EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on võtnud range seisukoha õigusriigi põhimõtte rikkumiste suhtes ELis ning soovib aidata kaasa sellele, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon kehtestaksid kõrged hoiatavad karistused liikmesriikidele, kes eiravad süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtteid viisil, mis seab ohtu ELi eelarve.

20. jaanuari 2022. aasta täiskogu istungil vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Õigusriigi põhimõte ja taastefond“ väljendab komitee heameelt määruse (EL) 2020/2092 üle, mis võimaldab komisjonil määrata rahatrahve süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtte vastu eksimise eest konkreetses ELi liikmesriigis, ning nõuab, et määrust kohaldataks rangelt kõigis eelarvega seotud valdkondades.

„Õigusriik on Euroopa demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna ning ELi jätkuva püsimise vältimatu alus,“ ütles arvamuse raportöör Christian Bäumler.

Selleks et võidelda õigusriigi põhimõtte süstemaatilise rikkumise vastu, soovitab komitee ELil kasutada kõiki olemasolevaid karistusmeetmeid, nagu ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud rikkumismenetlus ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sisalduv menetlus.

Komitee on seisukohal, et kui liikmesriik rikub süstemaatiliselt õigusriigi põhimõtet, siis see kahjustab või vähemalt ohustab alati tõsiselt ELi rahastatavate programmide rakendamist ja avaldab seega negatiivset mõju ELi eelarvele. Seepärast on oluline, et kõik liidu eelarvest maksete saajad järgiksid läbipaistvuseeskirju ja suudaksid täielikult näidata, milleks vahendeid kasutatakse.

Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleks täpsustada ka meetmed, mida asjaomased valitsused võtavad õigusriigi põhimõtte järgimise tugevdamiseks.
Enamikus seni esitatud riiklikes kavades leidub siiski liiga vähe sellekohaseid algatusi. Lisaks ei pööranud komisjon nende kavade hindamisel piisavalt tähelepanu õigusriigi põhimõtte järgimisele, mida komitee peab kahetsusväärseks.

Oma arvamuses kutsub komitee kõiki liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga tehtava tõhustatud koostööga ja nõuab, et sellest peaks saama ELi rahastatud programmides osalemise eeltingimus. See koostöö on juba hakanud vilja kandma ja pikas perspektiivis aitab see oluliselt kaasa piiriüleste kuritegude eest vastutusele võtmise parandamisele. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt 2022. aasta kuulutamise üle Euroopa noorteaastaks, kuid leiab samas, et see ei tohiks piirduda pelga reklaamüritusega. Noorteaasta peaks oma selgete kavade ja eesmärkidega, millega püütakse saavutada kõigi noorte jaoks käegakatsutavaid ja püsivaid tulemusi, andma panuse ELi noortestrateegiasse.

Komitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimus Euroopa noorteaasta 2022 teemaline arutelu, millel osalesid Euroopa noorte juhtide programmi esindaja Anne Kjær Bathel, Euroopa Noortefoorumi peasekretär Joe Elborn ning Euroopa Nõukogu Euroopa noorteküsimustega tegeleva juhtkomitee esimees Miriam Teuma.

„Oluline on, et noortel oleks võimalik öelda oma sõna sekka praeguse ja tulevase poliitika kujundamisel,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng. „Nemad on tulevik, seega on nende kaasamine ja nendesse investeerimine otsustava tähtsusega stabiilsete, rahumeelsete ja kestlike ühiskondade ülesehitamisel ning nooremate põlvkondade konkreetsetele vajadustele vastavate poliitikameetmete väljatöötamisel.“

Komiteel on ainulaadne positsioon, et töötada ja suhelda noortevõrgustikega, ning ta on valmis etendama noorteaastal juhtivat rolli, lähtudes seejuures oma edukatest algatustest, nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, noorte kliima ja kestlikkuse ümarlauad ning suve alguses toimuv ELi noorte kliimatippkohtumine.

Komitee soovib anda positiivse panuse Euroopa noorteaastasse 2022. See aasta peab andma Euroopa noortele käegakatsutavaid tulemusi nende elu mõjutavates poliitikavaldkondades. (ks)

Uus algus, tugevus ja kokkukuuluvus on Prantsusmaa eesistumisperioodi kolm peamist eesmärki, mida komitee jagab ja toetab, nagu kinnitas president Christa Schweng täiskogu jaanuari istungjärgul 19. jaanuaril 2022 Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Clément Beaune’i poole pöördudes.

„Vaadates teie prioriteete – suveräänsem Euroopa, Euroopa kasvumudel ja inimväärsem Euroopa – on mul hea meel tõdeda, et need on väga sarnased komitee omadega,“ sõnas Christa Schweng, tõstes esile komitee pühendumust ja panust vastupidava, tugeva, kestliku ja kaasava Euroopa kujundamisse.

Clément Beaune rõhutas, et Prantsusmaa aitab eesistumisajal kaasa Euroopa valmistumisele tulevikuks, eelkõige 2030. aastaks, rajades vundamendi ulatuslikele muudatustele väärtuste, investeeringute, noorte, kultuuri ja tervishoiu valdkonnas. Erilise hoolega edendatakse väärtusi, mis meid kõiki ühendavad, kuid mis on viimastel aastatel murenema hakanud – ehk ka seetõttu, et neid peeti iseenesestmõistetavateks –, näiteks õigusriik ja demokraatlikud väärtused. „Me soovime edendada ühtekuuluvustunnet ja kaitsta oma väärtusi. Poliitiline projekt ei ole võimalik ilma ühise Euroopa identiteedita, mis on laiem rahvuslikust identiteedist,“ lausus ta.

Viitega Euroopa tuleviku konverentsi peatsetele järeldustele lisas Christa Schweng: „Meie kui Euroopa kodanikuühiskonna kodu oleme Prantsusmaa parimad võimalikud liitlased peatses väga tundlikus lõpuspurdis. Väga oluline on tagada käekakatsutavate tulemuste saamine ja läbipaistvate järelmeetmete võtmine. Inimesed vajavad läbipaistvust ja arusaama, et ELi sõnad ja teod käivad käsikäes. Eesistujariigi Prantsusmaa roll on seega Euroopa tuleviku konverentsi edu ja Euroopa tema kodanike juurde tagasitoomise pant.“

Clément Beaune kinnitas, et Euroopa tuleviku konverentsil jäävad kõlama konkreetsed ettepanekud ja et nende kiire rakendamine on hädavajalik, sest konverents ei tohi jääda kunstlikuks ürituseks, vaid peab valmistama pinnase ette tõelistele reformidele.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kindlalt veendunud, et ülalpeetavate eakate hooldusmudel tuleks süvalaiendada ELi poliitika kujundamisse, võttes arvesse, et üle 80aastaste osakaal peaks 2050. aastaks rohkem kui kahekordistuma.

COVID-19 pandeemia on toonud esile puudused selles valdkonnas ning komisjoni algatus luua uus Euroopa hooldusstrateegia on komitee arvates samm õiges suunas. Nõuandvatel institutsioonidel ja eakaid esindavatel Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidel peab siiski olema võimalus kaasa rääkida.

Täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Uus eakate hooldamise mudel: COVID-19 pandeemia õppetunnid“ vaatles komitee lähemalt üle 65aastaste iseseisvuse kaotanud või hooldusasutustes ülalpeetavate inimeste pikaajalise hoolduse eri mudeleid.

Arvamuse raportöör Miguel Ángel Cabra De Luna rõhutas: „Kõigi eakate eest hoolitsemine peab olema ELi poliitika nurgakivi, olles seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava järgimisega“.

Komitee tegi ettepaneku luua Euroopa eakate hooldamise vaatluskeskus, mis annaks võimaluse koguda piisavaid statistilisi andmeid, võrrelda erinevate riiklike mudelitega seotud häid tavasid, teha kindlaks riiklike süsteemide struktuursed puudujäägid, pakkuda tehnilist tuge, et lihtsustada ELi poliitikasuuniste vastuvõtmist ning toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava rakendamist.

Lisaks kutsus komitee arvamuses üles kuulutama välja Euroopa eakate aasta, et tunnustada eakate põhiõigusi ja tõsta esile nende panust ühiskonnas, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 25.

Pandeemia ajal arvestati eakate õiguste ja vajadustega vaid osaliselt, mis tõi esile kontseptuaalsed, struktuursed ja funktsionaalsed vajakajäämised eakate hooldusmudelites. Laiemas kontekstis on praegune olukord aidanud veelgi rõhutada asjaolu, et elanikkonna vananemine on ELi ja selle liikmesriikide jaoks suur strateegiline katsumus. (at)

Hoolimata töömaailma digiüleminekuga kaasnevast tööriskide muutumisest, mis on toonud kaasa stressi ja läbipõlemisest tingitud haigusseisundite või ergonoomiliste vigastuste kasvu ning tööõnnetuste arvu mõningase vähenemise, on sotsiaaldialoog jätkuvalt väga oluline, et edendada tööohutust ja töötervishoidu, tõdes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Sotsiaaldialoog kui töötervishoiu ja tööohutuse edendamise vahend“.

„Sotsiaaldialoogi tulemusena võetavad töötervishoiu ja tööohutuse meetmed mitte ainult ei aita säilitada töötajate tervist, vaid võivad suurendada ka ettevõtete kasumlikkust ning vähendada kulutusi tervishoiuteenustele ja töölt puudumise tõttu tekkivat kulu. Tööga seotud vigastuste ja haigustega kaasnevad kulutused ühiskonna jaoks ulatuvad aastas hinnanguliselt 476 miljardi euro ehk 3,3 %-ni ELi SKP-st,“ märkis arvamuse raportöör Franca Salis-Madinier.

Sotsiaaldialoogi kvaliteet on aga liikmesriigiti erinev, mis muudab sotsiaalpartnerite sõlmitud sõltumatute kokkulepete rakendamise tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ELi eri paigus kohati ebaühtlaseks.

Komitee arvates tuleks Euroopa sotsiaaldialoogi tugevdada, et tagada kõigi ELi töötajate ühtne kaitse.  
Euroopa Komisjon peaks seega kehtestama selged kriteeriumid, et tagada sotsiaalpartnerite allkirjastatud kokkulepete rakendamine kõigis liikmesriikides, pidades iseäranis silmas Euroopa Liidu Kohtu otsust, milles tuletati meelde, et komisjon ei ole kohustatud täitma sotsiaalpartnerite taotlusi, mille eesmärk on kokkulepete rakendamine.

Ent lisaks viljakale sotsiaaldialoogile eeldab töötervishoiu ja tööohutuse üldiste suuniste seadmine tugevat õigusraamistikku. Kokkulepped, mille tulemuseks on mõlema allakirjutanud poole taotlusel koostatud nõukogu direktiivid, näivad tõhusamad, sest nendega tagatakse liikmesriikides konkreetsed tegevuskavad.
Selleks kutsub komitee üles sõnastama uued suunised kaugtöö jaoks, võtma ambitsioonikama seisukoha vähivastases võitluses ning koostama ELi direktiivid luu- ja lihaskonna vaevuste ja psühhosotsiaalsete riskide kohta, mis on muutumas suureks kutseriskiks Euroopa töötajatele.

Komitee tööandjate rühm esitas arvamuse kohta mitmeid muudatusettepanekuid, väljendades oma vastuseisu iseäranis seoses üleskutsetega võtta uusi regulatiivseid meetmeid ja näiteks kavandatud ELi tegevusega luu- ja lihaskonna vaevuste ja psühhosotsiaalsete riskide osas, samuti uute kaugtöö suuniste koostamisega.
Euroopa Liidu eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel koostatud arvamus võeti vastu komitee täiskogu jaanuari istungjärgul 172 poolt- ja 32 vastuhäälega, erapooletuid oli 70. (ll)
 

Komitee on kutsunud üles looma eriombudsmanide võrgustiku, et aidata Euroopa VKEdel oma finants- ja rahastamisprobleemidega toime tulla. Komitee rõhutab samuti, et võimaldamaks VKEdel tehisintellekti kasutusele võtta, on vaja poliitilist tahet neid selles protsessis toetada.

Komitee võttis oma jaanuarikuu täiskogu istungjärgul vastu kaks arvamust, milles käsitletakse mõningaid VKEde seisukohalt kõige kiireloomulisemaid küsimusi.

Komitee rõhutab arvamuses „Järgmise põlvkonna VKEde strateegia – tulemusliku ja kiire rakendamise edendamine“, et nii juurdepääs laenudele kui ka probleemid seoses likviidsuse, rahavoogude ja maksetega on kõik VKEde jaoks kriitilise tähtsusega komistuskivid eelkõige COVIDi pandeemia kontekstis – siit ka ettepanek luua finants- ja rahastamisombudsmanide võrgustik, et:

•    edendada VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele;
•    uurida, kas ja kuidas vahendajapangad kasutavad finantsinstrumente kõige rohkem rahalisi vahendeid vajavate VKEdeni jõudmiseks;
•    vahendada ka üldisemaid vaidlusi VKEde ning finantsteenuste pakkujate ja rahastajate vahel.

EMSK soovitab ka:

•    luua VKEde likviidsuse rakkerühm, et jälgida mikroettevõtjate lühiajalise likviidsuse parandamiseks mõeldud uute Euroopa Komisjoni meetmete rakendamist;

•    võtta kasutusele ühtne taotlusvorm, et kergendada selliste ettevõtete koormust, kes soovivad taotleda ELi vahendeid, kuid kelle inim- ja juriidiline ressurss on piiratud;.

•    pakkuda VKEdele rohkem võimalusi riigihangetes osalemiseks ja riigihankelepingute sõlmimiseks liikmesriikides.

Arvamuses „Tehisintellekti arendamine mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas“ rõhutab komitee, et tehisintellekti kasutamisega seoses on mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ees seisvate takistuste kõrvaldamiseks vaja tugevat poliitilist tahet

Poliitilist tahet on vaja usalduse suurendamiseks, kasutades selleks sotsiaalpartnereid, kaubanduskodasid, kutseliite ja muid organisatsioone, et lahendada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate muresid kohapeal.

Komitee soovitab meetmete kogumit, mis nõuab samuti püsivat poliitilist tahet – eelkõige järgmisi meetmeid:

• hariduse ja kutseõppe kasutamine üldise tehisintellekti tundmise edendamiseks;
mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele lihtsa juurdepääsu tagamine nii avaliku kui ka erasektori rahastamisele tehisintellekti jaoks;
• taristu ja ühenduste tagamine kõikjal;
• küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamine;
• parimate tavade ja edulugude võimalikult laialdane levitamine. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uue arvamuse kohaselt on vaja uusi rahastamisvahendeid, et sotsiaalmajanduse kasv jätkuks intensiivsemalt, kui seda võimaldab avaliku sektori programmidest tulenev stiimul. Samuti nõuab komitee erarahastamise edendamiseks finantskoolitust.

Jaanuaris vastu võetud arvamuses leiab komitee, et sotsiaalmajandus saaks ligi meelitada sobivaid investeeringuid ainult juhul, kui on olemas sihtotstarbelised rahastamisvahendid, millega leitakse tasakaal sotsiaalse mõju, investorite jaoks vastuvõetava tulu ja sotsiaalsete ettevõtete kanda olevate mõistlike riskide vahel.

Raportöör Giuseppe Guerini ütles: „Näeme tõelist vajadust edendada sidemeid erainvesteeringute maailma ja sotsiaalmajanduse maailma vahel. Meie arvates käsitavad finantsettevõtjad sotsiaalmajanduse organisatsioone suure riskiga organisatsioonidena sageli lihtsalt seetõttu, et nad kasutavad vahendeid, mida tavaliselt kasutatakse muud liiki ettevõtete hindamiseks.“

Sotsiaalse mõjuga investeeringud peaksid vastama järgmistele kriteeriumidele:

•    neil on selge eesmärk avaldada sotsiaalset mõju;
•    nendega toetatakse ettevõtteid, mis on selgelt määratletud sotsiaalsete ettevõtetena;
•    nendega määratakse kindlaks ootused õiglase, jätkusuutliku ja läbipaistva majandustulu saavutamiseks, isegi kui see on turu keskmisest madalam;
•    nende puhul lubatakse osa varadest uuesti investeerida muudesse sotsiaalsete eesmärkidega investeeringutesse;
•    neil on mõõdetav mõju;
•    nad on kooskõlas väärtustega, mida järgib ettevõtte, millesse nad paigutatakse.

Investeerimislõhe ületamiseks peavad mõlemad pooled üksteist põhjalikult tundma.  Kaasrapotöör Marie Pierre le Breton leiab: „Finantsvaldkonna osalejaid tuleb paremini toetada, et nad mõistaksid sotsiaalsete ettevõtete tegelikku olukorda. Viimastel tuleb aidata omakorda mõista finantsmaailma ja rahastamisvahendeid.“

Samuti võib abiks olla heade tavade levitamine, näidetena võib tuua Soome mõjuinvesteeringute eksperdikeskuse või Prantsusmaa tulemuspõhised investeerimismudelid. Mõju hindamiseks tuleb siiski kehtestada kogu ELi hõlmavad näitajad. Need võivad olla objektiivsed näitajad, näiteks loodud töökohad, või subjektiivsed näitajad, näiteks kogukonna heaolu.

Täiskogu istungjärgul 19. jaanuaril 2022 vastuvõetud arvamuses „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ määrab komitee põhivahendid, mis aitavad tagada ELis kestliku ja konkurentsivõimelise toidutootmise ning vähendada sõltuvust, suurendades samal ajal ELi sõltumatut varustatust valguga.

Selleks et terviklik ELi toidupoliitika oleks Euroopa tarbijate seisukohalt tõeliselt asjakohane, on oluline tagada, et ELis kestlikult toodetud toiduainete hind ja kvaliteet oleksid konkurentsivõimelised. See tähendab, et Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektori sektor on võimeline tarnima tarbijatele toitu hinnaga, mis sisaldab lisakulusid tulenevalt sellistest kriteeriumidest nagu jätkusuutlikkus, loomade heaolu, suuremad tootmiskulud, toiduohutus ja toiteväärtus, aga ka õiglane tulu põllumajandustootjatele, ning samal ajal säilitab oma positsiooni valdava enamuse tarbijate eelisvalikuna.

Kuigi Euroopa roheline kokkulepe annab strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias esitatud põhimõtete kaudu võimaluse kinnitada Euroopa Liidu ja selle kodanike vahelist n-ö sotsiaalset toidulepingut, on veel palju vaja ära teha. „Komisjon pakub liiga vähe konkreetseid meetmeid põllumajandus- ja toidutootmissektori tugevdamiseks ja selle valdkonna töötajate sissetuleku suurendamiseks, samuti õiglaste hindade ja toidu väärtuse edendamiseks,“ toonitas kaasraportöör Peter Schmidt.

Arvamuse raportöör Arnold Puech d’Alissac rõhutas: „Euroopa tootjate konkurentsivõime põhivahendid on avatud strateegilise autonoomia soodustamine, kaubandusstandardite vastastikkuse tagamine, teadusuuringute edendamine, digiülemineku kiirendamine, uuenduslike tehnoloogiate ja seemnete arendamine ning põllumajandustootjatele juurdepääsu hõlbustamine nende uute tehnoloogiate alasele koolitusele.“
Suure valgusisaldusega liblikõieliste ja kaunviljade ning õliseemnete ja õlikoogi tootmise hoogustamine ELis tooks kasu liidu põllumajandustootjatele ning avaldaks positiivset mõju kliimale, elurikkusele ja keskkonnale. (mr)

EL peab pidevalt kohandama Euroopa transporti praeguste ja tulevaste vajadustega, pidades eelkõige silmas nõudluse muutumist ja meresadamate käibe kasvutendentsi. Peamised elemendid peavad olema mitmeliigiline transport ja arukad laevanduslahendused, kasutades võimalikult hästi ära eri transpordiliikide eeliseid, suurendades samal ajal ohutust ja vähendades keskkonnakoormust.

See põhisõnum edastatakse Mateusz Szymański koostatud ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud arvamuses, mis käsitleb komisjoni teatist „NAIADES III: tulevikukindla Euroopa siseveetranspordi edendamine“.

Istungil ütles Mateusz Szymański: „NAIADES III on oluline tegevuskava. Komitee toetab jõupingutusi suurendada siseveetranspordi osakaalu reisijate- ja kaubaveos. Selles valdkonnas on tohutu potentsiaal, mis on endiselt suikunud olekus. Me vajame mitmel tasandil poliitilist tahet ja kohustumust, et kehtestada toetusmeetmed taristu arendamiseks ja hooldamiseks ning siseveetranspordi sektori propageerimiseks töökohana. Ajakohastada tuleb ka TEN-T võrku, et reageerida uutele transpordisuundumustele.“ (mp)

ELi Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel koostatud ettevalmistavas arvamuses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles uurima olulist kasu, mida äärepoolseimad piirkonnad saavad Euroopa tulevikule tuua.

Komisjon peaks võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nimetatud piirkonnad ei jääks COVID-19 järgsest taastumisest ega kliima-, sotsiaalsest ja digipöördest kõrvale. Komitee soovitab uusi olulisi samme, et tagada äärepoolseimates piirkondades toidualane ja energiasõltumatus, roheüleminek, säästev turism, sotsiaalne kaasatus, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine, oskuste arendamine ning puhas vesi ja kanalisatsioon.

Raportöör Joël Destom ütles: „Äärepoolseimad piirkondi tuleks käsitada kui laboreid edusammude edendamiseks kogu maailmas ning neist võiksid saada järgimist väärivad mudelid.“

Kaasraportöör Gonçalo Lobo Xavier sõnas: „Komitee kutsub üles tagama äärepoolseimates piirkondades digitaalse juurdepääsu ning lisama uutesse rakenduskavadesse suurprojekti veele ja kanalisatsioonile juurdepääsu kohta.“ (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 2022. aasta jaanuaris vastu arvamuse, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni soovitusi euroala majanduspoliitika kohta 2022. aastal, võttes arvesse praegust olukorda.

Arvamuse raportöör Juraj Sipko kommenteeris: „Euroala majanduse üks peamisi raskusi on see, kuidas tulla toime valitsemissektori kõrge võlataseme ja kõrge inflatsioonitasemega ning kuidas jätkata rohe- ja digimajandusele ülemineku protsessi, keskendudes samal ajal ka sotsiaalsele stabiilsusele.“

Komitee on seisukohal, et ELi stabiilsuse ja kasvu pakt ei vasta enam nendele tingimustele. Pangandusliidu projekt peab kiiremini edenema ja kapitaliturgude liidu väljakujundamine tuleb lõpule viia. Komitee on mures ka sotsiaalse ebastabiilsuse süvenemise pärast ning nõuab uusi, asjakohasemaid ebavõrdsuse ja vaesuse näitajaid. (tk)

2022. aasta jaanuaris vastu võetud arvamuses kiidab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heaks Euroopa Komisjoni eesmärgi selgitada ja ajakohastada olemasolevat ELi raamistikku ja struktureerida Euroopa maksustamist nii, et see soodustaks kestlikku mittefossiilset energiat.

Küll aga on komitee mures ebasoodsa sotsiaal-majandusliku mõju pärast, mida mõningad Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekus nimetatud meetmed võivad avaldada.

„Nõuame paindlikumat suhtumist lubatavatesse biokütustesse ja nende maksustamisse,“ sõnas raportöör Stefan Back.

Lisaks soovitab komitee kasutada mõistet „energiostuvõimetus“, mitte „haavatavad kodumajapidamised“, ning kutsub üles tagastama keskkonnahoidlikest maksudest saadud tulu kõige enam mõjutatud inimestele. Komitee leiab, et ELi hinnasüsteemi tuleb kohandada nii, et see kajastaks kõikide energialiikide hinda.

„Komitee peab ka kahetsusväärseks, et ettepanekusse ei ole lisatud meetmeid liikuvusvaesuse vältimiseks,“ lisas kaasraportöör Philippe Charry. (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 31. jaanuaril toimunud kõrgetasemelisel konverentsil pühendati palju aega aruteludele tooraine olulise rolli üle. Konverentsil keskenduti konkreetselt kahele peamisele aspektile: esiteks kriitilise tähtsusega toorainete oluline roll ELi strateegilise autonoomia tagamisel rohe- ja digipöörde kontekstis ning teiseks ringluse tähtsus seoses Euroopas teiseste toorainete turu loomise vajadusega.

„Enamiku toorainete osas on Euroopa väga suurel määral sõltuv muust maailmast. Euroopa peab olema eeskujuks ja näitama, et toorainetööstus võib olla kestlik nii keskkonna kui ka inimesteseisukohast,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng, kes rõhutas ka seda, et vaja on luua strateegilisi partnerlusi sarnasetel seisukohtadel olevate riikidega kogu maailmas.

Konverentsile videoläkituse edastanud Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Thierry Breton ütles: „Elektrisõidukite akude tootmiseks vajame 2050. aastaks 60 korda rohkem liitiumi. Olen veendunud, et ringmajandusest saab uus toorainete hankimise viis. See saab olema veel üks meie käsutuses olev oluline vahend, mis aitab tagada meie tarneahelate varustuskindlust ja vastupidavusvõimet. Komitee ja Euroopa Komisjon on selles küsimuses samal seisukohal.“

Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja majanduse taastamise ministeeriumi tööstusala asekantsler Agnès Pannier-Runacher tunnistas, et kriitilise tähtsusega toorained on Euroopa autonoomia üks võtmeküsimus üleminekul ringmajandusel põhinevale rohelisele ja digitaalsele majandusele. Kuna Euroopa energiasõltumatus kuulub Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa prioriteetide hulka, siis „ei saa me lubada, et vahetame sõltuvuse fossiilkütustest uue sõltuvuse vastu nendest strateegilistest metallidest,“ ütles ta.

Arutelus osalejad nõustusid, et Euroopa peab olema selles vallas kogu maailmale eeskujuks, tõstes oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandardid ennenägematule tasemele.
„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teadvustab täielikult selle küsimuse pakilisust. Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni kavandatud meetmed on hädavajalikud selleks, et säilitada ja tugevdada ELi tööstusbaasi,“ ütles konverentsi juhatanud komitee tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Pietro Francesco De Lotto.

Kokkuvõtteks võib öelda, et avaliku sektori asutused peavad jätkama jõudude ühendamist ja tegutsemist ning kodanikuühiskond peab ka tulevikus osalema selle valdkonna mõjutamisel.

Konverents oli osa komitee tegevusest seoses Euroopa tuleviku konverentsiga. (ks)