Skip to main content
Newsletter Info

EMSK info

European Economic and Social Committee A bridge between Europe and organised civil society

APRIL 2024 | ET

GENERATE NEWSLETTER PDF

Kättesaadavad keeleversioonid:

  • BG
  • CS
  • DA
  • DE
  • EL
  • EN
  • ES
  • ET
  • FI
  • FR
  • HR
  • HU
  • IT
  • LT
  • LV
  • MT
  • NL
  • PL
  • PT
  • RO
  • SK
  • SL
  • SV
Juhtkiri

Juhtkiri

Meie hääl loeb!

Hea lugeja!

Meie riikide demokraatiat testivad mitmed tegurid, mis mõjutavad Euroopat alates Venemaa agressiivsest sõjast Ukraina vastu ning millel on tõsine sotsiaalne, poliitiline ja finantsmõju igale liikmesriigile ja Euroopa Liidule tervikuna. Siiski olen kindlalt veendunud, et eurooplased hoiavad keerulisel ajal kokku, sillutavad üheskoos ja otsustavalt teed tulevikku, kujundavad Euroopat, mida nad tahavad oma tuleviku ja järeltulevate põlvkondade jaoks, minnes hääletama ja valides Euroopa uued juhid.

Read more in all languages

Meie hääl loeb!

Hea lugeja!

Meie riikide demokraatiat testivad mitmed tegurid, mis mõjutavad Euroopat alates Venemaa agressiivsest sõjast Ukraina vastu ning millel on tõsine sotsiaalne, poliitiline ja finantsmõju igale liikmesriigile ja Euroopat Liidule tervikuna. Siiski olen kindlalt veendunud, et eurooplased hoiavad keerulisel ajal kokku, sillutavad üheskoos ja otsustavalt teed tulevikku, kujundavad Euroopat, mida nad tahavad oma tuleviku ja järeltulevate põlvkondade jaoks, minnes hääletama ja valides Euroopa uued juhid.

Kuna eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised mõjutavad oluliselt ELi kurssi järgmisel viiel aastal, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühendanud jõud Euroopa Parlamendiga ja allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamisel, mis on kavandatud 6.–9. juuniks 2024.

Kogemused näitavad, et valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel on madalam kui riiklikel valimistel. Seetõttu kavatseb komitee väga aktiivselt suurendada teadlikkust eelseisvatest Euroopa Parlamendi valimistest. Mobiliseerides 90 miljonit inimest hõlmava võrgustiku, mis koosneb tööandjate, töötajate ja muudest kodanikuühiskonna organisatsioonidest, saame aidata suurendada valimisaktiivsust.

Juba on võetud mitmeid meetmeid, alustades 4.–7. märtsil 2024 toimunud kodanikuühiskonna nädalaga, mil tuli kokku üle 800 kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noorterühmade esindaja, et arutada eelseisvaid valimisi ja ELi tulevikku.

Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud resolutsioonis kutsus komitee kodanikke üles oma hääleõigust kasutama. Moto #AnnaOmaHääl all on loodud spetsiaalne veebileht, et tutvustada komitee liikmete ja töötajate tegevusi, üritusi ja algatusi. Liikmete kohalikul teavitustegevusel on väga oluline roll!

4. mail avavad kõik ELi institutsioonid Schumani deklaratsiooni aastapäeva puhul uksed, et tähistada demokraatlikku osalemist valimistel. 26. mail osaleb meie „Run For Europe“ meeskond Brüsseli 20 km jooksul, et tutvustada kampaaniat „Anna oma hääl“. Me ei tohiks unustada, et mida rohkem inimesi hääletab, seda tugevamaks demokraatia muutub. Mida rohkem inimesi hääletab, seda õiguspärasemad on tehtud otsused. Seekordsetel valimistel on eriti oluline, et kodanikud, just noored, hääletama läheksid. Nii saavad nad midagi muuta ja anda Euroopale näo, mille üle uhkust tunda.

Kodanikuühiskond tegeleb Euroopa kodanike üldiste huvidega ning võib selles kampaanias etendada keskset rolli, eelkõige aidates suurendada teadlikkust valimiste tähtsusest ja innustada inimesi hääletama minema.

Tehkem koostööd, et üheskoos jõuda kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonideni kõigil tasanditel – Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil – ning alustada nendega tõelist dialoogi. Kuulakem nende häält ja teavitagem poliitilisi juhte sellest, mida meie esindatavad ja miljoneid kodanikke hõlmavad organisatsioonid järgmisel viiel aastal Euroopa Parlamendi uutelt liikmetelt ja uuelt komisjonilt ootavad.

Meie hääl loeb! #AnnaOmaHääl

Lugupidamisega

Laurenţiu Plosceanu, teabevahetuse eest vastutav asepresident

Ürituste kalender

4. mai 2024

Tähistage Euroopa päeva ja tutvuge Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega! Lahtiste uste päev 4. mail

30.-31. mai 2024

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärk

6.–9. juuni 2024

Euroopa Parlamendi valimised 2024

Otse asja kallale

Käesolevas väljaandes anname sõna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmele Carlos Trindadele, kes on arvamuse „Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni eest“ raportöör. Vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi kirjutab ta, millised on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed demokraatiale ja kuidas selle vastu võidelda, kui tahame elada demokraatias.

Read more in all languages

Käesolevas väljaandes anname sõna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmele Carlos Trindadele, kes on arvamuse „Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni eest“ raportöör. Vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi kirjutab ta, millised on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed demokraatiale ja kuidas selle vastu võidelda, kui tahame elada demokraatias.

Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni eest

Ligi kaks kuud enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi on desinformatsioon Euroopa poliitilises elus üha teravama tähelepanu all selle võimaliku valimistulemusi moonutava mõju tõttu.

Read more in all languages

Ligi kaks kuud enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi on desinformatsioon Euroopa poliitilises elus üha teravama tähelepanu all selle võimaliku valimistulemusi moonutava mõju tõttu.

Juba aastaid on desinformatsiooni kahjulikud tagajärjed valmistanud muret laiemale üldsusele, eelkõige aga poliitikutele. Kahtluse alla seatakse demokraatlik ühiskond ja meid ennast maailmakodanikena. Paremäärmuslased ja muud äärmuslikud jõud Euroopas ning autokraatlikud režiimid kolmandates riikides ühendavad jõud Euroopa Liitu õõnestavate desinformatsioonikampaaniate korraldamisel ning kasutavad selleks sotsiaalmeediat ja algoritme. Tehnoloogia on vaenuliku kampaania peamine vahend.

Demokraatia kaitsmiseks ja desinformatsioonist jagusaamiseks on vaja mitut tegurit hõlmavat strateegiat. Olemasolev tehnoloogiagi aitab meil selle vastu edukalt võidelda. Väga tähtis on tõhusalt ühendada digivõitluse kolm valdkonda – desinformatsioon, hübriidohud ja küberturvalisus –, luues koostoimet ja suurendades julgeolekut, kaitstes samal ajal õigusriiki.

Samuti on oluline reguleerida algoritmide loomist ja tööd, et inimesed saaksid teatavate algoritmi funktsioonidega nõustuda või mitte, ning leida õige tasakaal ühelt poolt inimeste põhiõiguste ja teiselt poolt ettevõtete intellektuaalomandi õiguste vahel. On lubamatu, et tehnoloogiaettevõtted saavad manipuleerimise ja vaenukõne pealt kasumit teenida. Erahuvid ei saa olla avaliku huvi suhtes ülimuslikud.

Avalik, pluralistlik ja sõltumatu teave kõigis ELi keeltes peab kindlasti sisaldama ümberlükkamatuid fakte seoses riikliku, piirkondliku ja kohaliku teabe propageerimisega liikmesriikides.

Kavas on luua eri platvormidel kättesaadav avalik Euroopa uudistekanal, mis võtab tõsiselt toimetajate sõltumatust ja annab eurooplastele juurdepääsu teabele, mida nad vajavad teadlike valikute tegemiseks. Selleks tuleb ajakirjandus liigitada Euroopa avalikuks hüveks, nagu on soovitanud UNESCO, ja võtta tõhusamaid meetmeid ajakirjanike kaitseks.

Kirjaoskuse ja üldsuse mõjuvõimu suurendamiseks tuleks järgida Soome suurepärast eeskuju ja edendada inimeste loomingulist mõtlemist. See nõuab meetmeid, et pakkuda vahendeid meedia-, kultuuri- ja demokraatliku kirjaoskuse edendamiseks kõigil haridustasanditel ning hõlmata kõik vanuserühmad ja vähemused.

Demokraatia on rahvavõim ning seda saab kõige paremini kaitsta, kui inimesed väljendavad oma tugevat soovi elada demokraatlikus ühiskonnas.

Euroopa sotsiaalne mudel sotsiaalse ja piirkondliku kaasamise ning ühtekuuluvuse, võrdsuse ja solidaarsuse näol on inimeste jaoks kõige tõhusam (ja ratsionaalsem) viis tajuda, et nende üldine heaolu käib käsikäes demokraatiaga, mistõttu tunnevad nad vajadust desinformatsiooni vastu võidelda.

Demokraatia kaitsmiseks on hädasti vaja süvakäsitlust, terviklikku strateegiat ja selle nähtuse paljude mõõtmete paremat reguleerimist Euroopas. Kõike seda käsitletakse arvamuses TEN/830.

Carlos Trindade, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

Üllatuskülaline

Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju!

Read more in all languages

Käesolevas väljaandes on meie üllatuskülaline Euroopa Parlamendi liige professor Danuta Hübner Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta loeb üles kõik põhjused, miks 2024. aasta valimised on võitlus Euroopa nimel ja miks lasub erakondadel suur vastutus potentsiaalsete valijate hääletama innustamise eest. 2024. aastal me lihtsalt ei saa lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel esindab – kaalul on liiga palju! 

Danuta Hübner: iga hääl loeb

Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.

Read more in all languages

Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.

Kõik valimised on olulised. Nendest saabki demokraatia alguse. Kuid me teame, et demokraatia on midagi palju enamat kui valimised. Me näeme demokraatlikult valitud valitsusi, kes rakendavad demokraatiat, rikkudes samas õigusriigi põhimõtet. Valimised, isegi kui need on õiglased ja vabad, ei ole demokraatia ainus tagatis, samuti ei ole need demokraatia ainus määrav tegur. Seepärast peaksidki valijad valimistel aktiivselt osalema.

Viimasel viiel aastal on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitmete peaaegu eksistentsiaalsete probleemidega. Pidime tegelema Brexiti ja selle tagajärgedega. Sellele järgnesid COVID-19 pandeemia, Venemaa jõhker ja ebainimlik sissetung Ukrainasse, sellest tulenevad majandusprobleemid, sealhulgas energiakriis ja kõrge inflatsioon. Me tulime toime kõigi nende ootamatute vapustustega, püüdes samal ajal saavutada oma peamisi strateegilisi eesmärke, milleks on topeltüleminek rohelisele ja digitaalselt konkurentsivõimelisele majandusele. Muutuv geopoliitiline keskkond tõi kaasa kaugeleulatuvad sanktsioonid, mille EL ja tema demokraatlikud partnerid kehtestasid Venemaa suhtes, liikudes selles suunas, et vähendada meie sõltuvust Hiinast ja panna meie suhted USAga senisest veelgi kindlamale alusele. Euroopa Liit on käivitanud ka esimese Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis hakkab lähiaastatel vilja kandma.

2024. aasta valimised on lahing Euroopa pärast. Valimiskampaania peab vastama kodanike ootustele, austades nende rolli Euroopa otsustusprotsessis. Ei ole kahtlust, et sellised küsimused nagu ränne, kliimamuutused ja toetus Ukrainale, kes kaitseb oma kodumaad Venemaa agressiooni eest, puudutavad meid kõiki, kes me hoolime vabadusest, demokraatiast ja rahust. Valitud poliitikud peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada laienemispoliitika tõhus taaskäivitamine. Arutades kandidaatidega nende järgmise viie aasta ülesandeid, siis tuleb neile teadvustada, et valituks osutunud isikud peavad võtma arvesse seda, et Euroopa Liit on osa murrangulisest maailmast, mis on jagatud demokraatiate ja autoritaarsete režiimide vahel. 2024. aastal toimuvad valimised kogu maailmas – eri riikides, mille elanikkond on kokku 4 miljardit.

Meie, eurooplased, jälgime pinevusega, millise otsuse teevad ameeriklased endale presidenti valides. Atlandi-ülesed suhted on meie Euroopa Parlamendi valimiste aruteludes oluline teema. Euroopa poliitikute ja erakondade ülesanne on teha kõik endast olenev, et kaasata kodanikke ja julgustada neid oma häält kuuldavaks tegema. Geopoliitiline ebakindlus muudab selle olulisemaks kui kunagi varem. Valimistel kandidaate esitlevatel erakondadel on sageli erinevad arvamused küsimustes, mis on meie elu jaoks üliolulised. Meil on võimalik kaasa rääkida ja mõjutada Euroopa ja meie endi tulevikku ainult siis, kui osaleme kodanikena aruteludes kandidaatidega ja läheme valima. Mõnikord me pettume ja saame vihaseks. Just seetõttu on meie aktiivne osalemine poliitilises valimisdialoogis nii oluline.

2019. aastal ületas valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel esimest korda veidi 50 %. Just noorte eurooplaste hääled aitasid tõsta osalemise määra. Ühest küljest on hea uudis see, et pooled hääleõiguslikud isikud ka kasutasid oma hääleõigust. Teisest küljest tähendab see aga seda, et pooled meist, hääleõiguslikest Euroopa kodanikest, jätsid hääletamata. 2024. aastal ei saa me lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel ja õigusloomes esindab. Madal osalemisprotsent vähendab valitud isikute legitiimsust ja annab neile nõrgema rolli Euroopa Parlamendis. Erakondade peamine ülesanne on innustada oma potentsiaalseid valijaid hääletama minema.

Juba aastakümneid on eurooplased näinud oma esindajatena ELis valitsusi. 2024. aasta valimised avavad võimaluste akna, et näidata Euroopa Parlamendi tõelist mõjuvõimu kodanike häälekandjana. On neid, kes osalevad valimistel esmakordselt. Viies liikmesriigis saavad hääletada 16-aastased. Noortel on poliitikutele teistsugused ootused. Oleme seda näinud Euroopa tuleviku konverentsil, kuuleme seda nüüd Euroopa Komisjoni korraldatud järelaruteludel. Poliitikud peaksid kasutama eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi selleks, et panna alus uuele valijate ja poliitikute põlvkonnale, mis annab võimaluse edendada läbipaistvat poliitilist haridust ning identiteedi ja usalduse suurendamist.

Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia keskendub hääletamisest hoidujate ja esmakordsete valijate kaasamisele ning teiste osapoolte, sealhulgas meedia, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ja üksikisikute abistamisele, toetades Euroopa kodanike ja organisatsioonide erapooletut kodanikuaktiivsust hääletama mineku tähtsuse propageerimisel.

Juba näemegi välissekkumist Euroopa Parlamendi valimistesse, hübriidoperatsioone, millega levitatakse desinformatsiooni, usalduse hävitamist institutsioonide ja poliitikute vastu ning lõhestavaid narratiive. See kõik toimub juba enne valimisi, valimiste ajal on seda veelgi rohkem ja oodata on ka valimisjärgseid komplikatsioone. Tuleb tagada desinformatsioonivastaste seaduste täitmine. Riiklikest ja Euroopa meetmetest ei piisa, me vajame sisulist rahastamist, et toetada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, paljastada desinformatsioon ja selle edastajad, kuna see mõjutab inimeste igapäevaelu ja nende strateegilisi valikuid.

Nendel valimistel on kaalul demokraatia, vabaduse ja turvalisuse saatus. Ja iga hääl loeb.

Danuta Hübner, Euroopa Parlamendi liige (PL/EPP)

EMSK Info veerg: Mina lähen valima, kas sina ka?

Rubriigis „Mina lähen valima, kas sina ka?“ toome teieni Ungari ajakirjaniku ja Klubrádió peatoimetaja Mihály Hardy artikli, mis annab meile ülevaate Ungari valimiseelsest kliimast. Klubrádió on riigi viimane sõltumatu suurem raadiojaam, mis edastab ööpäevaringseid uudiseid ning pakub taustanalüüsi päevakajaliste küsimuste ja kultuuri kohta. Valitsuse meediaamet võttis raadiojaamalt sageduse, kuid viimane suutis tänu oma populaarsusele ja ühisrahastamisele ellu jääda. 

Read more in all languages

Meie rubriigis „Mina lähen valima, kas sina ka?“ toome teieni Ungari ajakirjaniku ja Klubrádió peatoimetaja Mihály Hardy artikli, mis annab meile ülevaate Ungari valimiseelsest kliimast. Klubrádió on riigi viimane sõltumatu suurem raadiojaam, mis edastab ööpäevaringseid uudiseid ning pakub taustanalüüsi päevakajaliste küsimuste ja kultuuri kohta. Valitsuse meediaamet võttis raadiojaamalt sageduse, kuid viimane suutis tänu oma populaarsusele ja ühisrahastamisele ellu jääda. 

Mihály Hardy: „Kaalul on vabadus“

„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.

Read more in all languages

„Vabadus on see, kui enam pole midagi kaotada...“ – nii kõlavad väga populaarse kantrilaulu sõnad. 1969. aastal kirjutatud laulu autoriks on Kris Kristofferson ja seda on esitanud paljud artistid Janis Joplinist Kenny Rogersini. Tänapäeva Euroopas aga – erinevalt laulust „Me and Bobby McGee“ – on vabadus miski, millest loobudes kaotame palju. Eriti Ungaris.

Inimesed harjuvad heade asjadega väga kiiresti. Nad ei vaata tagasi, et hinnata selliseid üleeuroopalisi vabadusi nagu reisimis-, ajakirjandus-, tööhõive- ja haridusvabadus. Minu põlvkonna inimesed (kes sündisid beebibuumi ajastul 50ndate lõpus, kui Ungari kuulus veel Varssavi Lepingu Organisatsiooni) mäletavad kahtlemata pikka teed, mis viis tänapäeva vabaduseni, alates Berliini müüri langemisest kuni Ungari ühinemiseni ELi vabade riikide perega 2004. aastal. Peale kommunismi langemist kulus neliteist aastat, kuni meie riik, nagu ka Tšehhi, Slovakkia ja Poola, said ELiga ühineda. Ütleksin, et tänaseks on meil seljataga veel neliteist aastat, mille vältel on Ungari aeglaselt maha jäänud ning vähikäiku teinud: kodanikuvabaduste ja ajakirjandusvabaduse esirinnast üheksakümnendate aastate alguses oleme jõudnud tänapäeval populismi, autokraatia ja põhiseadusliku diktatuurini, mis on juba iseenesest vasturääkivus.

Ungari valitsus on ühistele Euroopa väärtustele peaaegu avalikult sõja kuulutanud: tema narratiivis kutsutakse Brüsselit vaenlaseks ja maalitakse EList lausa kurat ise. Peale 14 aastat sellist retoorikat võib ette kujutada, kui keeruline on toetada mis tahes Euroopa-meelset kampaaniat, olgu siis opositsiooni (või selle riismete) või kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide (või selle, mis neist alles on) algatusel. Sellegipoolest ei loobu me ega lase euroopalikel väärtustel kaduda ainuüksi seetõttu, et mõned Ungari poliitikud on otsustanud mängida kaugel eemal, võib-olla Kremlis komponeeritud viisi.

Hiljutised küsitlused Ungaris näitavad nagu varasemadki, et peaaegu 68–70 % valimisõiguslikust elanikkonnast toetab Euroopa Liidu ja ühiste Euroopa väärtustega seotud hüvesid ning kasutab neid. Küsimus on aga selles, kui paljud neist on valmis 9. juunil 2024 valima minema. Ungaris on Euroopa valimised samal päeval kui kohalikud valimised ning rahulolematuse suurenemise tõttu riigis ei ole väljavaated halvad. Iga hääl, mis antakse protestiks valitsuse poliitika vastu, antakse ühtlasi ka Euroopa toetuseks.

Mihály Hardy on Ungari ajakirjanik ja Klubrádió peatoimetaja

EMSK uudised

Tulevane Euroopa ühtne turg vajab uut geopoliitilist fookust

ELi ühtse turu strateegiline ümbermõtestamine on nüüd hädavajalik. Maailm ei ole samasugune kui 30 aastat tagasi – ühtset turgu tuleb kohandada vastavalt uuele rahvusvahelisele maastikule, ütles Itaalia endine valitsusjuht Enrico Letta komitee täiskogu istungjärgul 20. märtsil 2024.

Read more in all languages

ELi ühtse turu strateegiline ümbermõtestamine on nüüd hädavajalik. Maailm ei ole samasugune kui 30 aastat tagasi – ühtset turgu tuleb kohandada vastavalt uuele rahvusvahelisele maastikule, ütles Itaalia endine valitsusjuht Enrico Letta komitee täiskogu istungjärgul 20. märtsil 2024.

Jacques Delors’i instituudi praegune president Enrico Letta rõhutas ühtse turu tulevikku käsitleva kõrgetasemelise aruande põhiideede tutvustamisel, et tulevasel ühtsel turul tuleb järgida geopoliitilist lähenemisviisi ning keskenduda Euroopa strateegilisele autonoomiale ja sellistele tugisammastele nagu kaitse, telekommunikatsioon, energeetika ja rahandus.

„Geopoliitiline maastik on nüüd täiesti erinev sellest, mis oli 30 aastat tagasi. Täna peame hindama uue maailmakäsitluse mõju ühtsele turule ja selle tulevikule. Meil on vaja uut lähenemisviisi ja see peab hõlmama ka kaitset ja laienemist,“ ütles ta.

Komitee president Oliver Röpke rõhutas, et ühtse turu edu ei saa mõõta mitte ainult majanduslike näitajate alusel, vaid see peab kajastama ka Euroopa kodanike ootusi ja heaolu: „Meie siin komitees usume, et ühtse turu keskmes on inimesed ja et õigus liikuda mujale tähendab ka vabadust paigale jääda.“

Enrico Letta juhtis tähelepanu sellele, et ühtse turu keskmes on inimene ja tema vajadused. Majanduslik konkurentsivõime peab käima käsikäes sotsiaalkaitsega ja vabadus liikuda ja vabadus paigale jääda on olnud ühe ja sama vabaduse kaks külge: „Ajude äravoolul on mõnes riigis laastav mõju. Tähelepanu tuleb suunata vabadusele jääda ja vabadusele tagasi pöörduda. Praegu on see ainult üheotsapilet ning see mõjutab konkurentsivõimet ja tekitab Euroopas suuri probleeme.“ (mp)

Komitee kutsub ELi üles tegelema eluasemekriisiga

Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.

Read more in all languages

Eurooplaste seas on üha enam neid, kes kardavad, et ei saa endale lubada inimväärset eluaset. Neid ähvardab ebakvaliteetse eluaseme, finantssurve, eluasemega seotud ebakindluse ja isegi kodutuse oht. Taskukohaste eluasemete puudumine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu, põhjustada ebavõrdseid elamistingimusi ja -võimalusi ning tuua kaasa tervishoiukulud, väiksema tootlikkuse ja keskkonnakahju.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud hiljutisel konverentsil Brüsselis kõlas selge hoiatus: eluasemekriis Euroopas süveneb ja see toob kaasa mitmeid kõrvalmõjusid.

Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt mõjutab eluasemekriis eelkõige noori, keda see takistab vanematekodust välja kolimisel. Aastatel 2007–2019 kasvas vanus, millest alates vähemalt 50 % ELi inimestest elas väljaspool oma vanematekodu, 26-lt 28-le. Aastatel 2010–2019 suurenes koos vanematega elavate 25–34aastaste inimeste arv kõige rohkem Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Belgias, Kreekas ja Iirimaal.

Komitee on aastate jooksul püüdnud juhtida tähelepanu eluasemeküsimustele kogu ELis. 2020. aastal võttis komitee vastu arvamuse teemal „Üldine juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele“, mille koostasid komitee liikmed Raymond Hencks ja András Edelényi, ning kutsus üles koostama eluaseme Euroopa tegevuskava.

Selle konverentsi soovitustega kavatseb komitee anda arutelule poliitilise tõuke ja tagada, et ELi eluasemekriis kajastuks Euroopa Parlamendi ja komisjoni uue koosseisu 2024.–2029. aasta tegevuskavas. Euroopa Liit peab koondama vahendid, et võidelda inimväärsete ja taskukohaste eluasemete nappuse vastu. (mp)

Kolm ELi institutsiooni kutsuvad komisjoni üles veemajanduse kriisivalmiduse algatusega edasi liikuma

Ühise vastusena sellele, et Euroopa Komisjon lükkas edasi veemajanduse kriisivalmiduse algatuse, saatsid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Parlamendi liikmete veeteemalise rühma ja Euroopa Regioonide Komitee esindajad juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile avaliku kirja, milles paluti komisjonil võtta kasutusele terviklik lähenemisviis veemajandusele ja korrati üleskutset sõlmida ELi sinine kokkulepe.

Read more in all languages

Ühise vastusena sellele, et Euroopa Komisjon lükkas edasi veemajanduse kriisivalmiduse algatuse, saatsid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Parlamendi liikmete veeteemalise rühma ja Euroopa Regioonide Komitee esindajad juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile avaliku kirja, milles paluti komisjonil võtta kasutusele terviklik lähenemisviis veemajandusele ja korrati üleskutset sõlmida ELi sinine kokkulepe.

Kirjaga väljendatakse nende institutsioonide ühist muret veemajanduse kriisivalmiduse algatuse edasilükkamise pärast. Nad peavad seda murettekitavaks märgiks seoses ELi pühendumisega Euroopa üha suurenevate veeprobleemidega tegelemisele. Need kolm institutsiooni esindavad vastavalt ELi kodanikuühiskonda, kodanikke ja kohalikke omavalitsusi.

Nad pakuvad välja tervikliku ja koostööpõhise lähenemisviisi, millega integreeritakse veeteema kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada kõigi ühiskonnaliikmete võrdne juurdepääs veele, põllumajandustootjate, tööstuse ja taristu juurdepääs veele ning vee sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaaspektid.

Selle muutuse eesmärk on jätta seljataha praegused killustatud lähenemisviisid, arendades terviklikumat ja tõhusamat eraldiseisvat veestrateegiat. Kõnealuses institutsioonidevahelises üleskutses palutakse komisjonil jätkata tööd veemajanduse kriisivalmiduse algatusega ja muuta veeteema eelseisval ametiajal (2024–2029) ELi üheks põhiprioriteediks.

Kirja tervikteksti leiate siit.(gb)

#RareDiseases, järgmine samm:#RareDiseases, järgmine samm:Harvikhaigused (#RareDiseases), järgmine samm: Euroopa tugivõrgustike integreerimine riiklikesse tervishoiusüsteemidesse

8. märtsil 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Brüsselis konverentsi teemal „Harvikhaigused ELis: ühismeede Euroopa tugivõrgustike tuleviku kujundamiseks“ (JARDINi avakoosolek). Eesmärk oli käivitada harvikhaigusi käsitlev ühine Euroopa algatus, et integreerida Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, luues samal ajal ühise rinde ELi institutsioonide, Euroopa riikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, patsientide ühenduste, teadlaste, spetsialistide ja haiglate juhtide vahel.

Read more in all languages

8. märtsil 2024 korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon Brüsselis konverentsi teemal „Harvikhaigused ELis: ühismeede Euroopa tugivõrgustike tuleviku kujundamiseks“ (JARDINi avakoosolek). Eesmärk oli käivitada harvikhaigusi käsitlev ühine Euroopa algatus, et integreerida Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse, luues samal ajal ühise rinde ELi institutsioonide, Euroopa riikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide, patsientide ühenduste, teadlaste, spetsialistide ja haiglate juhtide vahel.

ELi tervishoiusüsteemidel on raske pakkuda kvaliteetset ja kulutõhusat ravi haruldaste või harva esinevate komplekshaiguste puhul, mis mõjutavad ligikaudu 30 miljoni eurooplase igapäevaelu. Seepärast on oluline kasutada ära Euroopa tugivõrgustike (virtuaalvõrgustikud, kuhu kuuluvad tervishoiuteenuste osutajad üle Euroopa) potentsiaali. Need võrgustikud hõlbustavad arutelusid kompleks- ja haruldaste haiguste ja seisundite üle, mis vajavad väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja ressursside koondamist.

Ühismeede JARDIN on projekt, mille kaudu integreeritakse Euroopa tugivõrgustikud riiklikesse tervishoiusüsteemidesse ja tehakse tööd nende jätkusuutlikkuse nimel. See arendab patsientide ravivõimalusi riiklikul tasandil ja Euroopa tugivõrgustikega seotud ravivõimalusi, Euroopa tugivõrgustikke peegeldavaid ja täiendavaid riiklikke tugivõrgustikke ning diagnoosita patsientidele mõeldud struktuure.

Projekt hõlmab 27 ELi liikmesriiki, Norrat ja Ukrainat. Seda koordineerib Austria ja sellele eraldatakse kolmeks aastaks kokku 18,75 miljonit eurot (15 miljonit eurot ELilt ja 3,75 miljonit eurot liikmesriikidelt). JARDINilt oodatavad tulemused, sealhulgas konkreetsetest katseprojektidest tulenevad soovitused, mudelid ja aruanded, peaksid aitama kaasa harvikhaiguste riiklike kavade parandamisele ELi liikmesriikides. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab olulised soovitused sotsiaalse ühtsuse ja kaasava majanduskasvu kohta Euroopas

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel olulised soovitused, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, hallata võlgu ning seada kogu Euroopas esikohale investeeringud tervishoidu ja tööhõivesse. Komitee väljendas muret, et eelarvesurve võib aeglustada edusamme vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Komitee esitas oma soovitused arvamuses „Pikaajalise kaasava majanduskasvu hoogustamine reformide ja investeeringute abil“. Arvamus võeti vastu märtsi täiskogu istungjärgul ja selle üle toimus arutelu tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmiti ning Belgia pensioni- ja sotsiaalse integratsiooni ministri Karine Lalieux’ osalusel.

Arvamuses rõhutati vajadust viia olemasolevad raamistikud, nagu Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas, üksteisega kooskõlla. Kõrgetasemelisel arutelul sõnavõtjad rõhutasid vajadust arendada edasi sotsiaalset Euroopat ja tegeleda pakiliste küsimustega, nagu sooline pensionilõhe ja digitaalne kaasatus. Peatselt Belgias aset leidev Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev kõrgetasemeline konverents näitab, et selle vahendi rakendamise edendamist võetakse tõsiselt.

Komitee ettepanekutes rõhutatakse rahaliste vahendite tõhusa kasutamise tähtsust, vajadust kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond otsustusprotsessidesse ning õiglase rohe- ja digipöörde tagamise olulisust. Keskne teema on kaasamine, samuti sotsiaalsete investeeringute mõju maksimeerimine ning samaaegselt majandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ELis. (tk)

©UN Women

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindas esimest korda Euroopa kodanikuühiskonda ÜRO naiste staatuse komisjonis

Märtsis osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul (CSW68), mis toimus New Yorgis. Tegemist on soolise võrdõiguslikkuse eest võitleva kõige olulisema rahvusvahelise ja valitsustevahelise organiga.

Read more in all languages

Märtsis osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul (CSW68), mis toimus New Yorgis. Tegemist on soolise võrdõiguslikkuse eest võitleva kõige olulisema rahvusvahelise ja valitsustevahelise organiga.

Komitee jaoks oli see esimene kord osaleda ÜRO suurimal iga-aastasel naiste mõjuvõimu suurendamise teemalisel kohtumisel, millel käesoleval aastal keskenduti naiste vaesuse kaotamisele. Komitee esitas Euroopa kodanikuühiskonna seisukohad seoses soolise võrdõiguslikkuse nimel peetava võitlusega ning panustas teemasse deklaratsiooniga, mis sisaldab kümmet meedet naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ja sotsiaalseks kaitseks.

Komitee delegatsiooni juhtis president Oliver Röpke, kes on seadnud soolise võrdõiguslikkuse oma töö ja ametiaja põhiprioriteediks. President Röpke sõnas: „Komitee on juba aastaid toetanud ELi ja ülemaailmset poliitikat, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning tegeleda majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega, millega naised ja tütarlapsed peavad tänapäeval hakkama saama. Kuid see on esimene kord, kui me viime selle töö Euroopa kodanikuühiskonna üksmeelse sõnumina tähelepanu keskpunkti kõrgeimal võimalikul tasandil, kus võideldakse ühiselt soolise võrdõiguslikkuse nimel. Vaesus ei ole sooneutraalne, samuti ei saa seda olla meie reageering.“

Komitee deklaratsioonis loetletud meetmed sisaldavad komitee seisukohti naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgu teemal. Meetmete eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda vaesuse vastu ja muuta institutsioonid tugevamaks tänu soolise perspektiiviga arvestamisele, mis on kooskõlas ELi prioriteetidega. Muu hulgas sisaldavad need meetmed naiste kaitsmist igasuguse vägivalla eest, tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamist, naiste õiglast esindatust tööturul, naiste juhtrolli edendamist ja võrdsete võimaluste tagamist hariduse kaudu.

„Loodan, et saan aasta pärast öelda, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osalemine ÜRO naiste staatuse komisjonis on aidanud tõsta nende nõudmiste kaalu. Me saame olla kriitilised ja peame seda olema. Me vajame kriitilisi hääli kodanikuühiskonnast, valitsusvälistest organisatsioonidest ja institutsioonidest, kes töötavad ühise eesmärgi nimel, et muuta Euroopa ja maailm võrdsemateks paikadeks. Me saame näidata, kuidas minna edasi ja me peame seda ka tegema,“ ütles president Röpke. Komitee kuulus ELi delegatsiooni, mida juhtis ELi eesistujariik. Komitee ja Euroopa Parlament olid vaatleja rollis. Komitee delegatsiooni kuulusid lisaks presidendile järgmised liikmed: Christa Schweng, Mariya Mincheva, Cinzia del Rio, Maria Nikolopoulou, Chiara Corazza ja komitee võrdõiguslikkuse töörühma esimees Sif Holst. (ll)

ELi maheauhinnad 2024

Kolmas ELi maheauhinna konkurss on avatud ja kestab kuni 12. maini 2024.

Read more in all languages

Kolmas ELi maheauhinna konkurss on avatud ja kestab kuni 12. maini 2024.

ELi maheauhindadega tunnustatakse mahepõllumajanduse väärtusahela eri sidusrühmi, kes on loonud uuenduslikke, kestlikke ja inspireerivaid projekte, mis on andnud mahetoidu tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust.

Auhinnatseremoonia on kavas 23. septembril 2024, mis on Euroopa mahepäev.

Kandideerida saab veebis kuni 12. maini 2024 kella 23.59:59ni Kesk-Euroopa aja järgi.

Euroopa ja demokraatia pidu!

Külastage meid 4. mail Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päeval!

Märkige oma kalendrites ära laupäev, 4. mai 2024, sest sel päeval avab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uksed tänavusel institutsioonidevahelisel ELi lahtiste uste päeval. Me tähistame Euroopa demokraatiat ja keskendume juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. See on võimalus saada teavet ELi ja kodanikuühiskonna kohta ning uurida, kuidas teie arvamus ja antav hääl saavad kujundada Euroopa tulevikku.

Read more in all languages

Ühinege meiega 4. mail Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päeval!

Märkige oma kalendrites ära laupäev, 4. mai 2024, sest sel päeval avab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uksed tänavusel institutsioonidevahelisel ELi lahtiste uste päeval. Me tähistame Euroopa demokraatiat ja keskendume juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. See on võimalus saada teavet ELi ja kodanikuühiskonna kohta ning uurida, kuidas teie arvamus ja antav hääl saavad kujundada Euroopa tulevikku.

Miks külastada komitee lahtiste uste päeva?

  • Jacques Delors’i hoone: tutvuge komitee märgilise hoonega Belliardi tänaval, kus asub Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna kese. Kogege vahetult, kuidas tööandjate, töötajate, keskkonnakaitsjate, tarbijate jt esindajad annavad panuse ELi poliitika kujundamisse.
  • Interaktiivne õpe: osalege elavas arutelus komitee liikmetega teile südamelähedastel teemadel. Saage teada, kuidas sotsiaaldialoog kujundab ELi õigusakte ja kuidas oma hääl kuuldavaks teha. 
  • Tegevusi igale vanusele: nautige ergast õhkkonda koos suurepärase elava muusika ja interaktiivsete mängudega, mis panevad proovile teie teadmised ELi kohta, ning näomaalingutega lastele. Võtke koju kaasa meene või pilapilt ja tehke selle päeva jäädvustamiseks automaadis lõbus foto.
  • Põhjalikud arutelud: tutvuge komitee rolliga kestliku, jõuka ja kaasava Euroopa kujundamisel kõigi jaoks insaiderite vaatenurgast. Saate kiirelt ja sihipäraselt arutleda komitee liikmetega konkreetsetel teile olulistel teemadel. See on ainulaadne võimalus saada väärtuslikku teavet Euroopa poliitikakujundamise keskmes.
  • Kodanikuühiskonna võim: saage teada, kuidas komitee töötab kodanike ja ELi vahelise lõhe ületamise nimel. Kogege ise erinevate häälte kooskõla, et tugevama Euroopa Liidu nimel toetada sotsiaalset õiglust, keskkonnakaitset ja veel paljut muudki.

Pidu kahel rattal!

Põnevust lisab 4. mail komiteesse saabuv rühm jalgrattureid. Mõned pühendunud komitee liikmed ja teised huvilised väntavad 500 km Prantsusmaalt Brüsselisse, et suurendada teadlikkust Euroopa Parlamendi valimistest. Ühinege meiega, et tervitada neid komiteesse saabumisel ning saada rohkem teada nende inspireeriva missiooni, teekonna ja sel kohatud probleemide kohta.

Rohkem kui lihtsalt külastus – see on tõeline kogemus

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päev annab teile võimaluse kogeda Euroopat, tähistada demokraatiat ja avastada kodanikuühiskonna võim. Ükskõik, kas olete ammune ELi entusiast, ELi skeptik või teadmishimuline uustulnuk – meil on kõigile midagi pakkuda. Tulge ja uurige, õppige ning osalege Euroopa demokraatia südames!

Lisateabe saamiseks hoidke ühendust

Eelnev registreerumine ei ole vajalik. Jagame lähinädalatel rohkem teavet konkreetsete tegevuste ja põnevate kõrghetkede kohta. Värske teabe saamiseks jälgige meid sotsiaalmeedias ja külastage meie veebisaiti (www.eesc.europa.eu/openday).

Ärge jätke kasutamata seda ainulaadset võimalust ELi vahetult kogeda! (cg)

#EuropeDay #UseYourVote

Uudiseid rühmadelt

Stefano Mallia: „Rohepööre peab toimuma viisil, mis võimaldab ettevõtete loomist ja nende kasvu.“

Väljavõte Soome Ettevõtjate Keskliidu ajakirjas „Yrittäjä“ ilmunud intervjuust tööandjate rühma esimehe Stefano Malliaga

Euroopa Parlamendi valimised on peagi käes. Juunis valivad ELi liikmesriikide kodanikud oma esindajad Euroopa Parlamenti, mille ametiaeg kestab järgmised viis aastat. Kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimehelt Stefano Mallialt küsida, milline on Euroopa ettevõtjate jaoks suurim probleem nende järgmise viie aasta jooksul, ei pea ta kaua vastuse üle järele mõtlema.

Read more in all languages

Väljavõte Soome Ettevõtjate Keskliidu ajakirjas „Yrittäjä“ ilmunud intervjuust tööandjate rühma esimehe Stefano Malliaga

Euroopa Parlamendi valimised on peagi käes. Juunis valivad ELi liikmesriikide kodanikud oma esindajad Euroopa Parlamenti, mille ametiaeg kestab järgmised viis aastat. Kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimehelt Stefano Mallialt küsida, milline on Euroopa ettevõtjate jaoks suurim probleem nende järgmise viie aasta jooksul, ei pea ta kaua vastuse üle järele mõtlema.

– Rohepööre, ütleb ta.

Mallia sõnul on keskkonnasäästlikumale majandusele ja majanduskasvule üleminekul oluline tagada ettevõtetele võimalus jõudsalt areneda.

– Rohepööre peab toimuma viisil, mis võimaldab ettevõtete loomist ja nende kasvu. Kui ettevõtetel läheb hästi, siis läheb hästi kogu ühiskonnal. Ettevõtted loovad töökohti ja toovad ühiskonnale maksutulu.

Bürokraatia vähendamine

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma üks peamisi ülesandeid viimastel aastatel on olnud aidata oluliselt vähendada ettevõtete halduskoormust. Mallia sõnul on oluline, et komisjon mõistaks muu hulgas vajadust kaotada VKEde ulatuslikud aruandluskohustused.

– Uute õigusaktide koostamisel on ülimalt oluline võtta arvesse ettevõtete konkurentsivõimet. Tuleb hoolitseda selle eest, et ettevõtted saaksid kasvada.

Euroopa Parlamendi valimistel osalemise tähtsus

Kuigi Mallia tunnistab, et Euroopa Liidul on vaja tegeleda mitmete väljakutsete ja probleemidega, usub ta, et ELil tervikuna on olnud suuri edasiminekuid.

– Ettevõtjad peaksid hääletama minema, et parlamendis oleks inimesi, kes seisavad ettevõtete ja ettevõtjate huvide eest. Kui te ei osale valimistel, otsustavad teised teie eest. Euroopa Parlamendi valimistel osalemine võib takistada ka äärmuslike parteide võimule saamist.

Lugege tervet intervjuud siin: https://www.yrittajat.fi/uutiset/eu-vaikuttaja-stefano-mallia-vihrea-siirtyma-toteutettava-niin-etta-samaan-aikaan-yrityksia-voidaan-perustaa-ja-ne-voivat-kasvaa/

Energiakogukonnad vastutuules: ilma esindatuseta ei ole energiatootmist

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.

Read more in all languages

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.

Oktoobris esitas Euroopa Komisjon Euroopa tuuleenergia tegevuskava tagamaks, et üleminek puhtale energiale käiks käsikäes tööstuse konkurentsivõimega ja et tuuleenergia oleks jätkuvalt Euroopa edulugu.

Tuuleenergia, millega toodetakse üle kolmandiku Euroopa taastuvelektrist ja mis hõlmab üle 17% ELi kogu elektritootmisest, on tulevikus üks nullnetoheitega elektritoomise tugisammastest.

Komisjoni tegevuskavast jääb aga mulje, et eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele. Vastuseisjate hulgas on eri rühmad alates maastikukaitsjatest kuni looduskaitsjateni, kes järgivad juhtmõtet „Mitte minu tagahoovi“.

Ühistutel ja kogukondadel, kes suunavad kohalikku, kodanike juhitud protsessi ja võivad üleminekut eest vedada, on ülioluline roll selle vastuseisu ületamisel ja üleminekust saadava kasu laialdase jagamise tagamisel. Lisaks on nad vajalikud ka selleks, et taastuvenergia tootmine tooks kaasa uue, detsentraliseerituma elektritootmissüsteemi.

Selle asemel keskendutakse komisjoni tuuleenergia tegevuskavas ainult suurettevõtetele. See kahjustab protsessi, vähendades omaksvõttu ja ohustades üleminekut. Komisjon peaks oma tegevuskava kohaldamisala uuesti läbi vaatama ja lisama seitsmendasse sambasse elanike osalemise.

See peaks tagama, et pakkumised ei ole üksnes hinnapõhised ning et võetakse arvesse keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse ning kollektiivläbirääkimiste aspekte, nagu komitee hiljuti oma selleteemalises arvamuses soovitas.

Konverents teemal „Spetsialistide toetus ELi sinisele kokkuleppele“ – 8. Euroopa vabade kutsete päev

EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vabade kutsete huvigrupp korraldab 7. mail 2024 kell 10.30–16.00 Brüsselis 8. Euroopa vabade kutsete päeva.

Read more in all languages

EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vabade kutsete huvigrupp korraldab 7. mail 2024 kell 10.30–16.00 Brüsselis 8. Euroopa vabade kutsete päeva.

Ühinege aruteluga selle aasta teemal „Spetsialistide toetus ELi sinisele kokkuleppele“. Koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tipp-poliitikutega püüame leida lahenduse üha teravamatele veega seotud probleemidele.

Vesi on eluliselt tähtis, kuid üha napim ressurss. Maailma rahvastiku kasvades suureneb ka nõudlus vee järele. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa elanikest peab vee kvaliteeti ja/või kvantiteeti oma riigis tõsiseks probleemiks. Kliimamuutused mõjutavad üha enam vee kättesaadavust, kvaliteeti ja kvantiteeti. Kui me ei tegutse, võib veenappus ja -puudus mõjutada üha suuremat osa kodanikuühiskonnast kogu maailmas ning sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed toiduga kindlustatusele, keskkonnale, inimeste tervisele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele.

Nimetatud konverents on end juba tõestanud põneva ja asjakohase platvormina Euroopa juhtivate spetsialistide jaoks. Arutame siin viise, kuidas vabad kutsed saavad aidata leida uuenduslikke lahendusi ELi sinise kokkuleppe saavutamiseks ning Euroopat ja kogu maailma lähiaastatel ja -kümnenditel ees ootavate veega seotud probleemide leevendamiseks.

Sünkroontõlge on tagatud inglise, saksa ja itaalia keeles. Konverents on üldsusele avatud. Saate konverentsist osa võtta kas kohapeal või kaugühenduse teel. Mõlemal puhul on nõutav eelnev registreerimine.

Registreeruge hiljemalt 2. maiks 2024 meie spetsiaalsel registreerimislehel.

Euroopa Parlamendi valimiste eri

Osalege 2024. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimistel: komitee kutsub eurooplasi üles hääletama ühtse ja demokraatliku Euroopa poolt

20. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa kodanikke üles kasutama oma demokraatlikku valimisõigust ja anda oma hääl kiiresti lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Read more in all languages

20. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa kodanikke üles kasutama oma demokraatlikku valimisõigust ja anda oma hääl kiiresti lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel.

„Meil on olnud rasked ajad, kuid ei saa eitada, et Euroopa Liit on taganud liikmesriikidele ja kodanikele rahu, demokraatia, majandusliku jõukuse ja sotsiaalse progressi. Tänu Euroopa Liidule on meil vabadus töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõigis ELi riikides“ – nii seisab komitee resolutsioonis.

„Natsionalism, populism ja vaid ühele riigile sobivad lahendused ei ole vastus. Lahenduseks on koostöö, ühistegevus ja lähenemine,“ väidab komitee, rõhutades, et ükski ELi riik ei suuda eraldiseisvalt toime tulla selliste probleemidega nagu kasvav inflatsioon, sõjad, ränne või kliimakriis.

Resolutsioon võeti vastu komitee täiskogu märtsi istungjärgul pärast arutelu teemal „Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimised kodanikuühiskonna vaatenurgast“, millel osalesid kodanikuühiskonna aktivistid ning Prantsusmaa ja Bulgaaria riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud.

Komitee ütles, et soovib mobiliseerida oma võrgustiku, kuhu kuulub vähemalt 90 miljonit inimest üle kogu ELi, ning hoolitseda selle eest, eurooplased osaleksid valimistel ja otsustaksid, kes neid järgmise viie aasta jooksul Euroopa Parlamendis esindab.

Komitee president Oliver Röpke ütles täiskogu ees kõneledes, et komitee liikmete esindatavatel organisatsioonidel on tihedad sidemed riikide kodanikuühiskondadega: „Me suudame jõuda kõigini, saame suunata inimesi hääletama ja me peame seda tegema. See on meie moraalne kohustus.“

Komitee on samuti ühendanud jõud Euroopa Parlamendiga, et aidata suurendada valimisaktiivsust, mis on tavaliselt palju väiksem kui riiklikel valimistel, eriti torkab see silma mõnedes liikmesriikides.

Komitee president rõhutas, et arvestades demokraatia tagasilööke kogu maailmas ja mõnes liikmesriigis, näivad 2024. aasta valimiste puhul olevat panused eriti kõrged.

„Need valimised ei kujuta endast imerohtu, mille abil lahendada meie probleemid, hajutada meie kartusi või leevendada kodanike muresid, vaid need on õiguspärane viis meie soovide väljendamiseks, parema tuleviku nõudmiseks ja võimul olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles Oliver Röpke.

Täiskogu istungjärgul võtsid sõna resolutsiooni kolm raportööri – EMSK liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, kes esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühmi. Nad kutsusid ühiselt eurooplasi üles kasutama oma hääleõigust ja valima esindajaid, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest.

Komitee võtab juulis vastu veel ühe resolutsiooni, milles keskendutakse kodanikuühiskonna ootustele vastvalitud Euroopa Parlamendile ja komisjonile.(ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlament leppisid kokku teha tihedat koostööd 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel.

27. veebruaril allkirjastasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta enne ja pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Read more in all languages

27. veebruaril allkirjastasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta enne ja pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Partnerluse eesmärk on süvendada koostööd kahe institutsiooni vahel, et tõsta Euroopa Parlamendi valimised enam fookusesse, suurendada valimisaktiivsust (eriti mittevalijate ja esmakordsete valijate seas) ning võidelda teabega manipuleerimise vastu.

Lisaks leppisid institutsioonid kokku, et tõhustatakse koostööd valimistest teavitamisel, koordineeritakse selliste ürituste korraldamist nagu avatud uste päevad või kodanikuühiskonna nädal ning jagatakse teavet platvormide „together.eu“ ja „Mida Euroopa minu heaks teeb“ kohta.

Komitee president Oliver Röpke sõnas: „Euroopa Parlamendi valimised on Euroopa demokraatia lakmustest. Komitee saab olla kodanikuühiskonna platvorm selle demokraatia edendamiseks. Täna Euroopa Parlamendiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on suur samm edasi, mis annab meile võimaluse võtta enda kanda aktiivsem roll valimiste eel ja teha koostööd valijatega nende valimisaktiivsuse suurendamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Parlament on partnerid ja liitlased.“

Memorandumis kirjeldatakse konkreetseid valdkondi, milles tuleks jätkata ja tugevdada komitee ja Euroopa Parlamendi koostööd 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistumisel. (kn/ll)

„Üks küsimus...“

Komitee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse eurooplasi üles Euroopa Parlamendi valimistel hääletama. Resolutsiooni kolm raportööri, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma. Nad on üksmeelsed oma üleskutses, et eurooplased kasutaksid oma demokraatlikku hääleõigust ja valiksid esindajad, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest. Rubriigis „Üks küsimus...“ küsisime igalt raportöörilt, mis on nendel valimistel kaalul ja miks peaks igaüks käesoleva aasta juunis oma häält kasutama.

Read more in all languages

Komitee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse eurooplasi üles Euroopa Parlamendi valimistel hääletama. Resolutsiooni kolm raportööri, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma. Nad üksmeelsed oma üleskutses, et eurooplased kasutaksid oma demokraatlikku hääleõigust ja valiksid esindajad, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest. Rubriigis „Üks küsimus...“ küsisime igalt raportöörilt, mis on nendel valimistel kaalul ja miks peaks igaüks käesoleva aasta juunis oma häält kasutama.

Christa Schweng, komitee endine president ja tööandjate rühma liige

Euroopa Parlamendi valimised on üritus, kus eurooplased saavad otsustada, kes juhib Euroopa Liitu järgmisel viiel aastal. Seekordsed valimised toimuvad dramaatiliselt muutuvas geopoliitilises kontekstis, mida iseloomustab põhjendamatu sõda Ukraina vastu otse meie kodulävel. Riigid, mis olid varem vaenlased, moodustavad uusi liite ja on muutumas meie eluviisi suhtes vaenulikuks. Demokraatia olukord on kergelt öeldes murettekitav, sest demokraatia tagasilööke võib täheldada kogu maailmas. Õigusriigi põhimõte ja ajakirjandusvabadus on sattunud surve alla, kui nimetada vaid kahte kõige levinumat näitajat. Kogu Euroopas oleme tunnistajaks üha sagenevatele rünnakutele liberaalsete demokraatlike riikide vastu. Mitmes liikmesriigis on õõnestatud Euroopa põhiväärtusi ning piiratud kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja meediavabadust.

Desinformatsioon ja valeuudised lõhestavad meie ühiskonda ning põhjustavad usaldamatust ja viha.

EL rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia, inimõiguste kaitse, väljendusvabadus, õigusriik, sallivus, õiglus, mittediskrimineerimine, võrdsus, solidaarsus ja demokraatlik osalemine. Neid väärtusi ei tohiks pidada enesestmõistetavaks, vaid neid tuleb pidevalt tugevdada, kaitsta ja hoida.

Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse näidata, et me hoolime demokraatiast ja oma põhiväärtustest, ning seepärast on oluline, et eurooplased kasutaksid oma häält.

Cinzia Del Rio, komitee töötajate rühma liige

Kutsume kodanikke üles hääletama Euroopa, Euroopa projekti ning integreerituma ja solidaarsema Euroopa poolt. Euroopa Liit põhineb väärtustel, põhimõtetel, õigusriigi põhimõttel, õigustel ja osalusel, mis kõik ei ole läbiräägitavad, sest need on meie demokraatia alustalad ning meie kaasava ja kestliku majanduskasvu mudeli põhielemendid. Ja me peame tagama oma demokraatia vundamendi.

Euroopal on uusi probleeme, millega tuleb praegu tegeleda:

  • tulla toime killustunud ja konfliktidest kujundatud geopoliitilise kontekstiga, kus peame harjuma uute ülemaailmsete majandus- ja poliitiliste osalejate ja konkurentidega;
  • toetada rohe-, digi- ja demograafilist üleminekut, samuti tehnoloogilisi muutusi, innovatsiooni ja tehisintellekti arendamist inimkeskse lähenemisviisi abil, kaasates samal ajal noori;
  • luua uuendatud ühine Euroopa tööstuspoliitika koos uute ühiste rahastamisvahenditega;
  • tagada sotsiaalsed investeeringud, et täielikult rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust, luua kvaliteetseid töökohti ning tegeleda vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega.

Ükski Euroopa riik ei suuda seda üksi. Kutsume kodanikke üles kasutama oma häält, et tagada Euroopa Liidu tugevam integratsioon, teha jõupingutusi ja tagada püsiv rahu ning säilitada meie majanduslik ja sotsiaalne mudel.

Ioannis Vardakastanis, komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liige

Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on Euroopa Liidu ja kogu kontinendi tuleviku jaoks väga olulised. Kaalul on ELi põhiolemus – meie ühtsus, demokraatia, konkurentsivõime, kestlikkus ja sotsiaalne õiglus. On äärmiselt oluline, et ELi kodanikud kasutaksid oma hääleõigust, kuna parlament kujundab otseselt ELi tulevikku.

EL sümboliseerib koostööd ja võimalusi, tagades rahu, demokraatia, kaasatuse ja heaolu. Kuid kodanike ees seisvad raskused, nagu tõusvad eluaseme- ja energiakulud, kliimamuutused ja konfliktid, on eurooplastes tekitanud suurenevat ebakindlust. Need probleemid nõuavad ühtseid üleeuroopalisi lahendusi.

Natsionalism ei paku vastuseid. Nimetatud probleemide lahendamiseks ja demokraatlike väärtuste säilitamiseks on vaja koostööd, solidaarsust ja tõhusat kodanikuühiskonna dialoogi. EL peab võtma ka ülemaailmse juhtrolli, edendades rahu, mitmepoolsust ja keskkonnakaitset. Üleminek digi- ja rohemajandusele on hädavajalik. Kaasavus on keskse tähtsusega. Kõik kodanikud peavad saama osaleda meie tuleviku kujundamises. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetena oleme pühendunud nendele põhimõtetele. Teie hääl on meie liidu tuleviku kujundamisel väga oluline. Ühendagem jõud demokraatliku, konkurentsivõimelise, kestliku ja sotsiaalse ELi nimel. Teie hääl on loeb – kasutage seda Euroopa helgema tuleviku nimel!

Resolutsiooni tekst on kättesaadav Euroopa Parlamendi valimisi käsitleval komitee spetsiaalsel veebilehel.

Desinformatsioon on edukas, kui selle sihtmärk on nõrk

Rääkisime Gruusia-Prantsuse päritolu ajakirjaniku Régis Gentéga Euroopa Parlamendi valimistega seotud olulistest küsimustest, nagu paremäärmuslike jõudude esilekerkimine, motiveerimata noored valijad ning desinformatsioon. Endise Nõukogude Liidu piirkonna poliitikaekspert Régis Genté annab teavet peavoolumeediale, nagu Radio France Internationale, France 24 TV ja Le Figaro.

Read more in all languages

Rääkisime Gruusia-Prantsuse päritolu ajakirjaniku Régis Gentéga Euroopa Parlamendi valimistega seotud olulistest küsimustest, nagu paremäärmuslike jõudude esilekerkimine, motiveerimata noored valijad ning desinformatsioon. Endise Nõukogude Liidu piirkonna poliitikaekspert Régis Genté annab teavet peavoolumeediale, nagu Radio France Internationale, France 24 TV ja Le Figaro.

EMSK Info: Kas Teie arvates mõjutab Euroopas toimuv paremäärmuslike erakondade esilekerkimine Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi?

Ma ei ole Euroopa paremäärmusluse ekspert, kuid vaadeldes praegu minu riigis (Prantsusmaal) tehtud uuringuid, pean tunnistama, et paremäärmuslus kogub hoogu. Euroopa Parlamendi valimised kujutavad endast poliitilist vahendit, mille abil Euroopa kodanikud saavad öelda või edastada sõnumi oma riigi kohta selle poliitikutele. Euroopa kodanikud mõtlevad kõigepealt poliitilisele olukorrale oma riigis ja alles seejärel olukorrale Euroopas. Seega mõjutavad paremäärmuslikud erakonnad tõenäoliselt neid valimisi olukorras, kus suveräänsuse ja Euroopa integratsiooni suhte kohta kerkib esile üha rohkem küsimusi.

Kas usute, et noored on motiveeritud Euroopa Parlamendi valimistel osalema?

Vastan tavakodanikuna, kes on elanud 22 aastat postsovetlikul territooriumil, ja inimesena, kes vestleb sageli ka Euroopa noortega. Ma ei näe, et nad oleks hääletama minekuks väga motiveeritud. Sama olukorda näen ka Gruusias, kus ma elan. Gruusia noored on poliitiliselt aktiivsed, kuid nad ei ole ei valitsusmeelse partei ega opositsiooni poolt. Nad soovivad osaleda oma riigi poliitilises elus, kuid ei lähe hääletama, sest tunnevad, et tegelikult ei esinda neid ükski erakond ega selle tipppoliitikud. Minu meelest on see huvitav seisukoht ja ma austan seda, sest see võib avada uksed uuele poliitikale, mis läheb kaugemale esindusdemokraatiast ja erakondadest. Aga enne, kui sinnamaale jõutakse, mõjutavad poliitikamaastikku poliitikud ja erinevad poliitilised jõud – ilma noorteta.

Kui tugevasti võib desinformatsioon mõjutada valijaid eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel?

Desinformatsioon on edukas, kui selle sihtmärk (käesoleval juhul eurooplased) on nõrk. Venemaa desinformatsioon ei leiuta probleeme, vaid kasutab olemasolevaid. Me kõik mõistame, et meie ühiskonnad on praegu sügavas poliitilises ja moraalses kriisis. See tähendab, et kahjuks soodustab selline olukord desinformatsiooni tõhusat arengut. Kuid ma olen seisukohal, et eurooplastena ja maailmakodanikena oleme nüüd kõik haritumad ja kogenumad, kuidas uudiseid sotsiaalmeedias käsitleda. Oleme viimase kümne aasta jooksul palju õppinud. Me oskame nüüd uudiseid sotsiaalmeedia platvormidel paremini filtreerida, sest teame, et need on manipuleerimise ja võltsuudiste kasvulava. Me ei tohiks olla liiga pessimistlikud, sest see on juba muutnud meid desinformatsiooni ohvriteks. Ühiskond ei ole enam naiivne ning inimesed teavad, et riigid ja teised poliitilised jõud võivad kasutada sotsiaalvõrgustikke avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Minu arvates on sotsiaalmeedias aktiivsed on vaid väike osa elanikkonnast. Suur enamus keskmisest elanikkonnast, kes on haritud, ei võta sotsiaalmeedias sõna. Ja see märkimisväärne arv inimesi ei neela alla igat sotsiaalmeedias avaldatud kuulujuttu.

Toimetus

Ewa Haczyk-Plumley (editor-in-chief)
Laura Lui (ll)

Käesolevale väljaandele tegid kaastööd

Daniela Vincenti (dv)
Ewa Haczyk-Plumley (ehp)
Agata Berdys (ab)
Giorgia Battiato (gb)
Jasmin Kloetzing (jk)
Katerina Serifi (ks)
Katharina Radler (kr)
Laura Lui (ll)
Marco Pezzani (mp)
Margarita Gavanas (mg)
Margarida Reis (mr)
Millie Tsoumani (mt)
Pablo Ribera Paya (prp)
Simran Grewal (sg)
Thomas Kersten (tk)

Vastutav koordineerija

Agata Berdys (ab)
Giorgia Battiato (gb)

 

 

Aadress

European Economic and Social Committee
Jacques Delors Building,
99 Rue Belliard,
B-1040 Brussels, Belgium
Tel. (+32 2) 546.94.76
Email: eescinfo@eesc.europa.eu

EESC info is published nine times a year during EESC plenary sessions. EESC info is available in 24 languages
EESC info is not an official record of the EESC’s proceedings; for this, please refer to the Official Journal of the European Union or to the Committee’s other publications.
Reproduction permitted if EESC info is mentioned as the source and a link  is sent to the editor.
 

April 2024
04/2024

Follow us

  • Facebook
  • Twitter
  • LinkedIn
  • Instagram