Nicolas Gros-Verheyde

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles taasrelvastamise kava „ReArm Europe“, mille 27 liikmesriiki kiitsid heaks 6. märtsil toimunud erakorralisel tippkohtumisel. See sisaldab viit olulist ettepanekut, mis on kahtlemata huvitavad, ent väärivad ka edasist arutelu.

Esimene ettepanek puudutab paindlikkust stabiilsuse ja kasvu paktis.

Komisjon teeb ettepaneku aktiveerida stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklausel, mis võimaldaks liikmesriikidel suurendada kaitsekulutusi 1,5% SKPst, ilma et sellega kaasneks nende suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise oht. Oodatav kokkuhoid? „Ligikaudu 650 miljardit eurot nelja aasta jooksul. Euroopa peab märkimisväärselt suurendama oma kaitsekulutusi,“ märgib Ursula von der Leyen.

Teine ettepanek on võtta kasutusele kaitsevaldkonna uus laenuvahend.

Selle vahendi väärtus oleks 150 miljardit eurot ja seda rahastataks ELi eelarvest antavate laenudega makromajandusliku finantsabiga sarnase süsteemi raames. Vahendit on kavas kasutada tõsiste puudujääkide all kannatavates esmatähtsates valdkondades: õhu- ja raketikaitse (Saksamaa õhutõrjealgatus European Sky Shield), suurtükisüsteemid, raketid ja laskemoon, droonid ja droonitõrjesüsteemid, strateegilised võimaldid, elutähtsa (sealhulgas kosmosega seonduva) taristu kaitse, sõjaväeline liikuvus, kübervaldkond, tehisintellekt ja elektrooniline sõjapidamine.

Protsessi kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 122: erandlikes oludes eeldab otsuse tegemine üksnes liikmesriikide nõusolekut ELi nõukogus ja Euroopa Parlamenti tuleb otsusest vaid teavitada. See on küsitav demokraatlikust protsessist kõrvalehoidmine. Euroopa kaitse tõhustamise kava kinnitati Versailles’ tippkohtumisel märtsis 2022 – kolm aastat tagasi! Keeruline on põhjendada selle protsessi kiireloomulisust.

Kolmas ettepanek on kasutada piirkondlikke vahendeid.

Komisjon rõhutab, et lühiajaliselt saab Euroopa Liit Euroopa eelarvet paremini ära kasutada, paigutades ümber teatavate eelarveridade vahendeid. Komisjon teeb ettepaneku anda liikmesriikidele võimalus „kasutada ühtekuuluvuspoliitika programme kaitsekulutuste suurendamiseks“ ning ta soovib lihtsustada vabatahtlike ülekannete tegemist kaitse-eesmärgil teistesse ELi fondidesse.

See kujutab endast olulist kärbet praeguses mitmeaastases eelarvekavas (2021–2027). Küsimus on: kas me peaksime ohverdama sotsiaalse või piirkondliku ühtekuuluvuse kaitse huvides? Seda tuleks arutada.

Samal ajal võiks Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi STEP veelgi enam kasutusele võtta, laiendades seda kõigile kaitsesektori tehnoloogiatele. Teine võimalus on komisjoni sõnul olemasolevate piirangute, näiteks konkurentsieeskirjade või eel- ja kaasfinantseerimise eeskirjade leevendamine.

Neljas ettepanek puudutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) laene.

EIP ja selle aktsionärid (liikmesriigid) on korduvalt väljendanud oma vastuseisu mis tahes püüdele edendada laenuandmist puhtalt sõjalisele sektorile, eelistades kahesuguse kasutusega toodete sektorit. Seepärast tahab komisjon muuta Euroopa Investeerimispanga poliitikat.

Viies ettepanek hõlmab erakapitali mobiliseerimist.

Eesmärk on võimaldada kaitsevaldkonna ettevõtetele parim võimalik juurdepääs kapitalile ja rahastamisele, sest rahastuse puudumine on olnud tööstusharu jaoks valdav probleem. See idee tuleks lisada Euroopa hoiuste ja investeeringute liitu käsitlevasse teatisse.