhususse: „Me vajame teavituskampaaniaid, maksusoodustusi ja toetusi ning peame looma uue transporditaristu kogu siseturul, aga ka väljaspool Euroopa Liitu“.

Lisaks kutsub komitee üles tagama kriitilise tähtsusega materjalide, näiteks vase, liitiumi, koobalti ja haruldaste muldmetallide varud uute ühtse turu kaevandus- ja ringlussevõtustrateegiate abil. Komitee soovitab kindlustada nafta-, söe-, gaasi-, uraani-, vee-, toidu- ja söödavarud ning töötada välja kavad energia-, toidu-, vee- ja kanalisatsioonivõimaluste piiramiseks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tugevdada digitaalse innovatsiooni keskusi, et suurendada ELi innovatsioonisuutlikkust osana üleminekust kestlikule tulevikule. Digitaalse innovatsiooni keskused loovad väärtusliku taristu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kellel võib muidu olla raskusi keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks muutumisel.  

Euroopa Liidus on teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute osakaal SKPst USA ja Jaapaniga võrreldes maha jäänud (ELis 2020. aastal 2,32 % võrrelduna USA 3,08 % ja Jaapani 3,2 %ga).

Komitee on seisukohal, et EL peaks suurendama teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3 %ni SKPst, ning ta on esitanud oma täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses mitmeid soovitusi selle kohta, kuidas kasutada selleks parimal võimalikul viisil digitaalse innovatsiooni keskusi.

Arvamuse raportöör Giueseppe Guerini ütles: „Digiüleminek avaldab mõju kogu ühiskonnale, mitte üksnes majandusele. See mõjutab otseselt Euroopa rohelise kokkuleppe kliimaeesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist, ent ennekõike on sellel sotsiaalne mõju mitmes valdkonnas.“

Rääkides digitaalse innovatsiooni keskuste tähtsusest, lisas kaasraportöör Nicos Epistithiou: „Digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, mis annavad VKEdele suuniseid digi- ja roheülemineku küsimustes. Ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, tööandjaorganisatsioonid ja ametiasutused peavad tegema nende keskuste raames koostööd.“

Digitaalse innovatsiooni keskused on eri liiki organisatsioonide piirkondlikud koostööprojektid. Nad moodustavad platvormid, kus testitakse tehnoloogilisi lahendusi enne investeerimist ning neid on võimalik kasutada parimate tavade jagamiseks ja digioskuste arendamiseks.

Euroopas digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus on toimumas suured ümberkorraldused, kuid komitee on mures, et nende edasisel arendamisel jääb puudu selgest visioonist.

Kahes hiljuti vastu võetud arvamuses esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajakohastatud seisukoha komisjoni 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi kohta, milles kirjeldatakse ELi tulevasi majandus- ja tööhõivepoliitika prioriteete, ning euroala 2022. aasta majanduspoliitikat käsitlevate soovituste kohta. Komitee nõuab tasakaalustatud käsitlust, mis ei sea ohtu ELi sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.

Komitee rõhutab, et kuna energia- ja toiduainete hinnad tõusevad, tuleb luua sotsiaalne turvavõrk kõige haavatavamate inimeste jaoks, ning võttes arvesse praegust rekordilist inflatsioonimäära, peaks Euroopa Keskpank analüüsima oma rahapoliitika kõrvalmõju, näiteks majanduskasvule ja tööhõivele, samal ajal kui seoses valitsemissektori võla suurenemisega tuleb teha edusamme stabiilsuse ja kasvu pakti reformimisel.

„Me nõuame tasakaalustatud poliitilist käsitlust, mis peab kaitsma õiglust ja keskkonnaeesmärke, eriti kriisi ajal,“ märkis arvamuse „Täiendavad kaalutlused 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi kohta“ raportöör Judith Vorbach. „See käsitlus on aluseks ELi mineviku, tänapäeva ja tuleviku jõukusele ja konkurentsivõimele ning suuremale lähenemisele ja vastupanuvõimele“.

Arvamuse „Täiendavad kaalutlused euroala majanduspoliitika kohta 2022. aastal“ raportöör Juraj Sipko lisas: „Me peame tegutsema koos, et käsitleda neid enneolematuid süsteemseid šokke, millega maailm praegu silmitsi seisab. Meetmete vastuvõtmise ja elluviimise edasilükkamisel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed – mitte ainult varalise kahju, vaid ka inimelu seisukohast.“ (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastasel kodanikuühiskonna teabekorraldajate seminaril, mille teema oli seekord „Geopoliitiline ebastabiilsus Euroopa lävepakul: kodanikuühiskonna vaatenurk“, olid arutluse all ulatuslikud probleemid, mida põhjustab Euroopale Venemaa agressioon. Seminar toimus 24. ja 25. oktoobril 2022 Zagrebis Horvaatias.

Koostöös Horvaatia majandus- ja sotsiaalnõukoguga korraldatud seminaril rõhutati, et Euroopa Liidu toetus Ukrainale ei peaks piirduma mitte ainult igapäevaelulise abiga sõja ajal, vaid mõelda tuleks ka Ukraina pikaajalisele ülesehitamisele ja liikumisele ELi liikmesuse suunas.

Seminaril peeti kolm paneelarutelu, mille teemadeks olid ELi laienemine, teabevahetus kriisi ajal ja energiaküsimused.

Oma Zagrebis peetud avakõnes lausus komitee president Christa Schweng: „Püüdkem kujutada ette, milline on olukord Ukrainas paari aasta pärast. Ma tean, et keeruline on manada silme ette positiivne pilt, kui sõjatandrilt saabub pidevalt uudiseid, kui raketid tabavad jätkuvalt iga päev Ukraina linnu, tekitades kahju veevõrgule ja põhjustades elektrikatkestusi. Meie mõtteviis ja tänane töö peab lähtuma sellest, millisena me tahame näha Ukraina tulevikku. Mina näen Ukrainat kui taastatud ja jõukat, Euroopa väärtustel tuginevat riiki, mis võimaldab oma kodanikel pöörduda tagasi inimväärse elu juurde oma kodumaal.“  

„Kuidas lasi Lääs end Vladimir Putinil ära petta?“ See oli küsimus, millele otsis vastust vene-prantsuse juurtega kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane Galia Ackerman, kes pidas seminari põhiettekande. Tema arvamuse kohaselt on Putini tagataskus olnud salajane plaan juba oma valitsemisaja algusest Venemaal.

Sellele vaatamata ei osanud mõned lääneriigid näha Putini eesmärke ja mõned ei tahtnud neid näha. „KGBs väljaõppe saanud Vladimir Putinil on KGB mõtteviis ja eetika. Ja ma olen nõus sellega, et KGB kasvandikul on oskused, et vedada ninapidi enamikku maailmast,“ ütles Galia Ackerman.

Ürituse avamisel osalesid Horvaatia töö-, pensionisüsteemide, perekonna- ja sotsiaalpoliitika minister Marin Piletić, Euroopa Parlamendi Horvaatia esinduse juhataja Violeta Simeonova Staničić, Euroopa Komisjoni Horvaatia esinduse meediajuht Andrea Čović Vidović ja Horvaatia ajakirjanike liidu juht Hrvoje Zovko.

Kolm paneelarutelu juhatasid sisse komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Seamus Boland, töötajate rühma esimees Oliver Röpke ja tööandjate rühma liige Aurel Laurențiu Plosceanu, kes on ka tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees.

Seminar avati paneelaruteluga teemal „Sõja varjus: Euroopa uus geopoliitiline kontekst ja tagajärjed ELi tulevikule“. Arutelus keskenduti sellele, millist mõju avaldab Venemaa tegevus Balkani riikidele ja mida võib Ukraina õppida ELi laienemise kontekstis.

Lääne raskused Putini Venemaa vastases narratiivide lahingus oli üks teema paneelarutelul, millel räägiti teabevahetusest kriisi ajal. Paneelarutelul osalenud rõhutasid Venemaa jõulist tegutsemist oma propaganda levitamisel väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat ning juhtisid tähelepanu kasvavale vajadusele suure hulga professionaalide ja vabatahtlike järele, et Euroopas võidelda desinformatsioonitehnikate vastu.

Energiaturu tõsiseid probleeme, mis on sõja tõttu süvenenud, käsitleti paneelarutelul „Energiarevolutsioon sõja ja kliimaeesmärkide vahel ning rohelisele kokkulepe ees seisvad väljakutsed“. Päevakorras olid rohelise kokkuleppega kaasnevad probleemid, õppetunnid, mis on saadud seoses sõltuvusega Venemaast (mis nüüd kehtib ka Hiina suhtes) ja tuumaenergia plussid ja miinused.

Seminari toetasid ka Euroopa Parlamendi Horvaatia büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Horvaatias. (ll)