Detsembris toimunud täiskogu istungjärgul väljendas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, mis on oluline samm rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses ELis. Vaatamata olukorra üldisele paranemisele mõnes liikmesriigis on arestitud või konfiskeeritud kuritegeliku vara osakaal kogu ELis endiselt äärmiselt väike.

Oma arvamuses vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, mis võeti vastu detsembris toimunud täiskogu istungjärgul, rõhutas komitee järgmist: uue direktiiviga parandatakse piiriülest koostööd kõigi vara tagasivõitmisega tegelevate asutuste vahel, julgustatakse ELi riike töötama välja riiklikke strateegiaid ja nõutakse, et igas liikmesriigis luuakse vähemalt üks kriminaaltulu jälitamise talitus. Tegemist on spetsialiseerunud asutusega kuritegelikul teel saadud tulu ja muu kuritegevusega seotud vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks.

„Meie arvates on komisjoni ettepanek väga hea, sest see vastab vajadusele laiendada konfiskeerimismehhanismide kohaldamisala. Samuti luuakse sellega piiriülese koostöö mehhanismid, et suurendada vara tagasivõitmise määra. Praegu on määrad väga madalad, ainult 2 % kuritegelikust varast arestitakse ja vaid 1 % konfiskeeritakse,“ ütles arvamuse raportöör Ionuţ Sibian.

Uue direktiiviga lisatakse 2014. aasta konfiskeerimisdirektiivis sisalduvatele kuritegudele ka märkimisväärne loetelu, sealhulgas elundikaubandus, inimrööv, keskkonnakuriteod ja varastatud sõidukitega kauplemine, kui nimetada vaid mõned neist.

Komitee märkis siiski, et direktiiv ei hõlma sõnaselgelt rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ega ebaseaduslikku tubakakaubandust, kuigi nende osa kuritegelikel turgudel on märkimisväärne (hinnanguliselt vastavalt 289,4 miljonit eurot ja 8 309,3 miljonit eurot), ning kutsus komisjoni üles lisama need kuriteod loetellu.

Lisaks palus komitee komisjonil olla ambitsioonikam seoses konfiskeeritud vara kasutamisega sotsiaalsetel eesmärkidel ning kehtestada liikmesriikidele miinimummäär, kui suur osa konfiskeeritud varast tuleb taaskasutada sotsiaalsetel eesmärkidel.

„On väga oluline, et kannatada saanud kogukonnad saaksid tekitatud kahju hüvitamiseks otsest abi ja saaksid kasu nendest kahjudest saadavast tulust. See on üks valdkond, kus me ootame edasiminekut, kuid praegu valitseb paigalseis. Kodanikuühiskond tuleb kaasata konfiskeeritud vara haldamisse ja võõrandamisse,“ ütles Ionuț Sibian.

Komitee soovis ka, et komisjon täpsustaks ohvrite õigusi hüvitisele. Võlausaldajate järjestamisel tuleks komitee hinnangul eelistada ohvreid. (ll)