EMSK Info: Jarosław Pietras, millisena näete ELi energiaturu hetkeseisu ja millised on tulevikuväljavaated?
Jarosław Pietras: ELi energeetikaministrite kokku lepitud gaasi hinnalagi on tunduvalt kõrgem praegusest gaasihinnast. Energiaturgude avamine 2023. aasta esimestel päevadel ei olnud üllatav ega ka dramaatiline. Gaasi- ja naftahinnad langevad jätkuvalt, kuid aeglasemas tempos. Praegune hinnatase on võrreldav hindadega, mis valitsesid vahetult enne Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust. ELi gaasitarbimine on vähenenud üle 20 %, ilma et see mõjutaks oluliselt tootmist või küttevajadust. Loomulikult pidid tarbijad igas liikmesriigis arvestama suurte energiakuludega, kuid neil ei tulnud rinda pista käreda külmaga. Gaasitarne kodumajapidamistele ei ole katkenud. Käesoleva aasta alguses on Euroopa gaasihoidlate täituvus üle 80 %, mis on eelmise viie talve keskmisega võrreldes väga hea tulemus.
Euroopa riigid on hakanud tarnima gaasi väljastpoolt Venemaad – nüüd pärineb enamik sellest muudest allikatest. See hõlmab ka veeldatud maagaasi importi, mis oli 2022. aastal 58 % suurem kui 2021. aastal. Nagu märgiti ajalehes Financial Times 7. jaanuaril 2023, vastab ELi veeldatud maagaasi eelmise aasta import 137 miljardile kuupmeetrile maagaasile, mis on samas suurusjärgus ligi 140 miljardi cm3 torujuhtmegaasiga, mis tarniti ELi Venemaalt 2021. aastal. See tähendab, et EL on märkimisväärselt vähendanud oma sõltuvust Venemaa energiatarnetest.
See on küll väga hea uudis, kuid ettevaatust: energiakriis ei ole veel läbi. Eelkirjeldatud suundumus ei oleks olnud võimalik, kui Euroopa ilmastikutingimused oleksid olnud keerulised ja madalate temperaturide tõttu oleks kasutatud rohkem kütet. Lisaks ei ole mõningaid energiamahukaid tööstusprotsesse veel täielikult taastatud. Hiina range COVID-19 vastane poliitika on piiranud energiatarbimise kasvu ja energianõudlust, vähendades seda ka üleilmselt. Need asjaolud ei ole Euroopa kontrolli all ega pruugi samamoodi jätkuda. See tähendab, et ELi energiaturud on jätkuvalt ohus ning olukorra muutumisest sõltuvalt võivad ees oodata keerulised ajad.
Äärmiselt kõrged gaasihinnad ei puuduta võrdselt kõiki ELi liikmesriike. Kuna aga ELi siseturul on turud omavahel juba suhteliselt tihedalt läbi põimunud, on hinnašokid mõjutanud igat energialiiki ja igaüht meist. Venemaa suutis mõjutada gaasihindu Euroopas juba enne oma sissetungi Ukrainasse. Sel ajal seisti jõuliselt vastu püüetele vähendada sõltuvust Venemaa tarnetest. Murrang toimus pärast Venemaalt tulevate gaasivoogude tahtlikke katkestusi. Gaasi hind kerkis 2022. aasta kesksuvel haripunkti: hetketurul oli hind üle 350 euro megavatt-tunni eest. Niivõrd kõrge hind väljendus kohe muude energiaallikate, iseäranis elektri kuludes, mõjutades miljoneid tarbijaid.
Sel ajal tegid ELi liikmesriigid tohutuid jõupingutusi, et täita oma gaasihoidlad ELi nõutava tasemeni. See oli ka hetk, mil gaasihinnad olid kuni seitse korda kõrgemad kui enne sõda. Selline kulu on pikas perspektiivis talumatu, mistõttu arutasid ELi energeetikaministrid meetmeid, millega piirata energiahindade kontrollimatut kasvu üle taluvuspiiri. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegutsesid koos targalt ning astusid mitmeid samme energiaturgude stabiliseerimiseks, muu hulgas kaaluti hinnalagede kehtestamist, koondati oste, kehtestati hoiustamiskohustusi, nähti ette solidaarsustarneid jne.
Kuna ülejäänud kütteperioodi väljavaated ei näi olevat väga keerulised, peaks EL hakkama kohe mõtlema järgmisele talvele ja oma suutlikkusele tulla toime võimalike tulevaste raskustega. Gaasi importimiseks on vaja füüsilist taristut, mida ei saa üleöö muuta. Euroopa on torujuhtmete kaudu ühendatud üksnes mõne ekspordiriigiga ning tarneallikate vahetamine nõuab uute terminalide rajamist. See võtab aega, kuid seda tuleb teha kiiresti, toetudes ujuvterminalidele, nagu Saksa Wilhelmshaveni sadamas.
Kokkuvõttes võib öelda, et terava gaasikriisi tekke tõenäosus on oluliselt väiksem. Laialdaselt otsitakse alternatiivseid gaasitarnete allikaid, kiirendatud tempos rajatakse uut taastuvate energiaallikate taristut ning tehakse tõsiseid jõupingutusi energiatõhususe ja energiasäästu saavutamise nimel. Kõik see vähendab energiavarustuse kõikumist ja alandab seega gaasi hinda. See võimaldab mitmekesistada energiaallikaid ja hoiab ära häireid, mis tulenevad ühest allikast pärit tarnete järsust peatamisest.
Energiaturud on aga tarnešokkide suhtes endiselt väga haavatavad. Šoki korral võib gaasi hind märkimisväärselt tõusta, et tasakaalustada nõudlust piiratud pakkumise tingimustes. Seepärast pidasid energeetikaministrid õigustatult aru ja leppisid kokku gaasi hinnalaes, kuigi see on suhteliselt kõrge (180 eurot/MWh) ja põhineb kõige volatiilsematel TTFi gaasi hetketuru hindadel. See on nagu kaitseventiil, mida on vaja äärmuslikes olukordades, kuid on parem, kui seda ei pea kasutama.