Avalik kiri

ELi institutsioonid peavad kodanikuühiskonnaga peetava struktureeritud dialoogi raames kodanikuühiskonda tunnustama, kaasama ja toetama

This page is also available in:

Brüssel, 24. jaanuar 2024

Adressaadid

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola

Willem van de Voorde, Belgia alaline esindaja Euroopa Liidu juures

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe ühine avalik kiri: ELi institutsioonid peavad kodanikuühiskonnaga peetava struktureeritud dialoogi raames kodanikuühiskonda tunnustama, kaasama ja toetama

Lugupeetud Ursula von der Leyen

Lugupeetud Roberta Metsola

Lugupeetud Willem van de Voorde

Käesolevale kirjale allakirjutanud kutsuvad ELi institutsioone üles võtma toimivaid meetmeid, et rakendada aluslepingu sätteid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi pidamiseks kodanikuühiskonnaga kõigis poliitikavaldkondades. Allakirjutanud kutsuvad ELi institutsioone üles: 1) algatama institutsioonidevahelise kokkulepe kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi kohta; 2) looma igas institutsioonis juhtivad ametikohad, mille ametnikud vastutavad suhete eest kodanikuühiskonnaga; 3) julgustama ja edendama tihedamat koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalsete osalejate vahel.

Aluslepingutes sätestatud ELi demokraatlike põhimõtete raames kutsutakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 ELi institutsioone üles pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi. Vaatamata nendele sätetele on kodanikuühiskonnaga peetav dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata. Kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi on liiga sageli korraldatud üksnes vastavalt vajadusele ning see on olnud kvantiteedi ja kvaliteedi poolest väga erinev, sõltudes poliitikavaldkonnast, ELi institutsioonist või liikmesriigist.

Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi väärtusele juhiti taas poliitikakujundajate tähelepanu, kui seda tunnustas Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu, kuhu kuulusid kodanikud, ELi institutsioonide ja nõuandvate organite esindajad, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil valitud esindajad ning organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad. 2022. aasta mais avaldatud konverentsi lõpparuandes kutsuti üles reformima Euroopa Liidu toimimist, kaasates paremini sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda. Samuti kutsuti lõpparuandes üles tugevdama olemasolevaid struktuure, et paremini kajastada ELi kodanike vajadusi ja ootusi otsustusprotsessis (ettepanek 39, peatükk „Euroopa demokraatia“). Tuletame meelde ka ettepanekut 36, mille eesmärk on suurendada kodanike osalemist ja noorte kaasatust, muu hulgas tugevdades ELi seadusandjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd, et kasutada otsustajate ja kodanike ühenduslüli, milleks on kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Kirjale allakirjutanud kutsuvad üles viima need soovitused jõulise strateegia abil ellu. Nad on kindlalt veendunud, et kui tahetakse täielikult ära kasutada potentsiaal, mis tuleneb kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisest poliitika kujundamisse, on vaja ELi tasandil struktureeritumat käsitust.[1]

Seetõttu kutsuvad allakirjutanud ühiselt ELi institutsioone üles tegutsema alljärgnevalt.

  1. Algatama institutsioonidevahelise kokkulepe kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi kohta[2]. Selleks tuleb tagada ELi ja liikmesriikide poliitikakujundamises struktuurne, korrapärane, läbipaistev ja kaasav kodanikuühiskonnaga peetav dialoog[3]. Nii rakendataks täielikult Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiked 1 ja 2[4].
  1. Looma selles raamistikus Euroopa Komisjoni igas peadirektoraadis kodanikuühiskonna koordinaatori ametikoha, mis on sarnane kavandatud sotsiaaldialoogi koordinaatori ametikohaga. Lisaks peaksid ELi institutsioonid looma juhtivad ametikohad, mille ametnikud vastutavad suhete eest kodanikuühiskonnaga. Euroopa Komisjoni asepresident peaks võtma endale ülesande pidada dialoogi kodanikuühiskonnaga ning tugevdada tuleks kodanikuühiskonnaga suhtlemise eest vastutava Euroopa Parlamendi asepresidendi rolli. Nõukogu sekretariaat ning riiklikul tasandil Euroopa Parlamendi bürood ja komisjoni esindused peaksid samuti alustama korrapärast dialoogi kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonna organisatsioonidele otseste kanalite loomine ELi poliitikakujundamises osalemiseks võib viia sihipärasema ja tõhusama poliitikani kõigis valdkondades ja sotsiaal-majanduslikes küsimustes.
  1. Allakirjutanud austavad täielikult sotsiaalpartnerite õigusi sotsiaaldialoogis, kolmepoolsetes läbirääkimistes ja kollektiivläbirääkimistes. Samal ajal on kodanikuühiskonna sidusrühmadel kogukondades ja ühiskonnas ulatuslikud teadmised, eksperditeadmised ja võrgustikud, mistõttu allakirjutanud leiavad, et kodanikuühiskonna osalejate häält tuleks asjakohastel juhtudel kuulda võtta. Tõhusad ja vastutustundlikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad teha koostööd valitsuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, et edendada tööalaseid õigusi, innustada töökohtade loomist, viia ellu rohe- ja digipööre ning tugevdada sotsiaalkaitset.

ELi institutsioonide käsutuses on kõik vajalikud vahendid, et pühenduda nendele ettepanekutele ja teha nende osas märkimisväärseid edusamme enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Esimene samm selles suunas võiks olla Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil ja ettepanek võtta vastu soovitus kodanikuühiskonna dialoogi edendamise kohta liikmesriikides. See võiks sarnaneda sotsiaaldialoogi tugevdamise algatusele[5] ning olla jätk aastaaruandele põhiõiguste harta kohaldamise kohta[6]. See oleks kooskõlas ka üleskutsega töötada välja kodanikuühiskonna strateegia[7].

Kirjale allakirjutanud on valmis institutsioonidega koostööd tegema, et määrata kindlaks peamised elemendid ja vajadused nende ettepanekute elluviimiseks.

Lugupidamisega

Euroopa võrgustikud

Riiklikud organisatsioonid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Lisa: allakirjutanute üksikasjalik nimekiri (inglise keeles)

 

[1]           Tähtaeg kirjutada alla sellele kirjale oli septembrist novembrini 2023.

[2]           Nagu on nõudnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (SOC/672) ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (vt kodanikuühiskonna 2024. aasta ELi valimiste manifest – kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja kodanikuühiskonna dialoogi parandamine).

[4]          Komitee on korduvalt kutsunud üles rakendama Euroopa Liidu lepingu artiklit 11: vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon „Ühinenud demokraatia nimel“, mis võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul märtsis 2023; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma 30. märtsil 2023 toimunud konverentsi „Euroopa demokraatiat kaitsvad ja tugevdavad kodanikuühiskonna organisatsioonid“ järeldused ja soovitused; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused SOC/605, SOC/639 ja SOC/672.

[5]           „Komisjon esitab konkreetsed meetmed, et kaasata sotsiaalpartnereid paremini nii riiklikul kui ka ELi tasandil“, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_23_290.

[6]           Euroopa Komisjoni aastaaruanne Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta „Põhiõiguste kaitset toetav kodanikuühiskonna tegutsemisruum ELis“.

[7]          Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus SOC/672 ja Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuanne (ettepaneku 36 punkt 8).

Downloads