Puuetega ajakirjanikud saavad teha oma tööd sama hästi kui teised meediatöötajad ning pakkuda ka erinevaid ja uusi vaatenurki – miks neid siis meedias nii vähe töötab? Lars Bosselmann Euroopa Pimedate Liidust kirjutab puuetega inimeste alaesindatusest meediatööstuses ja vajadusest lõpetada nende stereotüüpne kujutamine uudistes.

Kõigis demokraatlikes riikides kehtivad teatud aluspõhimõtted ja üks olulisemaid neist on ajakirjandusvabadus. See vabadus aitab tagada, et poliitiliste liidrite tegevus oleks üldsusele läbipaistev. Samuti annab see meile ligipääsu teabele ilma välise sekkumiseta.

Meediatavades on siiski ka parandamist vajavaid aspekte, eriti seoses mitmekesisusega. Mis puudutab esindatust ajakirjanduses või erinevate sotsiaalsete rühmadega seotud teemade kajastamist, siis ei ole me ikka veel kõik kaugeltki võrdsed.

Praegused arvud näitavad, et puuetega inimesed ei ole ajalehtede, raadiojaamade ja teleringhäälinguorganisatsioonide töötajate hulgas piisavalt esindatud. See on väga murettekitav, arvestades, et kuni 16 %-l maailma elanikkonnast on mingisugune puue. Lisaks rõhutatakse ühes UNESCO aruandes, et puuetega inimesed puutuvad sageli kokku eelarvamustega, mis tulenevad nende stereotüüpsest kujutamisest ülemaailmses ajakirjanduses.

Selleks et muuta üldsuse arusaama puuetega inimestest, peame rõhutama, et oluline on kaasata neid uudistetoimetustesse ja sisuloomise protsessidesse.

Ühiskond peab mõistma, et meediatööstus ei ole täielikult kaasav enne, kui puuetega inimesed saavad töövoo osaks. Lisaks tuleb puuetega seotud teemade käsitlemisel kasutada teistsugust lähenemisviisi: meediakanalid peaksid tunnistama, et puuetega isikud on inimesed, kes peaksid saama kasutada oma õigusi teistega võrdsetel alustel. Kuna sisuformaadid muutuvad pidevalt, on meil vaja eksperte, kes muudaksid need formaadid ligipääsetavaks ja kaasavaks. 

Hoolimata asjaolust, et puuetega inimeste kogukond on meediatööstuses alaesindatud, leidub siiski väga inspireerivaid näiteid, mis tõestavad, et puuetega inimesed võivad olla suurepärased sisuloojad.

Hiljuti avaldas Euroopa Pimedate Liit oma netisaadete sarjas saate, milles keskenduti 2024. aasta Pariisi paraolümpiamängudele. Selles oli vestluskaaslaseks Laetitia Bernard, kes on Radio France’is töötav vaegnägijast Prantsuse ajakirjanik. Lisaks käesoleva aasta paraolümpiamängudele on Laetitia Bernard kajastanud ka 2012. ja 2016. aasta, spordipidusid Londonis ja Rios. Ta andis ülevaateid ka Sotši 2014 ja PyeongChangi 2018. aasta talvistelt paraolümpiamängudelt.

„Sellistel üritustel nagu paraolümpiamängud on positiivne mõju tõkete kõrvaldamisele ja stereotüüpidega võitlemisele,“ rõhutas Bernard intervjuus. „Puue ei takista ajakirjanikul töötada tõhusalt ja avada teistsuguseid vaatenurki,“ lisas ta. Laetitia Bernard’i karjäär ja tema mõtisklused antud teemal toovad ilmsiks selle, et kaasavama ühiskonna ülesehitamiseks tuleb käsitleda ka puuetega inimeste mõõdet: võrdõiguslikkus peab olema meediatööstuse keskmes.

Lars Bosselmann on Euroopa Pimedate Liidu (EBU) tegevdirektor.