Tööstuspoliitika: ELil on aeg minna kaugemale vaid turutõrgete kõrvaldamisest

Kuidas kõige paremini tagada Euroopa tööstuse strateegiline sõltumatus – sellele teemale keskenduti EMSK täiskogu oktoobri istungjärgul tööstuspoliitika üle peetud arutelul.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul toimus 21. oktoobril arutelu Harvardi Ülikooli Berkman Kleini grandihoidja Padmashree Gehl Sampathiga, millel vaagiti, kuidas uus tööstusstrateegia saab toetada kaksiküleminekut rohelisele ja digimajandusele, anda panuse Euroopa taastumisse ning suurendada strateegilist autonoomiat ja säilenõtkust.

Padmashree Gehl Sampath, kes on tehnoloogia, arengu ja ülemaailmse poliitilise majanduse valdkonna juhtivekspert, pooldas uut liiki riiklikku sekkumist, mis ei keskendu üksnes turutõrgete kõrvaldamisele, vaid suunab tehnoloogilisi muutusi sotsiaalselt viljakates suundades.

„On aeg vaadata tööstuspoliitika radikaalselt läbi ja mõelda loovalt,“ ütles ta. „Me ei peaks kordama seda, mis ei osutunud edukaks juba varem.“

Esimese sammuna selle uue tööstuspoliitika kujundamisel tuleks tunnistada, et arenenud majandusega riikides täheldatud ettevõtluse, innovatsiooni ja konkurentsivõime vähendamisega kaasnevad pidevalt paljudes sektorites ja protsessides esile kerkivad uued tehnoloogilised paradigmad ja suundumused. Ebakindlus COVIDi-järgse maailma suhtes ei tulene üksnes pandeemiast.  See peegeldab samuti andmepõhiste võrkude arvukaid mõjusid, digipöördest saadava kasu ebaõiglast jaotumist viimase 15 aasta jooksul, kliimamuutustest ja energiasüsteemi ümberkujundamisest lähtuvat survet riikidele ning alates üleilmastumise algusest 1980ndatel hoolikalt üles ehitatud ülemaailmsete kaubandus- ja tarneahelate aeglustumist, isegi nende ajutist katkemist.

Teise sammuna tuleks koostada uus strateegia, mis põhineb kolmel radikaalsel ettepanekul:

1) tunnistades, et kolm tuleviku põhieesmärki – tervishoid/pandeemiline valmisolek, energiasüsteemi ümberkujundamine/kliimameetmed ja andmepõhine majandus – on omavahel väga tihedalt seotud ja seda tuleb võimendada. Me ei vaja tööstuspoliitikat, mis prioriseeriks neid põhieesmärke samaaegselt erinevatel suundadel, vaid sellist, mis käsitleb neid muutusi ringmajanduse mudeli alusel.

2) tõstes tähelepanu keskmesse dünaamilisuse edendamise tehnoloogiasektoris, keskendudes turu säilitamisele ja toimimisele, mis on olulisem teema kui turule sisenemine kõigis neis olulistes sektorites, eelkõige farmaatsia- ja vaktsiinivaldkonnas, kus valitsevad praegu tugevad oligopoolsed suundumused.
 
3) võttes tööstuspoliitikas kasutusele tõelise valdkondliku lähenemisviisi, minnes kaugemale ühistest eesmärkidest, nagu konkurentsipoliitika, sest kuigi kõik need sektorid on kõrgtehnoloogilised, teadus- ja arendustegevusemahukad ning sõltuvad innovatsioonist ja stiimulitest, on neil täiesti erinev olemus.

Padmashree Gehl Sampath esitas näiteks küsimuse, et kui soovime Euroopa tervishoiuturgu edendada lähtuvalt selle praegustest tugevatest külgedest, kas ELil oleks siis võimalik toetada tervishoiutööstuse ökosüsteemi jaoks mõeldud avalikku huvi pakkuvat programmi USAs COVIDi puhangu järel loodud Operation Warp Speed eeskujul? Kas Euroopa saab aidata kaasa olemasolevate biotehnoloogiaettevõtete tugevate külgede arendamisele avaliku sektori investeerimisprogrammide raames, mida kasutatakse ka tootearenduse lihtsustamiseks?

Tööstusstrateegia on viimasel ajal olnud komitee töödes kesksel kohal. Käimas on veebiseminaride sari, et uurida tänapäeva tööstusele muret valmistavaid teemasid. Pealkirja „The path to our industrial future“ kandev ürituste sari lõpeb 2022. aasta märtsis suure konverentsiga, millel komitee arutab oma järeldusi ELi eesistujariigi Prantsusmaa ning Euroopa Komisjoniga. (dm)