EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Komisjon peavad tegema koostööd selle nimel, et üle saada pandeemiast ja kindlustada majanduse taastamine – luua jõukas, sotsiaalselt kaasav ja keskkonnasäästlik Euroopa. See oli komitee presidendi Christa Schwengi peamine sõnum Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ning institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade eest vastutavale asepresidendile Maroš Šefčovičile komitee täiskogu detsembri istungjärgul.

Väljendades rahulolu asjaolu üle, et paljud komitee ettepanekud ja soovitused, mis olid kirjas komitee 2021. aasta juuni resolutsioonis, kajastusid ka Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammis, ütles Christa Schweng: „Meie prioriteedid on tihedalt seotud Euroopa Komisjoni prioriteetidega. Toetame komisjoni jätkuvalt tema julgete eesmärkide saavutamisel. Samuti peame tagama, et organiseeritud kodanikuühiskond areneb ja õitseb avatud väärtustel põhinevas ühiskonnas. Ühendagem oma jõud, et muuta Euroopa tõeliselt toredaks kohaks, kus elada ja edu saavutada!“

Tunnustades omalt poolt komitee tööd, ütles Ursula von der Leyen: „Komitee on alati olnud väga toetav ja oma missioonis kindlameelne, tehes kuuldavaks inimeste – ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajate – hääle. Oleme olnud lähedased partnerid ja jääme nendeks ka edaspidi, niihästi iga-aastases poliitika kavandamises kui ka pikaajalise visiooni kujundamises.“

Nende sõnadega nõustudes tänas ka Maro Šefčovič komiteed tiheda koostöö eest Euroopa Komisjoniga, märkides, et see hoiab mõlema institutsiooni vahelisi sidemeid elus ja tegusatena ning märkis, et komitee liikmed on Euroopa Liidu parimad eestkõnelejad. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed rõõmustas 2022. aasta kuulutamine Euroopa noorteaastaks, kuid hoiatas samas, et see peaks minema kaugemale pelgast reklaamüritusest ning andma oma selgete plaanide ja kaasamisega panuse ELi noortestrateegiasse. Algatusega tuleb jõuda kõige haavatavamate noorteni ja ebasoodsas olukorras olevate piirkondade noorteni.

Selle saavutamiseks peaks EL välja töötama selged näitajad ja eesmärgid, mis peaksid keskenduma poliitikale ja valdkondadevahelisele tööle, et tegevuste korraldamine ei muutuks eesmärgiks omaette, märkis komitee arvamuses „Euroopa noorteaasta 2022“.

„Komitee loodab teha Euroopa noorteaasta 2022 raames tulemuslikku koostööd. Soovime, et see annaks Euroopa noortele konkreetseid tulemusi nende elu mõjutavates poliitikavaldkondades,“ ütles arvamuse raportöör Michael McLoughlin.

Komitee väljendas siiski muret, et noorteaasta tegevuskava ja prioriteedid tunduvad olevat ülekoormatud, kuna need sisaldavad väga palju kohustusi, viiteid muudele algatustele, eelarvetele ja poliitikavaldkondadele.

„Oluline on, et ettepanek oleks selge ja keskendunud. Mõnikord piisab vähemast ning on oht, et pikk poliitikavaldkondade ja jagatud vastutuse loetelu võib ähmastada selget keskendumist väljunditele, vastutusele ja tulemustele,“ ütles Michael McLoughlin.

Komitee nõustub, et otsus nimetada 2022. aasta noorteaastaks tehti õigel ajal ja õiges kontekstis. COVID-19 kriis on olnud eriti halastamatu noorte suhtes ning sellel on pikaajalised tagajärjed nende haridusele ning sotsiaalsele, rahalisele ja vaimsele heaolule. Komitee kardab siiski, et ettepaneku väljatöötamisel on liigselt kiirustatud.

Nii on oht, et olulised noortega seotud algatused muutuvad pigem kõrgetasemelisteks poliitilisteks avaldusteks kui osaks pikaajalisest süstemaatilisest arengust.

Samuti tekitab see probleeme Euroopa noorteaasta rakendamisel riiklikul tasandil, kuna riiklikel ametiasutustel on olnud väga vähe aega meetmete väljatöötamiseks eri liikmesriikides. Samuti võib neil tulla raskusi rahaliste vahenditega, et katta Euroopa noorteaastaks kavandatud ürituste kulud.

Seepärast teeb komitee ettepaneku eraldada noorteaastale kavandatud 8 miljoni euro asemel 10 miljonit eurot, millest kaks miljonit antaks koordineerimiseks riiklikul tasandil. See on vajalik piisava mõju tagamiseks ja osalemise soodustamiseks. (ll)

Hiljutises arvamuses kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles tegema rohkem jõupingutusi, et jõuda desinformatsiooni allikaks olevate inimeste ja organisatsioonideni, seades esikohale ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimise.

COVID-19 pandeemia on selgelt esile toonud desinformatsioonist tulenevad ohud. Seda arvesse võttes esitas Euroopa Komisjon pärast kriitilist hindamist 2021. aasta mais suunised, mille eesmärk on tugevdada ELi desinformatsiooni tegevusjuhendit, et luua ohutum ja usaldusväärse internetikeskkond.

Vastusena sellele avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, milles ta märgib, et komisjon keskendub liiga palju sisule ja selle modereerimisele ning liiga vähe neile, kes seda levitavad.

„Sisu muutub pidevalt, kasutatavad platvormid arenevad, kuid peamised osalejad jäävad põhimõtteliselt samaks ja nende motivatsioon ei muutu,“ ütleb arvamuse raportöör Thierry Libaert.
 
Komitee märgib, et desinformatsioon on õitsev ärivaldkond ning peab tervitatavaks komisjoni rõhuasetust võitlusele desinformasiooni monetiseerimise vastu. Valeteave levib kuus korda kiiremini kui tõene teave, seda märgitakse meeldivaks ja jagatakse sagedamini, tekitab rohkem vastukaja, pälvib rohkem tähelepanu ja tõmbab ligi rohkem külastajaid. See tähendab ka suuremat väärtusloomet ja reklaamitulu.

Nagu Facebooki rikkumisest teataja Frances Haugen hiljuti paljastas, ei tegelenud tema tööandja kaugeltki selle nähtuse vastu võitlemisega, vaid oli selle muutnud oma ärimudeli lahutamatuks osaks.

Ent selleks, et võidelda desinformatsiooniga selle algallikast alates, peaks komisjon kaaluma siduvamate majanduslike, õiguslike ja finantsvahendite arsenali loomist, mis läheks kaugemale veebireklaami ettevõtjate vabatahtlikult võetud kohustustest.

„Euroopa Liit peab omandama suurema suutlikkuse, et tõhusalt võidelda desinformatsiooni vastu, mida levitavad süstemaatiliselt vaenulikud jõud, mida sageli juhivad teatud kolmandate riikide valitsused, sealhulgas Venemaa ja Hiina,“ ütleb raportöör.

Riikide ametiasutused vajavad luureteenistustelt rohkem tuge, märgib komitee, kutsudes samas üles tegema kogu ELi hõlmavat koostööd ning jagama teadmisi. Ent kuna meediavabadus ja kohtusüsteemid on praegu ohus mitmes ELi liikmesriigis, peab komisjon tagama, et desinformatsioonivastast võitlust ei kasutataks ettekäändena kodanikuvabaduste ja eelkõige sõnavabaduse piiramiseks.

Iseäranis Venemaaga piirnevate riikide puhul peaks komisjon võtma rohkem meetmeid mitte-ingliskeelse sisu suhtes ja pöörama rohkem tähelepanu vähem tuntud platvormidele, nagu VKontakte, Rumble, Odysee, Gab ja Parler, ent ka suurtele nimedele. Kuigi esimestel on vähem kasutajaid, võivad need olla vähem läbipaistvad ja jõuda hõlpsamini konkreetsete rühmadeni.

Kuna pidevalt tekivad uued võrgustikud, neis kasutatakse üha keerukamaid vahendeid (nt süvavõltsingud) ning mõned rakendused on platvormi ja privaatsõnumiteenuse piiril (nt Telegram), tuleb tegutseda kohe, kui avastatakse uut tüüpi risk. (dm)

Viimasel täiskogu istungjärgul arutles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni voliniku McGuinnessiga selle üle, kuidas saavutada keskkonnahoidlikum, kestlikum ja digiteeritum Euroopa majandus- ja finantssüsteem.

Täiskogu istungjärgul võeti vastu mitu arvamust, mille abil aidata sillutada teed tõeliselt kestlikumale ELile. Ühes omaalgatuslikus arvamuses teeb komitee ettepaneku töötada välja hulk uusi näitajaid, et täiendada SKPd ja aidata kaasa üleminekule. Teises arvamuses toetab komitee eesmärki suunata investeeringud ümber, kuid leiab, et paljud meetmed, mille komisjon esitas uuendatud kestliku rahastamise strateegias, tunduvad sageli liiga kõhklevad ja eiravad äärmiselt tähtsat sotsiaalse kestlikkuse kontseptsiooni. Lisaks ei hõlma ELi taksonoomia võrdsel määral keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke ning tekitab kahtlusi vastuoluliste majandustegevuste suhtes. Kolmandas arvamuses väljendab komitee poolehoidu uue vabatahtliku Euroopa roheliste võlakirjade standardi ideele ja esitab olulisi soovitusi selle kohta, kuidas muuta see tõeliselt võimsaks vahendiks, mis aitab investoritel suunata investeeringuid projektidesse, millel on soodne mõju keskkonnale. (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub ELi ja liikmesriike üles pakkuma vabatahtlikule tegevusele süstemaatilist ja mõttekat toetust. Sellega tunnustataks vabatahtliku tegevuse tohutut mõju Euroopa sotsiaalsele arengule ning selle olulist rolli ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

Komitee tegi vabatahtlikku tegevust käsitlevas omaalgatuslikus arvamuses ettepaneku kuulutada 2025. aasta Euroopa vabatahtlike aastaks, laiendada ELi vabatahtlike kavasid ja rahastamist eakatele inimestele ning töötada välja kogu ELi hõlmav meetod vabatahtliku tegevuse kohta andmete kogumiseks, mida riigid ja organisatsioonid saaksid kasutada.

Arvamuse raportöör Krzsysztof Pater ütles: „Euroopa tulevikku ei kujunda mitte otsustajad, poliitikud või kodanikuühiskonna organisatsioonid, seda teevad aktiivsed kodanikud ja vabatahtlikud – inimesed, kes pühendavad oma vaba aja kogukonna hüvanguks.“

Euroopas teeb üks inimene viiest igal aastal vabatahtlikku tööd. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal osaleb 25 % noortest eurooplastest organiseeritud vabatahtlikus tegevuses. Iga päev pühendavad eri vanuses ja taustaga vabatahtlikud oma aega teistele inimestele või keskkonnale suunatud tegevusele, tugevdades nii ühiskonda ja panustades kestliku tuleviku saavutamisse.

„ELi ja liikmesriikide tasandil on vaja süsteemset ja täielikku toetust, sest vabatahtliku tegevuse mõju on mitu korda suurem kui selle võimalikud kulud,“ ütles Krzsysztof Pater. Meie käsutuses olevate andmete kohaselt on vabatahtlike tegevusel reaalne majanduslik väärtus, mis moodustab paljudes riikides rohkem kui 2 % SKPst.

Pärast viimast Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat, mis oli 2011. aastal, on vabatahtliku tegevuse tähtsus Euroopa tegevuskavas järk-järgult vähenenud. Seda näeb tegevuskavas vaid mõnedel kordadel – Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse ja Euroopa solidaarsuskorpuse loomisel ning programmi „Kodanike Euroopa“ prioriteetse teemavaldkonnana.

Komitee arvates tuleks laialdasemalt tunnustada vabatahtlike panust ning nende kogetud rahulolu ja kaasatuse tunnet, mida nad sellest vastu saavad. (ll)

COVID-19 pandeemia tõttu on noorte töötus kasvanud paljudes liikmesriikides, suurendades nende noorte arvu, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel. Hiljutises omaalgatuslikus arvamuses tõdeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et riiklikud taastekavad kujutavad endast ainulaadset võimalust seda suundumust muuta ja tagada kõigile noortele eurooplastele inimväärne töö.

„Riiklikud taastekavad on enneolematu võimalus, mida tuleb kasutada kaasava valitsemise abil ning avatud ja läbipaistva dialoogi kaudu,“ märkis arvamuse raportöör Nicoletta Merlo.

Merlo väljendas kahetsust selle üle, et riiklike taastekavade ettevalmistamise käigus „ei konsulteeritud märkimisväärselt sotsiaalpartnerite, noorteorganisatsioonide ega kodanikuühiskonna organisatsioonidega“. Tema sõnul kutsus komitee üles neid sidusrühmi kavade rakendamisse ja järelevalvesse kaasama.

„Nii saame kaitsta sotsiaaldialoogi liikmesriikide tasandil, mis on ülioluline tagamaks, et avaliku sektori vahendeid kulutatakse tõhusalt kaasava taastumise heaks. Me soovime, et liikmesriigid looksid kvaliteetseid töökohti ja kaasavaid teenuseid noortele, eelkõige puuetega noortele ja neile, kes on haavatavad erinevatel põhjustel,“ rõhutas Merlo.

Kavades tuleks pöörata eritähelepanu nende noorte oskuste parandamisele, kes seda vajavad, ning erilist rõhku tuleks panna tähtajatutele lepingutele ja inimväärsetele töötingimustele, mis vähendavad ohtu, et paljud noored satuvad ebakindlasse töösuhtesse, nagu see praegu sageli on.

Eurostati hiljutiste andmete kohaselt kaotas COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgede tõttu töö iga kuues alla 30-aastane inimene. Eriti murettekitav on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kasvav arv. Nende olukord halvenes veelgi koolist väljalangemise, asjakohase juhendamise ja töövõimaluste puudumise ja töökohtade kadumise tõttu.

Üks võimalus peatada noorte haridussüsteemist varakult lahkumine on edendada kvaliteetseid praktikakohti, mis võivad samuti aidata noortel hõlpsamini tööturule integreeruda. Seepärast nõuab komitee tasustamata praktika keelustamist ja inimväärset tasu kõigile praktikantidele. (ll)

Pealetungile asunud Hiina ja Venemaa kontekstis on vaja uuendatud ja usaldusväärset Atlandi-ülest partnerlust rahvusvahelise ja õiguskorra ning rahu säilitamiseks. Komitee toetab demokraatlike riikide ühenduse ideed, millega tagatakse kodanikuühiskonna märkimisväärne sõnaõigus universaalsete väärtuste ja õiguste ühisel kaitsmisel.

Täiskogu detsembri istungjärgul vastuvõetud omaalgatuslikus arvamuses rõhutas komitee, et EL ja USA peaksid üheskoos olema õigusriigi ja kõigile tagatud inimõiguste toetajad maailmas, tuues selgelt esile Atlandi-üleste suhete tähtsuse Euroopa positsiooni jaoks maailmas.

Arvamuse raportöör Christian Moos rõhutas: „Universaalsete inimõiguste idee ühendab jätkuvalt suurt osa EList maailma demokraatlike riikide ja ennekõike USAga.“

Kaasraportöör Peter Clever lisas: „Inimõiguste universaalsus tuleb esile selles, et kõik on pühendunud nende elluviimisele. Just see muudab need väärtuslikuks dialoogi ja arusaamise aluseks.“

Seda silmas pidades rõhutab komitee jõuliselt, et ainult elav kodanikuühiskond saab innustada ühiseid väärtusi kaitsma ja neid säilitada, ning kutsub ELi üles looma organiseeritud kodanikuühiskonna Atlandi-ülest platvormi kontaktpunktidega Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Lisaks peaks kodanikuühiskonna Atlandi-ülene dialoog käsitlema mitmesuguseid teemasid, nagu kodanikuõigused, desinformatsioon ja kliimameetmed.

Komitee toetab kindlalt demokraatlike riikide ühenduse ideed ja kutsub ELi üles ühendama jõud USA ja maailma demokraatlike riikidega, et järgida Hiina suhtes nn koostööpõhist ohjeldamise strateegiat. See tähendab Hiina legitiimsete huvide arvestamist ja kaitsmist, reageerides samal ajal diplomaatilise konkreetsuse ja rangusega, kui inimõigusi rikutakse, nagu uiguuride või Hongkongi puhul. (at)

Euroopa Komisjon on esitanud kaasseadusandjatele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele uue 2021. aasta õigusaktide paketi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta.

Täiskogu detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses toetab komitee täielikult ettepanekuid, ent rõhutab ka meetmete rakendamise kiireloomulisust ja soovitab olulisi täiendusi. Uue rahapesuvastase ameti (AMLA) loomine leidis laialdast toetust. Komitee kordas samuti oma ettepanekut võtta vastu Euroopa pakt, et võidelda käitumise vastu, mis kahjustab meie demokraatia eetilisi ja poliitilisi põhimõtteid ja õõnestab avalikke hüvesid, ning soovitab luua kodanikuühiskonna nõuandeorgani, kes tegeleb rahapesu probleemile lahenduse otsimisega. Peale selle tuleb kiiremas korras rakendada krüptovarade määrust. Euroopa Komisjon peaks samuti nõudma kiireloomulisi meetmeid seoses eelmiste rahapesuvastaste direktiivide hilinenud ja mittetäieliku ülevõtmisega mõnes liikmesriigis. Lisaks tuleks kehtestada erimeetmed varifirmade jälgimiseks. Komisjon peaks ka kaaluma, kuidas laiendada meetmeid finantssüsteemiväliste rahapesukanalite suhtes. Komitee on kindlalt veendunud, et tuleb koostada uus, realistlik ja põhjalik loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest. (tk)

Konverentsil „Euroopa rohelise kokkuleppe geopoliitika“, mille korraldas komitee koos ÜRO kestliku arengu lahenduste võrgustikuga (SDSN), rõhutati rohelise kokkuleppe ulatuslikku geopoliitilist mõju nii Euroopale kui ka kogu maailmale. Komitee on valmis selles protsessis oma osa täitma, tagades kodanikuühiskonna selge vastutuse Euroopa rohelise kokkuleppe eest.

Peaaegu 30 aastat pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni vastuvõtmist on kliimat kahjustavate heitmete kogus vastavalt 2021. aasta oktoobris avaldatud heitkoguste vähendamise lünga aruandele tohutult palju suurenenud.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ütles: „Just sellepärast ongi rohepööre nii Euroopa kui ka kogu maailma ellujäämise küsimus. Organiseeritud kodanikuühiskonnal võib olla selles otsustav roll. Me ei tohiks unustada, et edukas rohepööre vajab esmajärjekorras meie kodanike toetust.“

Energiavolinik Kadri Simson lisas: „Meie suhted oma partneritega on muutumas. Kliimakriisi lahendamises peame me osalema kõik. Uus energiasüsteem toob kaasa uued suhted.“

Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Barbara Pompili märkis, et roheline kokkulepe ja rohepööre hakkavad oluliselt mõjutama rahvusvahelisi suhteid. Euroopa peab olema heitkoguste vähendamisel, elurikkuse kaitsmisel ja taastamisel ning saastamise vastu võitlemisel võimalikult ambitsioonikas. Solidaarsusel on oluline roll rohelise kokkuleppe elluviimise tagamisel ja tõeliselt õiglase ülemineku kindlustamisel. Põhitähelepanu tuleks pöörata energiasektori rohepöördele ning ELi geopoliitilised meetmed peaksid seetõttu aitama leevendada energiahindade volatiilsust, vähendades samal ajal puhta energia kasutamise edendamise ja laiendamisega seotud riske. Avatud strateegiline autonoomia vajab uusi väärtusahelaid, kus kõigi muutustega peavad kaasnema kvaliteetsed kohalikud töökohad ja tulu kohalikele kogukondadele. (at)

Lääne-Balkani järelevalvekomitee 51. koosolekul keskenduti konfliktide lahendamisele ning Kosovo* ja Serbia suhete normaliseerimisele. Kohtumisel, mida juhatas Ionuţ Sibian, osalesid silmapaistvad sõnavõtjad ELi ametnike, Lääne-Balkani ekspertide ning kohalike kogukondade kodanikuühiskonna esindajate seast, kes kõik nõustusid, et ELi vahendatud dialoog on ainus viis edasiliikumiseks.

ELi eriesindaja Belgradi ja Priština vahelises dialoogis ning muudes Lääne-Balkani piirkondlikes küsimustes Miroslav Lajčák andis ülevaate ELi vahendatud dialoogist ja sellega seotud raskustest, väljendades kahetsust selle üle, et arutelus tuli taas keskenduda pigem konfliktide lahendamisele kui normaliseerimisprotsessi lõpuleviimisele.

Kriisirühma esindaja Marko Prelec märkis, et Kosovo ja Serbia vahelise ulatusliku lepingu sõlmimine ei ole praegu realistlik eesmärk, sest selline leping tähendaks vastastikust tunnustamist.

Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) esindaja Leon Hartwell väljendas kahetsust selle üle, et poliitiline tahe rakendada 30  ELi vahendusel saavutatud kokkulepet Kosovo ja Serbia vahel on väga väike.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse esindaja Branislav Staníček rõhutas, et normaliseerimisdialoogi edukaks elluviimiseks on väga oluline Atlandi-ülene koostöö. Belgradi, Priština ja Põhja-Mitrovica kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid, kui oluline on luua tingimused kogukondadevahelise etnilise lõhe ületamiseks.

* Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud üles võtma mitmeid meetmeid, et tagada kõigiga konsulteerimine ja kasu Euroopa Komisjoni programmi „Eesmärk 55“ ettepanekutest, mis aitavad ELil 2030. aastaks vähendada CO₂ heidet 55% võrra.

„Paketis „Eesmärk 55“ esitatud 2030. aasta läbivaadatud eesmärkide saavutamine mõjutab piirkondi ja kogukondi Euroopas ebaühtlaselt. Seepärast on äärmiselt oluline, et vastavad solidaarsusmehhanismid oleksid sotsiaalselt õiglase, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ülemineku saavutamiseks asjakohaselt kavandatud ja piisavalt rahastatud,“ ütles komitee asepresident Cillian Lohan.

Komitee arvamused ja ühised järeldused

Komitee toetab oma arvamustes (kokku 22 arvamust< style="color:blue">< class="underline">) kindlalt kõnealust paketti kui vajalikku vahendit energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks ja kliimaneutraalse saavutamiseks. Komitee rõhutab siiski ka seda, et poliitikameetmed peavad tagama õige tasakaalu sotsiaalse õigluse, heitkoguste vähendamise ja konkurentsivõime vahel.

Komitee ühised soovitused:

• kuigi paketis kavandatud meetmed mõjutavad tugevalt mõnda sektorit, loob üleminek keskkonnahoidlikule tööstusele võimalusi teistele sektoritele. Eesmärk peab olema tagada tasakaalustatud poliitika, millega toetatakse kliimamuutustega seotud üleminekust negatiivselt mõjutatud inimesi.
• Oskuste täiendamise ja ümberõppe programme on vaja nii ettevõtjatele kui ka töötajatele, et tagada juurdepääs kõige uuematele kättesaadavatele tehnoloogiatele ning digi- ja kestlikele oskustele.
• Kodanikuühiskonna kaasamine on keskse tähtsusega läbipaistvuse, vastutuse ja tasakaalustatud majanduspoliitika loomisel kogu ELis, tagades kõigi huvide ühendamise.
• Sotsiaalpartneritel ja asjaomastel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll ja nad peavad olema kaasatud paketi „Eesmärk 55“ juures nii kavandamis- kui ka rakendamisetappidesse.

On hädavajalik, et üleminekul ei jäetaks kedagi kõrvale, mis tähendab, et kodanikud peavad olema rohepöörde keskmes. (mr)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu omaalgatusliku arvamuse selle kohta, kuidas ressursi- ja energiamahukad tööstusharud saavad kasutada ELi taastekava sotsiaalselt vastuvõetavaks süsinikuheite vähendamiseks ja digiüleminekuks. Komitee innustab komisjoni ja teisi ELi institutsioone tagama siseturul õiglase konkurentsi, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tingitud tasakaalustamata eeliseid.

Euroopa tööstuslik tootmine on pandeemia tõttu kõvasti kannatanud ning kui suure ressursi- ja energiatarbimisega sektorites tegutsevad Euroopa ettevõtted olid juba niigi ebakindlas olukorras, siis nüüd tuleb neil hakkama saada täiendava, ootamatu kriisiga. Samal ajal seisavad Euroopa ettevõtjad ressursi- ja energiamahukates sektorites silmitsi ka tungiva vajadusega kohaneda Euroopa poliitiliste eesmärkidega, mille sihiks on kliimamuutuste vastu võitlemine läbi Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamise.

„Tööstuslik üleminek on võimalik üksnes läbi energiasüsteemi ümberkujundamise. Teadusuuringud ja innovatsioon ning ELi taastekavade nõuetekohane rakendamine on otsustava tähtsusega õiglase ülemineku jaoks ning kooskõlas CO₂ -neutraalsuse eesmärgiga. Selleks peab meie käsutuses olema piisav hulk vähese CO₂ heitega energiaallikaid, mis muudavad võimalikuks vähese CO₂ heitega tootmise,“ lausus raportöör Andrés Barceló Delgado.

„Õiglase ülemineku võimaldamine ressursi- ja energiamahukatele tööstusharudele on määrava tähtsusega. ELi taaste- ja vastupidavusrahastu ning sellega seotud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peavad viima kvaliteetsete töökohtade loomise ja säilitamiseni, kaasama sotsiaalpartnereid ning toetama tööjõuvahetust ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu,“ ütles kaasraportöör Enrico Gibellieri. (ks)
 

Prantsusmaa saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks otsustaval hetkel, mil Euroopa Liit seisab silmitsi arvukate väljakutsetega, näiteks tervishoiu, sotsiaal-, majandus- ja keskkonna valdkonnas.

Eesistujariigi peamiste prioriteetide hulgas on suveräänsema Euroopa ambitsioon rände-, kaitse- ja naabruspoliitika alal ning muud olulised eesmärgid, nagu uue Euroopa mudeli ülesehitamine, mis ühendab majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõõdet, samuti meie ühtekuuluvustunde tugevdamine – Euroopa projekti sügavam mõte ja Euroopa tuleviku konverentsi keskne teema. Prantsusmaa kavatseb Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal pöörata erilist tähelepanu noortele, kellele pühendati ka Euroopa noorteaasta 2022.

Soovides teha eesistujariigi Prantsusmaaga tihedat koostööd ja muuta Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide hääl kuuldavaks, on komitee innukalt valmis töötama koos eesistujariigiga selle nimel, et saavutada tugev Euroopa Liit, mis on oma kodanikele lähedal. Käesolevas brošüüris tutvustatakse komitee peamisi tegevusi ja algatusi eesistujariigi algatuste toetamiseks.
Brošüür on kättesaadav Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veebilehel inglise, prantsuse ja saksa keeles. Brošüüri trükiversiooni saab tellida aadressil vipcese@eesc.europa.eu.  (af)