Maria Demertzis: Euroopa uus majanduskasvu mudel

Uue aasta alguses võttis Prantsusmaa üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesanded. Prantsusmaa on olnud esimest hetkest alates tarmukas eesistujariik, kelle peamine eesmärk on tegeleda Euroopa Liidu uue majanduskasvu mudeliga. Pöördeliste muutuste ajastul on see on äärmiselt oluline.

Kuigi majanduskasvu peamised tegurid – haridus ja oskused, ettevõtlus ja rahandus – ning tugevate asutustega, hästi toimiv riik on alati olulised, nõuab veenev ja kestlik majanduskasv kolmesugust muutust.

Suurepäraste tulemuste saavutamise alus on poliitikaalane koostöö, mitte konkurents. Konkurentsi ja võrdsete võimaluste põhimõte on enamike kehtivate riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade aluseks. Kuid seoses ülemaailmsete tehnoloogiahiidude esilekerkimise ja Hiina jõuliste sammudega ülemaailmsetel turgudel on väga raske kontrollida ja säilitada tingimusi, mis tagavad kõigile õiglase konkurentsi. Võrdsete võimaluste põhimõte eeldab, et me kõik oleme võrdsed. Ent tõsiasi on see, et kuigi me seda soovime, ei ole kõik riigid ühesugused. Võrdsete tingimuste poole püüdlemises sellega ei arvestata. Koostöö ja koordineerimise eesmärk on aga saavutada kõigile vastuvõetavad tulemused. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda sellest, mis aitab meil edasi minna.

Euroopa võib näiteks palju võita, kui EL koordineerib oma tegevust liidu siseselt ja võtab eesmärgiks kõneleda väljaspool liitu ühel häälel. ELi otsustav, kiire ja selgesõnaline reageerimine pandeemiakriisi ajal näitas, kuidas saab tõhusa koostööga saavutada häid tulemusi. See ei olnud võrreldav finantskriisiaegse tegutsemisega.

Keskkonnahoidlikumaks muutumine, mitte rohepesu. EL on seadnud oma kliimapoliitikale kahtlemata julged eesmärgid ja selleks on mõjuvad põhjused.  Samas seisab liit tohutute probleemide ees, sealhulgas tuleb tegeleda raskustega oma lubaduste täitmisel, et minna sõnadelt üle tegudele. Hiljuti avaldatud taksonoomia, milles on selgitatud, milliseid investeeringuid käsitletakse rohelistena, on näide väga olulisest vahendist, kuid selles on antud kontekstis siiski küsitavusi. Samamoodi on Euroopa Keskpank, kes on selles valdkonnas oluline osaleja, seadnud õigustatult oma peamiste eesmärkide loetellu rahapoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmise. Samas ei ole tema käsutuses vahendeid, mis on vaja selle saavutamiseks ning ta ei saa kindlasti endale lubada läbikukkumist kliimaeesmärkide saavutamisel ilma oma teisi finantseesmärke kahjustamata. Kuigi EL on edukas oma tootmise keskkonnahoidlikumaks muutmisel, ei ole suutnud ta teha sama oma tarbimisega. Tõenäoliselt eesootav saastava importtoodangu maksustamine on suurepärane samm selles suunas, kuid seejuures ei tohi võtta vaesematelt riikidelt võimalust ELi turule pääseda. EL peab püüdma väga osavalt tasakaalu säilitada sellel kitsal rajal, sest ahvatlus rohepesule järgi anda on suur.

Aeg sõlmida liite erimeelsete vahel Tihti öeldakse, et ülemaailmsete probleemide lahendamiseks tuleb sõlmida strateegilisi liite samadel seisukohtadel olevate partneritega. Lähtudes arusaadavast soovist teha edusamme, peab Euroopa rääkima nendega, kes mõtlevad ja väljenduvad ühtemoodi. Selle põhjenduseks tuuakse, et selline lähenemine annab seisukohale toetuspinna ja seega tugevama positsiooni läbirääkimisteks, et tulla toime teistel arvamustel olijatega. Kuid ülemaailmsete probleemide lahendamiseks peavad kokkuleppele jõudnud strateegilised liidud tihti selgitama neid teisele poolele. Ja teise poole esindajad ei soovi, et nad pannakse valiku ette, mille kohaselt neid on võimalik vaid nõustuda või loobuda. Kui arutluse all on kogu maailma puudutavad teemad, nagu kliima, siis peavad kõik läbirääkimistelt midagi ka saama ja andma eesmärgi saavutamiseks oma panuse, mis vastab nende suutlikkusele. Kui me tahame minna kestlikult edasi, siis peame peame igal juhul kaasama eri seisukohtadel olevad osapooled.

Me peame veidi muutma taktikat nii ülemaailmsete kui ka riigisiseste probleemide lahendamisel. Me ei saa endale enam lubada täiuslikku konkurentsi, häid kavatsusi ega rääkimist ainult nendega, kes jagavad meie seisukohti. Loodame, et 2022. aasta on see aasta, mil me astume selles osas sammu edasi.

Maria Demertzis, Bruegeli asedirektor