EMSK info

Detsembris toimunud täiskogu istungjärgul käsitles komitee tegureid, mis mõjutavad noorte olukorda tööturul. Arutelul võeti kokku Euroopa noorteaasta 2022 ja juhatati sisse Euroopa oskusteaasta 2023. Komitee pooldas noorte kaasamise pikaajalist strateegiat ja soovitas Euroopa aastal mitte piirduda reklaamikampaaniatega vaid töötada välja selged kavad.

COVID-19-järgses maailmas on tööturu muutuvatel vajadustel uus tähendus koos kõigi nendest tulenevate võimaluste ja riskidega, rõhutas arutelu avamisel komitee president Christa Schweng. „Euroopa oskusteaasta raames jätkab komitee keskendumist nii meie noorte vajadustele kui ka probleemidele, millega nad kiirelt muutuvas maailmas silmitsi seisavad.“

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit selgitas oma nägemust Euroopast: „Paremad väljavaated noortele, hõlmates nende turvalisuse tagamist ja vastamist nende ootustele sisukate töökohtade, samuti stabiilse ja kaasava ühiskondliku elu järele.“

Samal täiskogu istungjärgul vastuvõetud resolutsioonis kutsus komitee ELi institutsioone ja liikmesriikide valitsusi üles noori tihedamini kaasama otsustusprotsessi ja rakendama kavandatud ELi noortetesti. Komitee Euroopa noorteaasta koordineerimisrühma esimees Katrīna Leitāne ütles, et tähtis on tagada Euroopa noorteaasta hoomatav ja pikaajaline pärand ning noorte sõnaõigus selliste otsuste langetamisel, mis mõjutavad nende tulevikku.

Komitee teeb plaane 2023. aastaks ja avaldas arvamuse Euroopa oskusteaasta kohta, milles väljendab muret oskusteaasta ülekoormatud tegevuskava ja prioriteetide pärast. Raportöör Tatjana Babrauskienė ütles: „Kõik Euroopa oskusteaasta 2023 raames läbiviidavad tegevused peavad olema suunatud parimale võimalikule arengule hariduse ja koolituse kõigis valdkondades, propageerides asjakohaste oskustena sotsiaalseid ja valdkonnaüleseid oskusi.“

Arvamuses julgustati komisjoni töötama välja meetmed, millega tagatakse, et iga pagulane ja varjupaigataotleja saab võimaluse oma oskused ja pädevused ELis valideerida ning talle pakutakse tööturule integreerumiseks täiendus- ja ümberõppe võimalusi. „Erilist tähelepanu tuleb pöörata meie Ukraina sõpradele. Soovime toetada tugevat noort Ukraina põlvkonda, mitte lasta seal sirguda uuel kadunud põlvkonnal, nagu Venemaa režiim loodab,“ ütles volinik Schmit. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidas oma detsembri täiskogu istungjärgul arutelu rahanduse ja avaliku sektori taastepoliitika rolli üle soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise edendamisel ELis. Arutelu oli seotud kahe arvamuse vastuvõtmisega: üks neist käsitleb soopõhist lähenemisviisi eelarvestamisele ja investeerimisele ning teine seda, kuidas liikmesriigid saavad parandada viisi, kuidas nende taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud otsesed ja kaudsed meetmed mõjutavad soolist võrdõiguslikkust.

Sooline võrdõiguslikkus ei ole Euroopas veel kaugeltki reaalsuseks muutunud, kui rääkida majanduslikust võimestamisest ning ligipääsust riskikapitalile ja rahastamisele. „Pandeemiajärgse taastumise käigus ei saa me endale lubada luksust naiste potentsiaali mitte arvesse võtta. Soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine peab saama reaalsuseks riiklikes taastekavades, samuti makromajanduspoliitikas ja ülemaailmses arengus,“ ütles komitee president Christa Schweng arutelu avades.

Komitee arvamuse „Soopõhised investeeringud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades“ raportöör Maria Nikolopoulou lisas: „Sooline võrdõiguslikkus ei ole puuduta ainult naisi: see toob kasu kõigile. Naiste, meeste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on kriitilise tähtsusega selleks, et määrata kindlaks valdkonnad, millele tuleks eelarvevahendeid eraldada.“

Komitee arvamuse „Soopõhine investeerimine“ raportöör Ody Neisingh ütles: „Soolise võrdõiguslikkuse finantsaspekti ei ole ELi poliitikas seni uuritud. Kuigi soopõhine investeerimine ja sooteadlik eelarvestamine on poliitikakujundajate seas hoogustumas, puudub süsteemne fookus.“

Lõpuks kommenteeris soopõhiseid investeeringuid käsitleva arvamuse kaasraportöör Cinzia Del Rio taaste- ja vastupidavuskavade soopõhiseid meetmeid: „Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tuleks anda prioriteet soolise võrdõiguslikkuse otseste ja kaudsete meetmete hoogustamisele. Selleks on vaja sihipärast riiklikku poliitikat ning selgeid ja jätkusuutlikke investeerimiskanaleid koos ressursside planeerimisega keskpikas ja pikas perspektiivis“. (tk)

Sõda Ukrainas küll süvendas ülemaailmset toiduainete hinnakriisi, kuid tegelikult on kriis tingitud kaubaturu struktuursematest ja süsteemsematest probleemidest, mis põhjustavad näljaprobleemi ja ohustavad inimeste elatusvahendeid. See oli põhisõnum Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembril vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses.

Toiduainete hinnakriisi õhutavad konflikt, kliimašokid ja COVID-19. Kriis üha süveneb, sest sõda Ukrainas suurendab toidu, kütuse ja väetiste maksumust. 2022. aastal saavutas toiduainete hinnaindeks rekordiliselt kõrge taseme ja koos sellega kasvas kogu maailmas toiduga kindlustamatus.

Kuid praeguse hinnavolatiilsuse ulatust ja taset saab põhiliste turunäitajate kaudu seletada üksnes osaliselt. Üks peamisi puudusi on teraviljaturgude läbipaistmatu ja mittetoimiv olemus.

„Minu vanaema ütles, et toiduga ei mängita. Kuid tänapäeval unustavad paljud inimesed toidu tegeliku väärtuse ja mängivad sellega,“ ütles arvamuse raportöör, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees Peter Schmidt. „Me näitame selgelt, et praegune kaubaturg ei aita saavutada kestlikku arengut, kliimaeesmärke ega õiglast üleminekut. Vastupidi, see õõnestab jõupingutusi, mille eesmärk on lahendada näljaprobleemi ning edendada õiglast sissetulekut ja õiglasi hindu.“

Komitee arvamuses rõhutatakse, et ülemaailmne füüsiline teraviljakaubandus on väga kontsentreeritud. Neli ettevõtet kontrollivad hinnanguliselt 70–90% ülemaailmsest teraviljakaubandusest. „Kuigi toiduainete hinnatõus ohustab toiduga kindlustatust kogu maailmas, teenivad suured kaubandusettevõtted sellelt kasumit. See ei ole vastuvõetav,“ sõnas ta.

Komitee kutsub liikmesriike ja ELi institutsioone üles astuma vajalikke samme ülemäärase kaupadega spekuleerimise piiramiseks. Samas tunnistab komitee, et kaubatuletisinstrumentide turud osutavad toidukaupade tootjatele ja kasutajatele põhiteenuseid, nagu riskijuhtimine ja hinna leidmine. Komitee soovitab järgmisi meetmeid:

• reguleerida toidutuletisinstrumentide futuuriturge, nagu seda tehti kuni eelmise sajandi lõpuni;
• reguleerida kauba- ja toiduindekseid, eelkõige reguleerides ja mitte lubades kaubaindeksifonde ja indeksite kordamist vahetustehingute ja börsil kaubeldavate toodete kaudu;
• käsitleda toiduainete sektori liigset keskendumist finantstegevusele, nt maksustades ülemaailmselt ettevõtete ülemäärast ootamatut tulu ja kehtestades toiduga spekuleerimise maksu. Samuti tuleb lõhkuda oligopolid kõigil rahvusvahelise toidukaubanduse ahela tasanditel;
• suurendada turu läbipaistvust, parandades keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud aruandlust ning avalikustades spekuleerimises osalejate muu kui finantsteabe. (ks)

Konkurentsivõime kontrolli tuleks kohaldada mis tahes ELi poliitikameetmete ja õigusloomemenetluste suhtes, väidab komitee oma uues arvamuses, milles ta avaldab toetust ka ELi konkurentsivõime tegevuskavale.

Komitee märgib detsembri täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses, et ELi poliitika ja eeskirjade mõju ELi ettevõtete konkurentsivõimele tuleb hinnata praegusest palju ulatuslikumalt ja süstemaatilisemalt. 

Konkurentsivõime kontroll peaks hõlmama õigusakte, fiskaalmeetmeid, strateegiaid, programme, rahvusvahelisi lepinguid ja isegi Euroopa poolaastat. Tuleks uurida nende mõju ettevõtetele, tööhõivele, töötingimustele ja nõuete täitmisega seotud kuludele. Peaks kaaluma, kuidas need võivad mõjutada eri sektorite, erineva suurusega ja erinevate ärimudelitega ettevõtteid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Euroopa osa maailma SKPs on juba mõnda aega vähenenud ja võib 2050. aastaks langeda alla 10 %. Lühiajalised väljavaated ei ole roosilisemad: COVID-19 järgne taastumine kestab ikka veel, Ukrainas käib sõda, inflatsioon kasvab, energiahinnad tõusevad ja sõltutakse oluliste artiklite impordist. Kui lisame sellele rohe- ja digipöörde, siis tekib üsna ettekujutus, kui suurte väljakutsetega ELi ettevõtjad silmitsi seisavad.

Kuidas me tagame, et konkurentsivõime ja ettevõtted saaksid ELi otsustusprotsessis rohkem tähelepanu? Komitee pakub välja kolmeosalise lähenemisviisi.

Esiteks soovitab komitee tugevdada Euroopa Komisjoni mõjuhinnangut, muutes konkurentsivõime kontrolli kohustuslikuks ja palju ulatuslikumaks. 

„Euroopa Komisjon peab juba praeguse seisuga koostama mõjuhinnanguid, milles võetakse arvesse konkreetse algatuse mõju konkurentsivõimele,“ ütles komitee arvamuse raportöör Christian Ardhe. „Siiski näeme me siin arenguruumi, eriti rakendamise ja jõustamise osas.“

Teiseks tuleks uute algatuste kujundamisel võtta poliitilisel tasandil laialdasemalt arvesse konkurentsivõimet. Nende puhul tuleks hinnata, kuidas need algatused aitavad kaasa konkurentsivõimele ja toetavad seda.

Kolmandaks kutsub komitee üles koostama konkreetse konkurentsivõime tegevuskava, mille pikaajaline eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet. 

„Selle arvamusega soovime reaalselt pöörduda tagasi konkurentsivõime jälgimise viiside juurde ja võtta arvesse selle valdkonna keerukust,“ ütles arvamuse kaasraportöör Giuseppe Guerini. „Praegusel ajal ei mõjuta konkurentsivõime enam pelgalt üksikuid ettevõtteid, vaid asi on tegelikult ökosüsteemides. Seega peame seda teemat käsitlema komplekssemalt.“ 

Arvamus koostati vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlusele. (dm)

Komitee täiskogu detsembri istungjärgul arutati Euroopa ja Vahemere piirkonna ülesehitamist ja vastupanuvõimet pärast COVID-19 pandeemiat, keskendudes digikirjaoskusele.

Tõstes esile piirkondade vahelise koostöö ja dialoogi ning eelkõige kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustiku võtmerolli, ütles komitee president Christa Schweng, et Vahemere Liit ja Anna Lindhi Fond on komitee jaoks väga olulised partnerid ning Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluse kaks peamist tugisammast.

Vahemere Liidu peasekretäri asetäitja Álvaro Albacete Perea ja Anna Lindhi nimelise Euroopa – Vahemere piirkonna kultuuridevahelise dialoogi fondi tegevdirektor Josep Ferré rõhutasid, kui oluline on tugevdada ELi ja Vahemere lõunapiirkonna suhteid.

Digiüleminek on kogu Euroopa ja Vahemere piirkonna majandusliku ja sotsiaalse arengu võti. Dolores Sammut Bonnici koostatud ja täiskogu istungil vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Digiüleminek Euroopa – Vahemere piirkonnas“ rõhutatakse, et oluline on vähendada digitaalset lõhet üksikute riikide, linna- ja maapiirkondade ning põlvkondade vahel. (mp)

Komitee kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema tööd selle nimel, et üldsust paremini põhiõigustest ja õigusriigi põhimõttest teavitada. Detsembris vastu võetud arvamuses soovitab komitee keskenduda õiglusele ja õigusele ning anda sõna neile, kes kogevad inimõiguste rikkumisi vahetult.

Õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi võivad mõned tajuda liiga abstraktsete, kaugete, žargooniliste ja seadusetähe põhiste mõistetena. Komitee arvates on tegemist tõelise ohuga, millega EL peab tegelema.

Komitee arvamuse „Põhiõigustest ja õigusriigi põhimõttest teavitamine“ raportöör Cristian Pîrvulescu selgitas: „Neid põhimõtteid hõlmava selge teavitamise ja hariduse puudumisest Euroopa ja liikmesriikide tasandil lõikavad kasu demokraatia vaenlased. Me nõuame rohkem toetust kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamise pingutustele ja tugevamaid õppekavasid.“

Kaasraportöör José Antonio Moreno Díaz toonitas: „Üksikisikud ei saa oma põhiõigusi kaitsta, kui nad ei tea, mida need tegelikult tähendavad. ELi osalejad, institutsioonid, liikmesriigid ja kodanikuühiskond saavad olukorda parandada, muutes abstraktsed kontseptsioonid sisukateks ja praktilisteks teemadeks ning luues Euroopa ühise põhiõiguste ja õigusriigi kultuuri.“
 
Komitee arvamuses väidetakse, et inimõiguste kaitse ja õigusriigi põhimõte on võimalikud vaid heaoluühiskonnas. Need kaks on omavahel seotud: kui heaoluriik enam ei toimi, võib ühiskond pidada õigusriigi põhimõtet sisutühjaks kontseptsiooniks. Seda seotust tunnustatakse ka Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mis on oluline poliitiline vahend kaasavama liidu ülesehitamiseks.

Komitee kutsub kõiki ELi institutsioone üles näitama nulltolerantsi õigusriigi põhimõtte rikkumise suhtes liikmesriikides. Seejuures peaks EL jätkuvalt tuginema õigusriigi põhimõtte määratlusele, mille on välja töötanud Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu“ ja milles kirjeldatakse selgelt õigusriigi peamisi põhimõtteid.  (gb)
 

Asbestiga kokkupuute tehniline piirnorm tuleks siiski kehtestada madalamal tasemel, kui komisjon on praegu kavandanud hiljutises direktiivis, millega reguleeritakse töötajate kaitset asbestiga kokkupuute ohtude eest tööl. Nii leidis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses.

„Sotsiaalpartnerid võivad rakendada direktiivi alusel kohaldatavast uuest piirnormist rangemat normi ja võtta asjakohaseid meetmeid, et vähendada asbestikiudude esinemist töökohal veelgi,“ ütles komitee arvamuses „Kaitse asbestiga kokkupuute eest tööl“.

Komitee leidis, et pärast mõistlikku üleminekuperioodi tuleks hiljem tehniliseks piirnormiks kehtestada 0,001 kiudu cm³ kohta.

„Me peame tervitatavaks komisjoni eesmärki vähendada vähktõve esinemist ja konkreetseid jõupingutusi asbestiga kokkupuute minimeerimiseks tööl. See on hea alus, millele tuginedes liikuda pikas perspektiivis täisleppimatuse suunas asbestiga kokkupuute suhtes tööl. Aga meie arvates peaks EL järgima komisjoni kavandatuist rangemaid norme,“ ütles komitee arvamuse raportöör Ellen Nygren.

„Sellist asbestiga kokkupuute taset, mida saaks pidada tervisele ohutuks ja vähktõve mittepõhjustavaks, ei ole olemas. Kuigi uue asbesti kasutamine on praegu keelatud, puutuvad töötajad paljude tööde käigus ikka veel kokku selle surmava ainega,“ hoiatas ta.
Hiljutisel komitees toimunud arutelul esitatud andmete kohaselt sureb igal aastal ELis asbestiga seotud vähktõve tõttu ligikaudu 90 370 inimest, mis osutab vajadusele alandada piirnormi.

Selle eesmärgi saavutamiseks soovitas komitee koostada tegevuskava meetmetega, mis komisjoni praegusi ettepanekuid täiendavad. Need hõlmavad rahalist toetust ettevõtetele ja piirkondadele, kes muidu ei suudaks seda eesmärki saavutada.
Paljud inimesed võivad asbestiga isegi seda ise teadmata kokku puutuda. Seetõttu kutsus komitee komisjoni üles korraldama teavituskampaania, et teavitada üldsust asbestist ja selle kahjulikust mõjust kõigi võimalike kanalite kaudu, sealhulgas meedia kaudu.

Kui kokkupuute oht on reaalne või oletatav, peaksid kõik töötajad läbima kontrolli, mille tulemused dokumenteeritakse. Nii tagatakse, et nende tervist jälgitakse nõuetekohaselt ja hinnatakse iga kord, kui nad oma karjääri jooksul töökohta vahetavad. (ll)

Detsembris toimunud täiskogu istungjärgul väljendas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, mis on oluline samm rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses ELis. Vaatamata olukorra üldisele paranemisele mõnes liikmesriigis on arestitud või konfiskeeritud kuritegeliku vara osakaal kogu ELis endiselt äärmiselt väike.

Oma arvamuses vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta, mis võeti vastu detsembris toimunud täiskogu istungjärgul, rõhutas komitee järgmist: uue direktiiviga parandatakse piiriülest koostööd kõigi vara tagasivõitmisega tegelevate asutuste vahel, julgustatakse ELi riike töötama välja riiklikke strateegiaid ja nõutakse, et igas liikmesriigis luuakse vähemalt üks kriminaaltulu jälitamise talitus. Tegemist on spetsialiseerunud asutusega kuritegelikul teel saadud tulu ja muu kuritegevusega seotud vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks.

„Meie arvates on komisjoni ettepanek väga hea, sest see vastab vajadusele laiendada konfiskeerimismehhanismide kohaldamisala. Samuti luuakse sellega piiriülese koostöö mehhanismid, et suurendada vara tagasivõitmise määra. Praegu on määrad väga madalad, ainult 2 % kuritegelikust varast arestitakse ja vaid 1 % konfiskeeritakse,“ ütles arvamuse raportöör Ionuţ Sibian.

Uue direktiiviga lisatakse 2014. aasta konfiskeerimisdirektiivis sisalduvatele kuritegudele ka märkimisväärne loetelu, sealhulgas elundikaubandus, inimrööv, keskkonnakuriteod ja varastatud sõidukitega kauplemine, kui nimetada vaid mõned neist.

Komitee märkis siiski, et direktiiv ei hõlma sõnaselgelt rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ega ebaseaduslikku tubakakaubandust, kuigi nende osa kuritegelikel turgudel on märkimisväärne (hinnanguliselt vastavalt 289,4 miljonit eurot ja 8 309,3 miljonit eurot), ning kutsus komisjoni üles lisama need kuriteod loetellu.

Lisaks palus komitee komisjonil olla ambitsioonikam seoses konfiskeeritud vara kasutamisega sotsiaalsetel eesmärkidel ning kehtestada liikmesriikidele miinimummäär, kui suur osa konfiskeeritud varast tuleb taaskasutada sotsiaalsetel eesmärkidel.

„On väga oluline, et kannatada saanud kogukonnad saaksid tekitatud kahju hüvitamiseks otsest abi ja saaksid kasu nendest kahjudest saadavast tulust. See on üks valdkond, kus me ootame edasiminekut, kuid praegu valitseb paigalseis. Kodanikuühiskond tuleb kaasata konfiskeeritud vara haldamisse ja võõrandamisse,“ ütles Ionuț Sibian.

Komitee soovis ka, et komisjon täpsustaks ohvrite õigusi hüvitisele. Võlausaldajate järjestamisel tuleks komitee hinnangul eelistada ohvreid. (ll)

Komitee väljendas heameelt Euroopa Komisjoni algatuste üle meediavabaduse valdkonnas, kuid hoiatas, et üksnes soovitustest ja pehme õiguse lähenemisviisist ei piisa, et kindlustada Euroopas meediavabadus ja sõltumatus poliitilisest, kaubanduslikust ja muud liiki sekkumisest.

Oma arvamuses „Euroopa meediavabaduse määrus“ (milles käsitletakse määruse ettepanekut ja komisjoni soovitust), tõstis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esile, et meediavabadus ja mitmekesisus on äärmiselt olulised õigusriigi ja liberaalse demokraatia jaoks.

„Meediavabadus on ohus. Autoritaarsus on tõusuteel, seda ka Euroopas. Neljas võim on kui tulemüür selle mitteliberaalse rünnaku vastu. Seepärast on meediavabaduse tugevdamine äärmiselt oluline ning Euroopa meediavabaduse määrus on tähtis ja väga õigeaegne algatus,“ ütles arvamuse raportöör Christian Moos.

„Me näeme üha enam poliitilist ja majanduslikku sekkumist mitmes ELi riigis. See toimub nii avalikus kui ka erameedias, millel on võimuga tihedad sidemed ning see ei ole kooskõlas meedia kui neljanda võimu rolliga,“ märkis kaasraportöör Tomasz Andrzej Wróblewski.

Komitee toetas täielikult ettepanekuid, mis tugevdavad ja kaitsevad ajakirjanike ja kirjastajate toimetuslikku sõltumatust. Samuti pöörati arvamuses erilist tähelepanu avalik-õigusliku meedia sõltumatusele ja erapooletusele, tuues esile, et selle saavutamiseks on vaja piisavaid ja stabiilseid rahalisi vahendeid.

Teine murettekitav probleem, millele arvamuses viidati, on turu kontsentratsioonist tulenev oht meedia mitmekesisusele. Teabemonopolid kujutavad endast kindlasti ohtu ja meetmete võtmine meedia hõivamise vastu meediamogulite ja oligarhide poolt on õigustatud.

Meediaomand peaks olema läbipaistev ja läbipaistvusnõuded peaksid olema siduvad, samas ei tohiks see põhjustada ülemäärast halduskoormust väikestele meediakanalitele. Muret tekitab ka mõnede riiklike reguleerivate asutuste vähene sõltumatus. Kui nad ei ole täiesti sõltumatud, ei tohiks nad osaleda kavandatava Euroopa meediateenuste nõukoja töös.

Komitee rõhutas, et kuna otsustati määruse kasuks, siis avaldab Euroopa meediavabaduse määrus vahetut mõju. Samas seab komitee kahtluse alla, kas soovituse pehme õiguse lähenemisviis on määruse eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhus.

„Liikmesriikides meediavabaduse ja mitmekesisuse tagamiseks ei piisa üksnes soovitustest. Vaba ja sõltumatu meedia peavad olema siduvad kriteeriumid õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja vastava mehhanismi käivitamise jaoks liikmesriikides, kus valitsused meediavabadust ja sõltumatust rikuvad,“ võttis Christian Moos teema kokku. (ll)

Haridus võib aidata meil liikuda fossiilkütusepõhisest ühiskonnast ringmajandusel ja kestlikkusel põhinevasse ühiskonda. Detsembris vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses kutsub komitee üles edendama teadmisi ümberkujundavat haridust, mis võimaldab noortel aktiivselt rohepöördes osaleda.

Kestlikku arengut edendava hariduse keskmes peaksid olema humanistlikud väärtused, pöörates eritähelepanu inimeste inimkäitumise keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele tagajärgedele. See eeldab hariduse ümbermääratlemist alates eelkoolist kuni ülikoolihariduseni ja sealt edasi.

„Kestlikkus ei hõlma üksnes keskkonda. Sellel on palju aspekte ja kõik 17 kestliku arengu eesmärki on võrdselt olulised. Haridusel on otsustav roll kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide elluviimisel“, märkis komitee arvamuse „Noorte mõjuvõimu suurendamine kestliku arengu saavutamiseks hariduse kaudu“ raportöör Tatjana Babrauskienė.

Koolis tuleks õpetada kriitilist mõtlemist ja teadlikku otsustelangetamist, et lapsed oskaksid kestliku arengu küsimustes kaasa rääkida. Lastele tuleks algtasemel jagada teadmisi kestlikust energiast, tarbimisest ja tootmisest ning toidu raiskamise vähendamise ja vastutustundlike toiduvalikute tegemise tähtsusest.

Hiljuti vastu võetud aruandes ELi koolikava hindamise kohta esitatakse lisasoovitusi selle kohta, kuidas parandada koolisüsteemi kestliku arengu huvides. „Toidualase hariduse parandamine toiduainete päritolule ja väärtusele pühendatud koolitundide korraldamise ning talude ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjate külastamise kaudu võib muuta ELi koolikava tõhusamaks ning aidata harida noori kestliku ja tervisliku toitumise teemal,“ ütles raportöör Arnold Puech d’Alissac. Komitee kutsus ka üles kasutama paremini kestlikku arengut edendavaks hariduseks ettenähtud vahendeid sellistest allikatest nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, programm „Erasmus+“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond+.

Kestlikku arengut edendavat haridust antakse eri liikmesriikides praegu väga erineval tasemel ja seda tuleb kohandada vastavalt kohalikele oludele.

„Me peame hariduse viivitamatult ümber kujundama, et tagada liikmesriikides kestlik tulevik. Väga oluline on, et sellesse protsessi oleksid aktiivselt kaasatud noored, õpetajad ja lapsevanemad,“ märkis Babrauskienė. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkis oma hiljutises ettevalmistavas arvamuses, et meretehnoloogia sektor vajab rahvusvahelise konkurentsi saavutamiseks kiireid meetmeid ja investeeringuid. Keskenduda tuleks oskuste parandamisele, rahastamisele ja turulepääsule.

Kui Euroopa ei suuda spetsiifilist meretööstuse strateegiat ellu viia, tekib oht muutuda laevade ja merevarustuse osas üha enam sõltuvaks Aasiast. Paljud Euroopa sadamad kuuluvad osaliselt või täielikult Hiina äriühingutele. Kestliku strateegia abil tuleks see omandistruktuur ümber hinnata.

„Komitee usub, et Euroopa merenduse vastupanuvõime tugevdamiseks, ülemaailmse konkurentsivõime taastamiseks, Euroopa tugeva positsiooni kaitseks keerukas laevaehituse sektoris ning Euroopa merenduse strateegilise autonoomia säilitamiseks on tarvis koheseid meetmeid,“ sõnas komitee arvamuse raportöör Anastasis Yiapanis.

Tarvis oleks luua merenduse eksperdirühm ja Euroopa meretehnoloogia sektori tööstusliit, et aidata taastada sektori konkurentsivõimet.

Hoolimata komitee 2018. aasta omaalgatuslikust arvamusest „Strateegia „LeaderSHIP 2020“ kui meretehnoloogiatööstuse visioon“, milles nõuti tugevamat toetust merendussektorile, ei ole EL ega liikmesriikide ametiasutused vajalikke meetmeid võtnud.

Komitee väljendab muret takistuste pärast, millega Euroopa ettevõtted silmitsi seisavad, kui nad soovivad Aasias ettevõtlusega tegeleda. Ta palub Euroopa Komisjonil suurendada jõupingutusi ülemaailmsete kaubanduseeskirjade kehtestamiseks ning peab esmatähtsaks tegutseda välissubsiidiumide ja kahjustava hinnakujunduse vastu laevaehituses.

Praegusi kahepoolseid vabakaubanduslepinguid tuleks ajakohastada, et tagada ELi merendusettevõtjatele vaba juurdepääs turule, ning see tuleb lisada tulevastesse lepingutesse. Kui rahvusvahelised läbirääkimised selle saavutamiseks ebaõnnestuvad, peab EL kaaluma ühepoolseid meetmeid, et suurendada eeliseid oma rahvusvaheliste konkurentide ees.

Komitee toonitab oma arvamuses samuti meretehnoloogiatööstuse olulist rolli kestliku sinise majanduse saavutamisel.

„Komitee nõuab kiireloomulisi meetmeid, mis ergutaksid sisenõudlust keskkonnahoidlike ja kõrgtehnoloogiliste laevade järele, sealhulgas ELi programmi laevastiku uuendamiseks ja olemasolevate laevade renoveerimiseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega,“ märkis kaasraportöör Christophe Tytgat.

Sotsiaalpartnerid ja kohalikud tootjad on asjatult oodanud stiimulit, et innustada sektorit üleminekuks keskkonnahoidlikele laevadele, alternatiivkütustele ja -tehnoloogiatele kooskõlas paketiga „Eesmärk 55“. Komitee tunneb siiski heameelt heiteta veetranspordi partnerluse vastuvõtmise üle, mille eesmärk on töötada heitevaba laevanduse suunas.

Komitee nõuab suuremat rahalist toetust ELi oskuste paktile ja kampaaniatele, mille eesmärk on muuta sektor atraktiivsemaks kõigile töötajatele, alates inseneridest kuni keevitajate ja elektrikeni.  Tarvis on ulatuslikke ümberõppe, täiendusõppe ning kutsehariduse ja -õppe programme, et tagada sektori suutlikkus rakendada rohe- ja digipööret, leiab komitee. (ks)

Ladina-Ameerika vajab uut ühiskondlikku lepet, mis tagaks poliitilise vastutuse, kaasatuse, sotsiaalkaitse ja kvaliteetse tööhõive, ütles komitee oma eelmise aasta detsembris vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses Ladina-Ameerika COVID-19 järgse sotsiaal-majandusliku olukorra kohta. Parim lähtepunkt on vabalt ja demokraatlikult organiseeritud kodanikuühiskond.

COVID-19 pandeemia tabas Ladina-Ameerikat väga rängalt, paljastades aastakümnete jooksul rakendatud poliitikameetmete nõrgad kohad. Need meetmed osutusid praeguste probleemide lahendamisel ebatõhusaks. Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud majanduslikku ebastabiilsust, häirides üleilmseid tarneahelaid ja aidates kaasa inflatsiooni kasvule.

Arvamuses „Sotsiaal-majanduslik olukord Ladina-Ameerikas pärast COVID-19 kriisi: kodanikuühiskonna roll taasteprotsessis“ märgitakse, et kõnealune piirkond vajab uut ühiskondlikku lepet, mida oleks võimalik saavutada sotsiaal-majanduslike rühmade, piirkondade ja põlvkondade vaheliste valdkonnaüleste kokkulepete abil.

Kodanikuühiskonna rolli kommenteerides rõhutas komitee liige ja arvamuse raportöör Josep Puxeu Rocamora: „Euroopa ja Ladina-Ameerika on pühendunud demokraatiale ja õigusriigile. See tähendab, et kodanikuühiskonda kaasatakse aktiivselt ning tal on arengus ja kriiside ületamisel juhtroll, edendades uue ühiskondliku leppe jaoks vajalikku dialoogi.“

Euroopa peab tugevdama oma sidemeid Ladina-Ameerikaga, keskendudes eelkõige ühiskondlikule, rohe- ja digiüleminekule. „Me peame kiiresti investeerima rohkematesse jõupingutustesse, millega luua partnerlusi Ladina-Ameerika sarnaselt meelestatud osalejatega,“ ütles Josep Puxeu Rocamora. „Me oleme liiga kaua pidanud seda suhet enesestmõistetavaks. Peame püüdma järele jõuda, sest teised osalejad pakuvad praegu tugevat konkurentsi.“

Komitee sõnul eeldab selline partnerlus muu hulgas oma organiseeritud kodanikuühiskonna, inimõiguste organisatsioonide, ametiühingute ja äriorganisatsioonide ning keskkonnaühenduste täielikku tunnustamist ja kaasamist. (at)

15. detsembril Stockholmis toimunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koosolekul tutvustas Rootsi ELi asjade riigisekretär Christian Danielsson ELi Nõukogu tulevase eesistujariigi Rootsi poliitilist suunda, paludes komiteel esitada oma seisukoht kuues keskses küsimuses.

Komiteele anti teada, et Ukraina toetamine ning keskendumine ELi roheüleminekule ja konkurentsivõimele on Rootsi märksõnad 2023. aasta jaanuarist juunini kestval Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil.

15. novembril 2022 Stockholmis aset leidnud komitee juhtorgani – juhatuse – koosolekul rõhutas komitee president Christa Schweng, et kõiki eesootavaid väljakutseid arvestades saab ELi saata edu üksnes siis, kui järjepidevalt kaasatakse Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioone.

„Euroopa nukrate majandusväljavaadete taustal tuleb meil seada õiged ja selged prioriteedid,“ ütles ta. „Taastumise tagamine ning kiire inflatsiooni ja iseäranis kõrgete energiahindadega silmitsi seisvate ettevõtete ja inimeste toetamine on olulise tähtsusega meie majanduse, meie ühiskonna ja meie demokraatia jaoks.“

Rootsi välisministeeriumi ELi asjade riigisekretär Christian Danielsson sõnas: „Me ei tohi vaadata kõrvale ega väita, et prioriteedid ei ole olulised, kuid eesistujariigi peamine ülesanne on jääda endale kindlaks: jätkata tööd ja saavutada tulemused, mis on kasulikud nii kodanikele, liikmesriikidele kui ka Euroopale. Me anname sellesse jõulise panuse.“

Danielsson rõhutas, et eesistujariik Rootsi jätkab Ukrainale humanitaarabi andmist ning keskendub ELi majanduse toimimise ja konkurentsivõime parandamisele.

Täpsemalt on Rootsi eesistumise keskmes järgmised küsimused:

• kliimapöörde kiirendamine,
• ELi konkurentsivõime tugevdamine tulevaste töökohtade tarbeks,
• ELi põhiväärtuste kaitsmine,
• ELi kodanikele julgeoleku tagamine ja ELi rolli tugevdamine maailmas,
• organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine.

Eesistujariik Rootsi on palunud komiteel anda panus ja pakkuda ettevalmistavate arvamuste abil asjatundlikku nõu järgmistes valdkondades:

• 30 aastat ühtset turgu: kuidas saaks ühtse turu toimimist veelgi parandada?
• Üleminek pikaajalisele kestlikule transpordisüsteemile
• Noorte roll rohepöördes
• Nüüdisaegse tööstusliku puitehituse eelised
• ELi digitaalse konkurentsivõime edasine suurendamine
• Pädevuse ja oskuste arendamine rohe- ja digipöörde kontekstis

Rohkem teavet leiate komitee uusimast brošüürist „Komitee tegevus Rootsi eesistumise ajal“, mis on kättesaadav meie veebilehel. Brošüür on avaldatud inglise, rootsi, prantsuse ja saksa keeles. (mp/dm)

Komitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia

2023. aasta esimene pool on õige aeg pingutada selle nimel, et konkurentsivõime tegevuskavast saaks ELi põhiprioriteet.

2022. aasta oli Euroopa jaoks annus horribilis. Venemaa on muutnud Euroopa taas sõjatandriks ning purustanud sellega lootused ja ootused püsivale rahule Euroopa kontinendil.

On päevselge, et rahuta ei saa olla heaolu. Tööandjate rühm on täielikult toetanud ELi tegevust, mille eesmärk on aidata Ukrainat ajal, mil ta vajab tuge, ja alustada tööd Ukraina ülesehitamiseks juba enne sõja lõppu.

Me töötame jätkuvalt Ukraina aitamise nimel, ent 2022. aastal jätkasime ka jõupingutusi ELi majanduse taastamiseks. Oleme kindlalt tegutsenud Euroopa tuleviku konverentsi raames ja kutsunud üles keskenduma otsustavamalt konkurentsivõimele, kehtestades konkurentsivõime kontrollimise hea tava, et ehitada üles tugevam ja vastupidavam majandus. Komisjon ja ELi eesistujariigid on olnud sellele üleskutsele väga vastuvõtlikud ning praegu valmistatakse seda vahendit ette. Veelgi olulisem: kõigile on üha selgem, et EL peab vastu võtma konkurentsivõime tegevuskava, mis keskendub ettevõtluse kestlikkusele ja tugevusele. Ainult sel viisil saame tagada terve ühiskonna, mille tingimustes saame endale lubada kodanikele hea elukvaliteedi kindlustamist.

Ka 2023. aastal peame meeles pidama selle kiireloomulisust. Peame suurendama jõupingutusi, et töötada välja ambitsioonikas ja tulevikku suunatud tegevuskava, milles võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtete vajadusi ja muresid. Praegune olukord nõuab, et seaksime mitu olulist eesmärki:

• tagada konkurentsivõimeline juurdepääs tootmisteguritele (energia, tooraine, tööjõud, kapital);
• kasutada täielikult ära ühtse turu ja selle vabaduste potentsiaal, luues tõelise digitaalse ühtse turu;
• tagada, et avatud ja eeskirjadel põhinevast väliskaubandusest saab üks ELi majanduse sambaid;
• rohe- ja digipööre – mida me kindlalt toetame – tuleb saavutada kulutõhusal viisil, mis soodustab ettevõtlust ja innovatsiooni.

2023. aasta esimene pool on õige aeg pingutada selle nimel, et konkurentsivõime tegevuskavast saaks põhiprioriteet. Maailmas, kus valitseb ebakindlus, võime olla kindlad, et jõuka ja konkurentsivõimelise liiduta on meie ühiskonna sotsiaalne heaolu tõsises ohus.

Artikkel on täismahus avaldatud siin. (dv/kr)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees eelmise aasta detsembris avatud ILO näitusel olid väljas parimad pildid ILO konkursilt, kus kujutati kogu maailmas sunniviisilise töö lõksu sattunud inimeste kohutavaid lugusid. 

ILO 2021. aasta hinnangute kohaselt oli sunniviisilise töö olukorras lausa 27,6 miljonit inimest.

Vastu tahtmist töötama sundimiseks hirmutatakse inimesi igati, nagu näiteks palga meelega maksmata jätmise, vallandamisähvarduste, sunniviisiline kinnipidamise ning füüsilise ja seksuaalse vägivallaga. Loetelu on väga pikk. See nähtus on laialt levinud kogu maailmas ja olukord on COVID-19 pandeemia tõttu vaid halvenenud. Kõige haavatavamad on lapsed, naised ja võõrtöötajad. ILO hinnangul moodustavad naised ja tüdrukud sunniviisilist tööd tegevate inimeste koguarvust 11,8 miljonit. Rohkem kui 3,3 miljonit sunniviisilist tööd tegevatest inimestest on lapsed,

kuid faktid ja arvud ei anna täielikku teavet nende aluseks olevate inimeste lugude kohta. Seepärast korraldatigi koostöös ILOga töötajate rühma esimehe Oliver Röpke algatusel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees teemakohane näitus. Selle hõlmab ILO konkursi parimaid pilte , mis kajastavad selliste lubamatute töötingimuste lõksu jäänud inimeste kogemusi kogu maailmast. 

Sellised algatused panevad meid mõtlema meetmete üle, mida saab võtta selle probleemi lahendamiseks, näiteks lahendades inimväärse töö alaseid probleeme mitteametlikus majanduses, nagu on nõudnud ILO. Töötajate rühma raportööri Thomas Wagnsonneri koostatavas komitee arvamuses keskendutakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamisele liidu turul. Töötajate rühma esimees Oliver Röpke ütles näituse avamisel: „Kuigi sellel näitusel selgitatakse sunniviisilise töö tegijate raskusi, uuritakse ka seda, mida me saame ette võtta, tehes koostööd ja tegutsedes kindlameelselt – ning võttes meetmeid. Seepärast soovime, et kõik ELi liikmesriigid ratifitseeriksid ILO sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli!“ (mg)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liikmed valisid 14. detsembril ühisel heakskiidul Séamus Bolandi veel kaheks ja pooleks aastaks rühma esimeheks. 

Séamus Boland juhatab rühma oma ametiaja teisel poolel 2023. aasta aprillist kuni 2025. aasta septembrini. Iiri päritolu põllumajandustootja esindab komitees maaelu ja kogukonna arengu organisatsiooni ja on rühma esimees olnud alates 2020. aasta oktoobrist. Komitee liige on Séamus Boland alates 2011. aastast.

Vaesuse kaotamine ja kodanikuühiskonna organisatsioonide roll vaesuse vastu võitlemisel jäävad tema juhtimise ajal peamiseks prioriteediks.

„COVID-19 pandeemia, kliimamuutuste ja Ukraina sõjast tingitud geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu ähvardab vaesus jõuda varsti rekordtasemele. See mõjutab kõiki eluvaldkondi ja takistab meil saavutada jätkusuutlikku tulevikku kõigi jaoks,“ ütles Séamus Boland. „Seepärast jääb vaesuse kaotamine minu esimeheks oleku ajal peamiseks prioriteediks ning kodanikuühiskonna organisatsioonidel on vaesuse vastu võitlemisel keskne roll. Kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad väljendada kohalikke muresid, määratleda kohalikke vajadusi ja leida kohalikke lahendusi. See on väga oluline kestliku arengu esimese eesmärgi saavutamiseks, milleks on kaotada äärmine vaesus kõikjal.“

2023. aastaks teeb Séamus Boland ettepaneku suunata rühma töö järgmistele prioriteetsetele valdkondadele:

• vastupanuvõimeline Euroopa tervishoiu- ja hooldussüsteem;
• kliimamuutused, energiaostuvõimetus ja vähekaitstud rühmad;
• oskused, digiüleminek ja vähekaitstud elanikud;
• kodanikuühiskonna organisatsioonide roll Euroopa demokraatia kaitsmisel ja tugevdamisel;
• noorte mõjuvõimu suurendamine ja laste kaitsmine.

Koosolekul nimetas kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm 2020.–2025. aasta ametiaja teiseks pooleks kandidaadid ka komitee teistele juhtivatele ametikohtadele.

• Krzysztof Pater: komitee eelarve eest vastutav asepresident
• Baiba Miltoviča: transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni (TEN) esimees
• Ioannis Vardakastanis: majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni (ECO) esimees
• Panagiotis Gkofas: kvestor

Need kandidaadid kinnitatakse hääletusel 2023. aasta aprillis komitee ametiaja keskel toimuval vaheuuendamisel.

Lisateabe saamiseks lugege siit edasi: https://www.eesc.europa.eu/et/news-media/news/irishman-seamus-boland-re-elected-president-eescs-civil-society-organisations-group. (jk)