European Economic
and Social Committee
Sotsiaaldialoog kui töötervishoiu ja tööohutuse edendamise vahend
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Ajal, mil erinevad kriisid ja ümberkujundamised mõjutavad töömaailma, võib sotsiaaldialoog olla vahend kolme peamise eesmärgi saavutamiseks, mis on rohe- ja digipöördest ning demograafilistest arengutest tulenevate muutuste prognoosimine ja nendega toimetulek, tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusam ennetamine ning võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmistumine.
Kus see on vajalik, peab Euroopa Liit lisaks sotsiaaldialoogile vastu võtma uued reguleerivad meetmed, samuti muu hulgas kaugtööd puudutavad suunised ning ajakohastama 2002. aasta Euroopa raamkokkulepet.
Pandeemia annab võimaluse uue kollektiivse võimekuse loomiseks, et tulla toime tulevaste kriisidega ning leevendada nende mõju tööohutusele ja töötervishoiule. Taastekavad peavad võimaldama tugevdada sotsiaalpartnerite rolli liikmesriikides, kus nende mõju on kõige väiksem.
Põhjalikult tuleb jälgida kutsehaiguste (nt südamehaigused ja läbipõlemine) kulusid, et teha kindlaks sobival tasandil võetavad asjakohased meetmed, mis on kooskõlas nulleesmärgiga viia tööga seotud surmajuhtumite arv ELis nullini.
Sotsiaaldialoogi tulemusena võetavad töötervishoiu ja tööohutuse meetmed aitavad kaasa töötajate tervise säilitamisele, võivad suurendada ettevõtete kasumlikkust ning vähendavad kulutusi tervishoiuteenustele ja töölt puudumise tõttu tekkivat kulu. Tööga seotud vigastuste ja haigustega kaasnevad kulutused moodustavad ühiskonna jaoks hinnanguliselt 3,3 % ELi SKP-st (476 miljardit eurot), mis on üle poole taastekava vahenditest.
Seepärast peame me looma ennetamise kultuuri ja see peaks sisaldama sotsiaaldialoogis osalejate koolitamist, teadlikkuse suurendamist tekkivate riskide osas ning kättesaadavate ressursside tugevdamist ja jagamist.
Euroopa sotsiaalpartnerite kahepoolsed läbirääkimised on töötervishoiu ja tööohutusega seotud probleemide lahendamiseks äärmiselt olulised. Siiski on sõltumatute kokkulepete rakendamise osas seis ebavõrdne, sest kõigis liikmesriikides ei toimi sotsiaaldialoog ühtemoodi tõhusalt ja töösuhete süsteemid on erinevad. Seepärast on vaja reguleerimist teatavates valdkondades, näiteks psühhosotsiaalsete riskide ning luu- ja lihaskonna vaevuste puhul. (prp)