Täiskogu märtsi istungjärgul vastu võetud arvamuses „Keskkonnakaitse parandamine kriminaalõiguse kaudu“ tegi komitee ettepaneku, et EL peaks kehtestama kriminaalkaristused võimalikult paljude keskkonnakuritegude eest.

Arvamuses analüüsiti ELi uue keskkonnakuritegude direktiivi ettepanekut ning pakuti välja praktilisi viise, kuidas muuta see tõeliselt tõhusaks, proportsionaalseks ja hoiatavaks.

Komitee väljendas heameelt selle üle, et keskkonnakuritegude loetelu pikendati üheksalt kaheksateistkümnele, kuid leiab, et direktiiv peaks hõlmama võimalikult paljusid kuriteoliike. Komitee on samuti seisukohal, et selleks, et karistused oleksid tõeliselt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tuleks nende piirmäärasid oluliselt suurendada.

Arvamuses tehti ka ettepanek, et keskkonnakuriteod võiksid kuuluda Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni, sest paljudel neist on teadaolevalt seos organiseeritud kuritegevusega.

Komitee kutsub samuti üles lisama direktiivi kohaldamisalasse ökotsiidi, määratledes selle järgmiselt: õigusvastased või raskelt hooletud teod, mis on toime pandud täie teadmisega, et need teod võivad suure tõenäosusega põhjustada tõsist ja laialdast või pikaajalist kahju keskkonnale. Komitee märgib, et relvakonfliktid on oma olemuselt peaaegu alati ökotsiidid. 

Keskkonnakuritegevus on kogu maailmas tulususelt neljas kuritegevuse liik ning ELis selle maht suureneb. Kuigi piiriüleste süüdimõistvate kohtuotsuste arv ei ole oluliselt kasvanud, on Euroopas toime pandud keskkonnakuritegude määr tõusnud.
Komitee rõhutab aga, et direktiivi põhjalikust muutmisest ei piisa. Üks kehtiva direktiivi hindamisel esile toodud puudustest on selle puudulik rakendamine liikmesriikides. Komitee rõhutab seepärast vajadust tugevdada täitmise tagamise ahelat ning soovitab, et ELi liikmesriigid looksid keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud politseijõud, prokurörid, kohtunikud ja kohtud.

Praegu on peamine Euroopa Liidus kehtiv siduv vahend keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks 2008. aasta keskkonnakuritegude direktiiv. 2019. ja 2020. aastal tehtud hindamine näitas aga, et sellel ei ole kohapeal suurt mõju. Viimase kümne aasta jooksul on olnud väike nende keskkonnakuritegude arv, mida on edukalt uuritud ja mille kohta on tehtud süüdimõistev otsus, määratud karistused ei ole olnud piisavalt hoiatavad ning ei ole tehtud süstemaatilist piiriülest koostööd. Nimetatud hindamisest lähtuvalt otsustas komisjon asendada selle õigusakti uue ELi direktiiviga. (mr)