Pandeemiajärgne ülesehitamine peab kujunema võimaluseks taastada Euroopa demokraatlikul osalemisel põhineval uuel alusel. Oleks suur viga, kui nii paljude inimeste tuleviku üle otsustaksid vaid vähesed, lausuti komitee 2021. aasta kodanikuühiskonna päevadel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna päevad toimusid 1.–5. märtsil teemal „Kestlik taastumine Euroopa kodanike tuleviku nimel“, pakkudes viiel päeval üle 1400 osalejaga interaktiivseid veebiarutelusid, mida jälgisid vaatajad, kes ühinesid nii kaugetest kohtadest nagu Aafrika, Aasia ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika.

Kõnelejad nägid lootusekiirt pandeemias, sest kuigi selle tõttu oldi sunnitud lükkama edasi Euroopa tulevikku käsitlev konverents, osutusid kodanikuühiskonna organisatsioonid olukorras tugisambaks, samas kui valitsused üritasid osaliselt meeleheitlikult tulla toime selle tohutu kriisiga. Nad küsisid, kuidas saaks veel selgemalt tõestada, et kodanikuühiskond väärib kohta laua ääres, kus otsustatakse Euroopa tuleviku üle?

„Mul on hea meel, et komisjon omistab nii suurt tähtsust kodanike kaasamisele Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi,“ ütles komitee president Christa Schweng. „Võite kindel olla, et komitee annab aruteludesse olulise panuse, kaasates töötajaid, tööandjaid ja organiseeritud kodanikuühiskonda ning tegutsedes arvamusekujundajate ja saadikutena, tuues arutelu meie liikmete organisatsioonidesse.“

Tuues esile noorteorganisatsioonide juhtiva rolli seminaridel, ütles ürituse kaaskorraldajaks olnud kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi: „Kutsun kõiki üles üles rajama Euroopa tulevase kestliku taastumise põlvkondadevahelisele solidaarsusele.“

Kaheksa seminari järeldustes kajastus tee Euroopa kodanike paremale tulevikule, rõhutades muu hulgas vajadust

  • tugevdada vahendusorganisatsioone (kodanikuühiskonna organisatsioonid, erakonnad, ametiühingud jne), hoogustada kodaniku- ja digiharidust ning luua otsuste tegemises osalevate kodanike assambleesid;
  • suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest kui elujõulisest ärimudelist majanduse jätkusuutlikuks elavdamiseks, mis läheb kaugemale kasumi taotlemisest ning aitab tegeleda ebavõrdsuse ja kliimamuutustega taastekavast ja taasterahastust „NextGenerationEU“ eraldatavate vahendite abil;
  • investeerida kultuuri ja haridusse Euroopa vastupidavama ja kestlikuma tuleviku nimel. Investeeringutest füüsilisesse taristusse üksi ei piisa: majanduse elavdamise keskmesse tuleb asetada inimesed;
  • depolitiseerida ja paremini uurida võimalust luua tingimusteta põhisissetulek ja töökohtade tagamise kavad kui teostatav lahendus, mis on kasulik inimestele ja kogu maakerale; 
  • anda noortele võimaluse osaleda mõistlikult ja jätkata pühendunud tegutsemist üle Euroopa ning teha oma hääl kuuldavaks mitte ainult noortega seotud küsimustes, vaid ka paljudes muudes poliitikavaldkondades;
  • tagada, et Euroopa roheline kokkulepe aitab tulemuslikumalt kõrvaldada vaesuse, ebaõigluse ja soolise ebavõrdsuse;
  • kiirendada hoonete renoveerimist Euroopas, suurendades teadlikkust sellega kaasnevatest probleemidest ja võimalustest ning kaasates kodanikuühiskonna eri rühmi, nagu hooneomanike ja arhitektide esindajad, et saavutada Euroopa renoveerimislaine eesmärgid;
  • kaasata tihedalt kodanikuühiskonna organisatsioonid riiklike taastekavade rakendamisse, pöörates ümber ettevalmistusetapis kujunendud suundumuse, mil nende osalemine jäi piiratuks. Poliitikakujundajad peavad mõistma vabatahtliku tegevuse väärtust mitte ainult investeeritud tundide arvu põhjal, vaid ka Euroopa väärtuste väljendusena näitena teiste jaoks selle kohta, et muutused on võimalikud ning solidaarsusel, kaasatusel ja demokraatlikel põhimõtetel põhinev ühiskond on see, mida me tahame Euroopas näha.

Kodanikuühiskonna päevade täielikud järeldused avaldatakse peagi komitee veebilehel. (dm)