Ligi kaks kuud enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi on desinformatsioon Euroopa poliitilises elus üha teravama tähelepanu all selle võimaliku valimistulemusi moonutava mõju tõttu.

Juba aastaid on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed valmistanud muret laiemale üldsusele, eelkõige aga poliitikutele. Kahtluse alla seatakse demokraatlik ühiskond ja meid ennast maailmakodanikena. Paremäärmuslased ja muud äärmuslikud jõud Euroopas ning autokraatlikud režiimid kolmandates riikides ühendavad jõud Euroopa Liitu õõnestavate desinformatsioonikampaaniate korraldamisel ning kasutavad selleks sotsiaalmeediat ja algoritme. Tehnoloogia on vaenuliku kampaania peamine vahend.

Demokraatia kaitsmiseks ja desinformatsioonist jagusaamiseks on vaja mitut tegurit hõlmavat strateegiat. Olemasolev tehnoloogiagi aitab meil selle vastu edukalt võidelda. Väga tähtis on tõhusalt ühendada digivõitluse kolm valdkonda – desinformatsioon, hübriidohud ja küberturvalisus –, luues koostoimet ja suurendades julgeolekut, kaitstes samal ajal õigusriiki.

Samuti on oluline reguleerida algoritmide loomist ja tööd, et inimesed saaksid teatavate algoritmi funktsioonidega nõustuda või mitte, ning leida õige tasakaal ühelt poolt inimeste põhiõiguste ja teiselt poolt ettevõtete intellektuaalomandi õiguste vahel. On lubamatu, et tehnoloogiaettevõtted saavad manipuleerimise ja vaenukõne pealt kasumit teenida. Erahuvid ei saa olla avaliku huvi suhtes ülimuslikud.

Avalik, pluralistlik ja sõltumatu teave kõigis ELi keeltes peab kindlasti sisaldama ümberlükkamatuid fakte seoses riikliku, piirkondliku ja kohaliku teabe propageerimisega liikmesriikides.

Kavas on luua eri platvormidel kättesaadav avalik Euroopa uudistekanal, mis võtab tõsiselt toimetajate sõltumatust ja annab eurooplastele juurdepääsu teabele, mida nad vajavad teadlike valikute tegemiseks. Selleks tuleb ajakirjandus liigitada Euroopa avalikuks hüveks, nagu on soovitanud UNESCO, ja võtta tõhusamaid meetmeid ajakirjanike kaitseks.

Kirjaoskuse ja üldsuse mõjuvõimu suurendamiseks tuleks järgida Soome suurepärast eeskuju ja edendada inimeste loomingulist mõtlemist. See nõuab meetmeid, et pakkuda vahendeid meedia-, kultuuri- ja demokraatliku kirjaoskuse edendamiseks kõigil haridustasanditel ning hõlmata kõik vanuserühmad ja vähemused.

Demokraatia on rahvavõim ning seda saab kõige paremini kaitsta, kui inimesed väljendavad oma tugevat soovi elada demokraatlikus ühiskonnas.

Euroopa sotsiaalne mudel sotsiaalse ja piirkondliku kaasamise ning ühtekuuluvuse, võrdsuse ja solidaarsuse näol on inimeste jaoks kõige tõhusam (ja ratsionaalsem) viis tajuda, et nende üldine heaolu käib käsikäes demokraatiaga, mistõttu tunnevad nad vajadust desinformatsiooni vastu võidelda.

Demokraatia kaitsmiseks on hädasti vaja süvakäsitlust, terviklikku strateegiat ja selle nähtuse paljude mõõtmete paremat reguleerimist Euroopas. Kõike seda käsitletakse arvamuses TEN/830.

Carlos Trindade, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige