Komitee peab heitkogustega kauplemise süsteemi ettepanekut paketi „Eesmärk 55“ üheks olulisimaks osaks. Sellega soovitakse vähendada 2030. aastaks CO2 heidet 55 %. Eesmärgi saavutamiseks on heitkogustega kauplemise süsteem muudetud ambitsioonikamaks ja vähendatud on olemasolevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) arvu. Heitkogustega kauplemise süsteemi ettepanekus rõhutatakse, et kõik sektorid peavad andma oma panuse, et saavutada paketi „Eesmärk 55“ sihte. Transpordi heitkogused ei ole alates 1990. aastast vähenenud ja seetõttu keskendutakse neile.

Ettepanekuga laiendatakse lisaks juba süsteemi kuuluvale lennundusele heitkogustega kauplemise süsteemi ka meretranspordile, sealhulgas ELi suunduvatele ja sealt väljuvatele reisidele. Selles soovitatakse luua maanteetranspordi ja hoonete jaoks eraldi paralleelne süsteem, mille raames ei kauple nende sektorite ettevõtjad, vaid fossiilkütuste tarnijad. Ettevõtjate jaoks saadab see kütusemaksuga sarnase hinnasignaali.

Loodetavasti vähendab läbivaadatud heitkogustega kauplemise süsteem CO2 heidet, stimuleerib CO2-neutraalsete lahenduste väljatöötamist ja edendab innovatsiooni.

Samas toob see kaasa suuremad kulud heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvatele sektoritele. See omakorda tõstab üldist kulude taset,

mis omakorda võib nõrgendada ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, välja arvatud juhul, kui teised riigid järgivad ELi eeskuju.

Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga (CBAM) soovitakse tagada, et vähem rangetel tingimustel valmistatud odavamad tooted ei oleks ELi turul konkurentsivõimelised. See ei hõlma siiski kõiki sektoreid, sealhulgas teenuseid, nagu transport, ega edenda kaupade ja teenuste eksporti.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et ELi kliimadiplomaatia osutuks edukaks ja teised riigid järgiksid ELi eeskuju.

Samuti on oht, et suurenevad kulud põhjustavad energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust.

Üleminek CO2-vabale ühiskonnale tähendab, et töötajad peavad kohanema uute pädevusnõuetega oskuste täiendamise ja ümberõppe kaudu.

Paketiga on kavas lahendada üleminekuprobleemid eri fondide abil: moderniseerimisfond, innovatsioonifond ja sotsiaalfond, mida rahastatakse suures osas heitkogustega kauplemise süsteemi ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tuludest. Ent kui ettepanekud võetakse vastu, ei piisa nendest fondidest üleminekuks vajalike suurte investeeringute tegemiseks.

Maanteetransport, hoonete sektor ja ELi siseveetransport kuuluvad ka jõupingutuste jagamise määruse alla, mis tähendab, et nende CO2 heite vähenemine arvestatakse heitkogustega kauplemise süsteemi raames liikmesriikide vähendamiskvootide hulka.

Kuid see tähendab ka täiendavate piirangute ohtu, kui liikmesriik peab CO2 heidet rohkem vähendama.

Heitkogustega kauplemise süsteem võib eriti ränka mõju avaldada maantee- ja meretranspordile, kuna nendes sektorites puuduvad veel mõistliku hinnaga CO2 heiteta lahendused.

Kokkuvõtteks võib öelda, et komitee arvamuses välja toodud peamised probleemid on järgmised:

  • ELi tööstus- ja teenustesektoreid mõjutavad kõrgemad kulud, millega kaasneb konkurentsivõime vähenemise oht maailmaturul;
  • energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse oht;
  • tööstus- ja teenindussektorite kohanemisvajadus;
  • vajadus töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse järele;
  • üleminekuks vajalike investeeringute ligimeelitamine. ELi fondidest saadav abi ei ole kaugeltki piisav;
  • ELi kliimadiplomaatia ees on hiiglaslik ülesanne veenda teisi riike oma eeskuju järgima.

Organiseeritud kodanikuühiskond toetab veendunult paketi eesmärke. Kuid selleks, et pakett oleks edukas, on oluline anda probleemidest teada õigeaegselt ja leida asjakohased lahendused.

Loomulikult on meie ees kõrguvad väljakutsed hiiglaslikud, kuid kui me osutume edukaks, siis saame ka lõigata erakordset kasu sellest, et ELi näitab teed CO2-neutraalse maailma suunas. Kui suudame lahendada sotsiaalsed probleemid ja leida vajalikud investeeringud, saame olla teerajajaks CO2-neutraalse maailma kujundamisel.

Stefan Back, EMSK liige