Pandeemia mõju muutis Euroopa piirid taas nähtavaks, mõnikord isegi sama riigi sees. Võib arvata, et selle tulemusena on piirkondade ja linnade piiriülese koostöö ulatus vähenenud. Tegelikult on see aga vastupidi.

Mis tunne oli elada elada liikumispiirangutega Bulgaarias? Aktiivsete ja energiliste loodusearmastajate jaoks nagu mina oli see raske. Piiranguid oli palju. Pidime püsima kodus ja saime välja minna ainult kaupluste lahtiolekuaegadel, et osta toitu, ravimeid või majapidamistarbeid. Poodide sees ja neist väljaspool kõndides oli kohustuslik hoida vähemalt pooleteisemeetrist suhtlusdistantsi. Elu-olu oli keeruline: Sofia linnast lahkudes pidi täitma vormi, märkides reisi põhjuse ja sihtkoha. Nõudmise korral pidi seda politseile näitama.

Hea uudis on see, et inimesed on muutunud palju isemajandavamaks ja nad hindavad palju rohkem kohalikku toitu, kohalikke kaupmehi ja lühikesi toiduahelaid. Suurenenud on nõudlus talutoidu ja otse kasvatajatelt ostetava toidu järele. Rohujuuretasandi algatustega edendatakse aiandust ning köögiviljade ja maitsetaimede väiksemahulist tootmist.

Turud on endiselt lahti. Tegemist on traditsioonilise toidu, seemnete, köögiviljaseemikute, puu- ja köögiviljade ning lillede müügi kohaga. Nende lahtiolek aitab säilitada normaalsustunnet ja tuttavat rutiini, järgides samal ajal rangeid ohutusnõudeid.

Mägipiirkondades on aktiivsed olnud ka kohalikud tegevusrühmad. Selleks et toetada pandeemia ajal veelgi enam kohalikke omakasvatatud toidu tootjaid, on nad kogunud oma veebilehele kasulikke kontakte ja neid jaganud.

Mitmesuguste reisi- ja suhtluspiirangute tõttu pidi minu organisatsioon tühistama mitu füüsilist koosolekut ja üritust, mis tavaliselt lihtsustavad koostööalgatuste väljatöötamist ja tulemuste jagamist. Need piirangud ei peatanud siiski meie tegevust – kaugel sellest. Jätkame tõhusat koostööd, et muuta mägipiirkonnad tugevamaks ja veelgi vastupidavamaks. Mõnel juhul tegime oma töökavades kohandusi ja töötame nüüd välja ühiseid lahendusi, et aidata ELi haavatavatel piirkondadel ja linnadel praeguse eriolukorraga paremini toime tulla.

Lõime platvormi „Giving a hand“ (Ulata abikäsi), et soodustada solidaarsust maapiirkondades. Platvorm edendab inimestevahelist solidaarsust, viies abivajajad kokku vabatahtlikega, kes on valmis oma abikäe ulatama. Praegu on tegevuse keskmes haavatavate, puuetega ja eakate inimeste aitamine sisseostude tegemisel või koduhoolduse (mitte aga isikliku hoolduse) pakkumisel. Samuti korraldame lapsehoidu nende vanemate jaoks, kes peavad tööl käima ega leia oma lastele teist lahendust.

Maa- ja mägipiirkondades on palju teisi õnnestunud algatusi, mis näitavad nende vastupanuvõimet ja meie kogukondades lõkkele löönud tugevat valmidust üksteist aidata. Selle aja jooksul õppisin, et oma projektide elluviimisega ei maksa viivitada. Aktiivne tegutsemine päästab meid rasketel aegadel.