ELi majanduse taastamine – kodanikuühiskonna roll vajab suuremat selgust

Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine vajab enamikus ELi liikmesriikides selgemaid juhtimissüsteeme. Vastutuse jaotus kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel ei ole ikka veel selge. Komitee väljendab sellega seoses muret ning rõhutab Gonçalo Lobo Xavieri koostatud ja täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta, et mehhanismid kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite kaasamiseks riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamis-, järelevalve- ja kohandamisetappidesse vajavad suuremat selgust.

Komitee juhtis sellele probleemile tähelepanu juba veebruaris vastu võetud resolutsioonis, kuid olukord püsib Euroopa Komisjoni jõupingutustest hoolimata muutumatuna. Seepärast nõuab komitee tungivalt, et neid ELi majanduse taastamise seisukohast olulisi aspekte kontrollitaks põhjalikumalt.

„Juhime tähelepanu vajadusele mõõta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusamme. Meil on vaja häid seirenäitajaid, sest need on olulised ELi tulevase arengu ja taastumise suuna seadmisel. Liikmesriigid peavad sellele väljakutsele nõuetekohaselt reageerima: tarvis on julgust, et teavitada kodanikke ees ootavatest tohututest raskustest,“ ütles Gonçalo Lobo Xavier arutelu käigus.

Arvamuses euroala 2021. aasta majanduspoliitika kohta, mille raportöör on Kristi Sõber, juhib komitee tähelepanu ka sellele, et pandeemia ei ole veel lõppenud ja majanduslikud tagajärjed annavad tunda veel mitu aastat. Seetõttu on vaja konkreetset uut erakorraliste majandusmeetmete kombinatsiooni. ELi ja euroala majandus kasvab taas kiiresti. Ent samal ajal on EL läbimas Euroopa majandusliku integratsiooni ajaloo kõige raskemat perioodi. Sel kriitilisel ajal saab olukorda leevendada üksnes valitsemissektori kulutustega.

Komitee hindab kiiret reageerimist pandeemiale ELi ja liikmesriikide tasandil ning peab tervitatavaks asjaolu, et ühistest jõupingutustest on saanud majanduse taastamise strateegia oluline osa. Täiskogu ees sõna võttes ütles Kristi Sõber: „Eriti 2020. aasta esimesel poolel aitasid koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused leevendada väga keerulist majandusolukorda peamiselt turgude stabiliseerimise ning töökohtade ja inimeste sissetulekute kaitsmise abil. Sellele esimesele sammule järgnes taasterahastu „Next Generation EU“ kui tugev ja ülimalt uuenduslik eelarvepoliitiline meede. Mõlema algatuse abil on suudetud pandeemiale kiiresti ja paindlikult reageerida.“ (mp)