EMSK info

Kodanikuühiskonna organisatsioonid, üksikisikud ja eraettevõtted saavad nüüd esitada oma mittetulunduslikke projekte, et konkureerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee auhinnale, mis on pühendatud võitlusele Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas äsja 15. kodanikuühiskonna auhinna konkursi. Selle aasta auhinna konkreetne eesmärk on premeerida ELis tõhusaid, uuenduslikke ja loomingulisi mittetulunduslikke algatusi ja tegevusi, mille eesmärk on võidelda Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.

Auhinnafond on 50 000 eurot ja see jagatakse kuni viie võitja vahel. Kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg on 7. november 2024 kell 10.00 (Brüsseli aja järgi). Auhinnatseremoonia toimub komitee kodanikuühiskonna nädalal 2025. aasta märtsis.

Kandideerimistaotluse võib esitada iga ELis ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioon, mis tegutseb kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Auhind on avatud ka ELis elavatele üksikisikutele, samuti ELis registreeritud või tegutsevatele ettevõtetele, tingimusel et nende projektid on rangelt mittetulunduslikud.

Tingimustele vastavad algatused ja projektid peavad olema ellu viidud ELis. Sobivad nii juba ellu viidud kui ka alles pooleliolevad tegevused. Täielik loetelu nõuetest ja veebipõhine taotlusvorm on saadaval komitee kodanikuühiskonna auhinna veebilehel.

Auhinnale esitatavad tegevused ja algatused võivad hõlmata laias valikus teemasid, näiteks kahjuliku polariseerumise individuaalsete ja kollektiivsete tegurite määratlemine; organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse suurendamine; meedia mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine; meediavabaduse ning meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse edendamine; desinformatsiooni ja valeuudiste vastu võitlemine.

Komitee kodanikuühiskonna auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse. Auhind pühendatakse igal aastal erinevale, just sel hetkel ELi jaoks eriti olulisele teemale. (lm) 

Pärast kandidaadi esitamist Euroopa Komisjoni uue demokraatia, õigusküsimuste ja õigusriikluse voliniku kohale kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles tugevdama ELi meetmeid põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas.

Täiskogu septembri istungjärgul korraldas komitee arutelu demokraatia teemal. Arutelus esitati ideid, kuidas saaks ELi reageerida jõulisemalt õigusriigi põhimõtte rikkumisele ja demokraatia õõnestamisele. Räägiti ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teadaandest kauaoodatud kodanikuühiskonna platvormi kohta.

Komitee on toetanud sellise platvormi loomist alates 2016. aastast. Platvorm peaks andma kodanikuühiskonnale suurema sõnaõiguse ELi poliitika kujundamisel. See pakuks organisatsioonidele väga vajalikku ruumi ELi institutsioonidega suhtlemiseks ning aitaks suunata otsuseid sellistes olulistes küsimustes nagu kohtusüsteemi sõltumatus ja demokraatlikud vabadused.

Euroopa Komisjoni justiitsküsimuste direktoraadi esindaja Joachim Herrmann tutvustas viimast õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet, rõhutades selle laiendamist ELiga ühinevatele riikidele ja selle mõju ühtsele turule.

Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi esindaja Kevin Casas-Zamora kiitis ELi jõupingutusi, kuid hoiatas demokraatia tagasilanguse eest ning kutsus üles kaasama kodanikuühiskonda aktiivsemalt ja koostama üksikasjalikumaid õigusriigi olukorda käsitlevaid aruandeid. Euroopa kodanikefoorumi esindaja Alexandrina Najmowicz nõudis selgemaid soovitusi ja varajase hoiatamise süsteemi, et vältida demokraatia edasist õõnestamist.

Arutelu käigus manitsesid osalejad, et Euroopa ei tohi jääda loorberitele puhkama, ja toonitasid vajadust tegeleda kasvava murega autoritaarsuse, kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamise ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise pärast. Euroopa demokraatia rahastu juht Jerzy Pomianowski hoiatas, et demokraatia kõrvalejätmine pakilisemate probleemide ees, nagu ränne ja julgeolek, võib osutuda tagasilöögiks, ning kutsus üles eraldama 5% arenguabist demokraatlikele programmidele.

Komitees toimunud arutelus toodi esile kodanikuühiskonna asendamatu roll õigusriigi kaitsmisel ja nõuti kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ELi poliitika kujundamisse. Kodanikuühiskonna platvormi käivitamine koos uuendatud pühendumisega põhiõigustele on ELi demokraatia tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. (gb)

20. septembril esitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu (ECOSOCC) New Yorgis toimunud ÜRO tulevikuteemalisel tippkohtumisel ühisavalduse, milles rõhutati kodanikuühiskonna olulist rolli ülemaailmsete probleemide lahendamisel ja kestliku arengu edendamisel.

Selles avalduses esitatakse kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga komitee ja ECOSOCCi ühine visioon õiglasemast, kaasavamast ja võrdsemast maailmast. Komitee ja ECOSOCCi partnerluse eesmärk on innustada uusi liite ja algatusi.

President Röpke ütles: „See avaldus on palju enamat kui lihtsalt sõnad, see on kindel pühendumus meie ühistele väärtustele, milleks on demokraatia, kaasavus ja kestlikkus. Pakiliste ülemaailmsete probleemide taustal on meil vaja tugevamat mitmepoolsust, mille keskmes on kodanikuühiskond.“

Ühisavalduses rõhutatakse, et tarvis on

• kiirendada edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, nõudes terviklikku strateegiat kestliku arengu eesmärkide edendamiseks;
• õiglast üleminekut kliimaneutraalsusele, rõhutades, kui oluline on tagada inimväärne töö ja kaotada vaesus, minnes samal ajal üle kliimaneutraalsele majandusele;
• ülemaailmset finantsreformi ülemaailmses finantssüsteemis, et paremini toetada kestlikku arengut, eelkõige haavatavates riikides;
• sooteadlikku poliitikat, mis nõuaks kliimameetmetes ja arenguprogrammides sooliselt kaasavat poliitikat;
• kodanikuühiskonna keskset rolli ülemaailmse juhtimise reformimisel, sealhulgas ÜRO otsuseid tegevate organite reformimisel;
• kaasata noori ja edendada digitaalset innovatsiooni, mis on tulevase ülemaailmse juhtimise peamised tõukejõud.

Komitee ja ECOSOCCi partnerlus vormistati ametlikult vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega 17. juulil 2024 Ghanas Accras. Memorandumiga tugevdatakse koostööd sellistes olulistes küsimustes nagu kestlik areng, kliimameetmed ja kodanikuühiskonna kaasamine. Selles määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas korrapärased kohtumised, ühised panused ELi ja ALi tippkohtumistel ning kodanikuühiskonna kaasamise alalise mehhanismi loomine.

Koostöö kajastab mõlema institutsiooni võetud kohustust edendada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja kaasavat valitsemist. Keskendudes kodanikuühiskonna rolli suurendamisele ELi ja Aafrika partnerluses, rõhutatakse vastastikuse mõistmise memorandumis vajadust leida ühised lahendused ülemaailmsetele probleemidele, sealhulgas kliimamuutused ja demokraatia vastupanuvõime.

Komitee ja ECOSOCCi eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna mõjuvõimu kõikjal Aafrikas. (at)

Täiskogu septembri istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni „ELi demokraatia arengu edasine suund: resolutsioon järgmiseks seadusandlikuks ametiajaks“, mille koostasid komitee liikmed Christa Schweng, Cinzia Del Rio ja Ioannis Vardakastanis.

Seoses praeguse mitut kriisi hõlmava olukorraga palub komitee Euroopa Parlamendi ja komisjoni uuel koosseisul kasutada Euroopa Liidu tugevdamiseks ära komitee esindatuse mitmekesisust.

Uue seadusandliku ametiaja eesmärk peaks olema tugevdada ELi rahvusvahelist positsiooni, tegeleda probleemidega liidu institutsioonilises struktuuris, luua kindel alus Euroopa ühistele väärtustele ning juhtida meie majandust kestliku tuleviku poole, mis põhineb arenenud ja kaasaval sotsiaalsel mudelil, mis on oluline progressi, ühtsuse ja konkurentsivõime jaoks.

Resolutsioonis palub komitee ELi institutsioonidel võtta kasutusele järgmine kuuetahuline julgeolekukontseptsioon, mis põhineb liidul, mis

• kaitseb oma rahvast väliste ohtude eest;
• kaitseb inimesi peamiselt tervise, demograafiliste muutuste ja vaesusega seotud sisemiste ohtude eest ning tagab kättesaadava ja üldise sotsiaalkaitse ja sotsiaalse heaolu kogu Euroopas;
• tagab konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse, mille aluseks on tootlikkust, innovatsiooni, kvaliteetseid töökohti ja täielikku tööhõivet tagavad ökosüsteemid;
• loob vastupanuvõimelise majanduse kõigi jaoks;
• tagab dialoogi ja sotsiaalpartnerite, organiseeritud kodanikuühiskonna ja üldsuse osalemise, et tulla toime nii praeguste kui ka peatselt eelseisvate probleemide ja ulatuslike muutustega;
• kaitseb elanikke kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja elurikkuse vähenemisega seotud praeguste ja tulevaste ohtude eest.

Resolutsioon on komitee poolt 2024. aasta märtsis korraldatud esimese kodanikuühiskonna nädala tulemus – ürituse eesmärk oli selgitada välja igas vanuses eurooplaste ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad. (mp)

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgu (COP 16) lähenedes kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles rakendama integreeritud ülemaailmset lähenemisviisi, et tegeleda praeguse elurikkuse vähenemise kriisiga.

Ajal, mil ülemaailmsed pinged suurenevad, kutsub komitee valitsusi üles keskenduma elurikkusele kui peamisele lahendusele meie planeedi kolmikkriisile (kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja kõrbestumine). COP 16 on pöördeline hetk, et kiirendada ülemaailmseid jõupingutusi meie planeedi ökosüsteemide kaitsmiseks, rõhutas komitee septembris vastu võetud arvamuses.

„Ilma elurikkuseta kukuvad ökosüsteemid ja majandus kokku, sest üle poole maailma SKPst ja 40 % töökohtadest sõltuvad otseselt loodusest,“ ütles arvamuse raportöör Arnaud Schwartz.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et elurikkus kui ökosüsteemide, inimeste heaolu ja majanduse alus tuleb integreerida erinevatesse poliitikavaldkondadesse, nagu kliima, põllumajandus ja kaubandus, mitte käsitleda seda eraldiseisvalt. Näiteks peaksid kaubanduslepingud edendama kestlikkust, tagades, et kaubad ja tehnoloogiad ei põhjusta metsade ega elupaikade hävitamist.

Samuti tuleb kiiresti tagada rahaline toetus elurikkuse säilitamisele. Avaliku sektori poolne rahastamine üksi ei ole piisav, mistõttu on vaja kombineerida avaliku ja erasektori ning uuenduslikke rahastamismehhanisme.

Komitee kutsub ELi üles toetama maailma lõunapoolseid riike elurikkuse kaitsmisel ning pooldab elurikkust kahjustavate toetuste, eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist. Nende toetuste ümbersuunamisega ökosüsteemide taastamisse selliste looduspõhiste lahenduste kaudu nagu taasmetsastamine, kestlik põllumajandus ja märgalade taastamine saaks võidelda nii kliimamuutuste kui ka elurikkuse vähenemise vastu.

Lisaks rõhutab komitee, et oluline on terviseühtsuse põhimõte, mis tunnistab inimeste ja loomade tervise ning keskkonna seisundi vastastikust mõju. Heas seisundis ökosüsteemid pakuvad elutähtsaid teenuseid, nagu tolmeldamine, süsiniku sidumine ja vee filtreerimine, mis kõik annavad panuse inimeste heaolusse. Elurikkuse vähenemine õõnestab ökosüsteemide vastupanuvõimet, suurendades zoonooside riski, nagu juhtus COVID-19 puhul.

Komitee nõuab ka noorte ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse. Komitee teeb ettepanku luua Euroopa Komisjonis ametikoht tulevaste põlvkondade eest vastutavale juhtivale asepresidendile, kes tagab, et pikaajaline kestlikkus ja heaolu seatakse lühiajalisest kasust kõrgemale. (ks) 

23. septembril 2024 avaldas Euroopa Komisjon kolmandat korda välja antava ELi maheauhinna võitjad. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valis võitjad välja kolmes põhikategoorias: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim maherestoran.

Võitjad on

• Parim mahetootmise VKE: Gino Girolomoni Cooperativa Agricola (Itaalia) – ühistu, mis toodab Marche maakonnas taastuvenergia abil mahepõllumajanduslikke pastatooteid, pakkudes sissetulekut rohkem kui 300 kohalikule põllumajandustootjale.
• Parim mahetoidu jaemüüja: SAiFRESC (Hispaania), põllumajandustootjate juhitud algatus, mille raames kasvatatakse 30 hektaril mahepõllumajandusmaal 70 mahepuuvilja ja maheköögivilja sorti, edendatakse ringmajandust ja pakutakse õpikodasid.
• Parim maherestoran/mahetoitlustaja: Kalf & Hansen (Rootsi), restoranikett, mis on spetsialiseerunud 100% ulatuses mahepõllumajanduslikule hooajalisele Põhjamaade toidule. Restoranikett on tuntud ka kestlike hangete ja tugevate sidemete poolest kohalike tootjatega.

Komitee põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni (NAT) esimees Peter Schmidt kiitis võitjaid, märkides, et auhindadega tunnustatakse innovatsiooni ja tipptaset ELi mahepõllumajandussektoris. Ta rõhutas, et mahetoodete kättesaadavuse ja taskukohasuse suurendamine on oluline sektori kasvuks ja selleks, et aidata ELil saavutada 2030. aastaks mahepõllumajanduse 25% eesmärk. „Sotsiaalsete probleemide lahendamine põllumajanduspoliitika abil on aga vale lähenemisviis. Sotsiaalpoliitika peab andma Euroopa kodanikele võimaluse lubada endale mahetooteid,“ lisas ta.

ELi maheauhinnad on osa laiemast ELi mahepäeva algatusest, millega alustati 2021. aastal, et juhtida tähelepanu mahepõllumajanduse eelistelel. Mahepõllumajandus, mida toetab ELi ühine põllumajanduspoliitika, kasvas ELi põllumajandusmaa osas märkimisväärselt 5,9%-lt 2012. aastal 10,5%-le 2022. aastal, kusjuures jaemüük ulatus 2022. aastal 45 miljardi euroni. Hoolimata majanduslikest probleemidest on EL USA järel jätkuvalt suuruselt teine mahetoodete turg maailmas. (ks) 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osaleb ka sel aastal COP29-l, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 2024. aasta istungjärgul Aserbaidžaani pealinnas Bakuus.

Komiteed esindavad COPi ajutise töörühma esimees Peter Schmidt ja komitee noorteesindaja COPi delegatsioonis Diandra Ní Bhuachalla. Konverentsil kordab komitee oma hiljuti vastu võetud kliimarahastuse teemalise arvamuse sõnumeid ning kutsub taas üles kaasavale ja õiglasele üleminekule, mille käigus tuleb tagada, et kliimameetmed ei suurenda sotsiaalset ebavõrdsust. Komitee kõneleb ka kestlike põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide, taastuvenergia, energiatõhususe, keskkonnahoidlike tehnoloogiate ning elurikkuse ja kliima eesmärkide kooskõlastamise toetuseks. COP29-l osalemisega soovib komitee tagada, et Euroopa kodanikuühiskonna häält võetakse kuulda ning et konverentsi tulemused kajastavad tasakaalustatud ja sotsiaalselt õiglasi kliimakriisi lahendusi. (ks) 

4. oktoobril pidas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus“ Zagrebis arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“. Arutelu eesmärk oli anda ajutise töörühma liikmetele võimalus suhelda kohalike sidusrühmadega, et arutada nende kogemusi, seisukohti ja ideid. Nad keskendusid eelkõige sellele, milline on Horvaatias Euroopa kodanikualgatuse nähtavus ja elanike teadlikkus sellest, samuti seni saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Euroopa kodanikualgatus on vahend, mis võimaldab Euroopa Liidu kodanikel otseselt mõjutada ELi poliitikat, võimaldades neil esitada uute õigusaktide ettepanekuid.

Zagrebis toimunud arutelu teemal „Euroopa kodanikualgatus – hetkeseis Horvaatias“ oli esimene selline üritus, mille ajutine töörühm korraldas väljaspool Brüsselit. Ürituse korraldaja kohapeal oli Horvaatia kaubandus- ja käsitöökoda (Hrvatska Obrtnička Komora). Komitee ajutise töörühma liikmetel oli hea meel, et üritusel osalesid Horvaatia tööministeeriumi riigisekretär Margareta Mađerić, justiitsministeeriumi esindaja Dino Zorić ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa kodanikualgatuse foorumi esindajad. Ülejäänud arvukad osalejad esindasid Europe Directi keskusi, ülikoole, kohalikke omavalitsusi ning eri riikide majandus- ja sotsiaalnõukogusid. Osa võtsid ka Horvaatia Euroopa kodanikualgatuse saadikud, Euroopa kodanikualgatuse korraldajad, üliõpilased ja muud Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmad.

Arutelule järgnes pärastlõunal ajutise töörühma korraline koosolek ja jalutuskäik Zagrebi kesklinnas, kus ajutise töörühma liikmed suhtlesid otse kohalike inimestega, jagades välja komitee populaarset Euroopa demokraatiapassi.

Ajutise töörühma eesmärk on oma 2023.–2025. aasta tööprogrammiga veelgi suurendada komitee aktiivset osalemist Euroopa kodanikualgatuse protsessis. Töörühm kavatseb taas korraldada koosolekuid väljaspool Brüsselit, sest need annavad hea võimaluse vahetada mõtteid kohalike Euroopa kodanikualgatuse sidusrühmadega ning suurendada teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest riiklikul ja kohalikul tasandil.

Ajutine töörühm „Euroopa kodanikualgatus” loodi 2013. aastal, et anda Euroopa kodanikualgatuse kohta poliitilisi suuniseid ja jälgida arengut selles valdkonnas. Töörühma juhib praegu komitee liige Violeta Jelić.

Lissaboni lepinguga loodud Euroopa kodanikualgatus kutsuti ellu 2012. aastal kui esimene osalusdemokraatia vahend riikidevahelisel tasandil. See võimaldab vähemalt ühel miljonil ELi kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekuid ning on seega lähim vaste kodanike seadusandlikule algatusele. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on algusest peale olnud väga aktiivne roll Euroopa kodanikualgatuse arendamisel ja edendamisel. (ep)

2.–4. oktoobril korraldati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Euroopa Regioonide Komitees Euroopa küberturvalisuse kuu üritus, mis tõi kokku ELi institutsioonide, piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tippkõnelejad, et käsitleda tänapäeva kiiresti muutuva kübermaastiku probleeme. ​

12. korda toimunud Euroopa küberturvalisuse kuul keskenduti sotsiaalsele manipulatsioonile, mis on kasvav oht: selle eesmärk on muuta inimeste käitumist, et saada loata juurdepääs teabele ja teenustele, rikkudes turvanõudeid.

Selle aasta ürituse peamised järeldused on järgmised:

1. Uue küberturvalisuse määrusega kehtestatakse ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele ühine lähtealus.
2. Korrapärane riskihindamine on väga oluline, et leida nõrgad kohad ja seada esikohale riski maandamise strateegiad.
3. Uued ohud, nagu tehisintellektipõhised rünnakud ja kvantarvutus, nõuavad uuenduslikke vastumeetmeid.
4. Piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll kohalike asutuste toetamisel teadmiste jagamise, tehnilise abi ja kohandatud koolitusprogrammide kaudu.
5. Tehisintellektipõhised sotsiaalse manipulatsiooni rünnakud sagenevad ning nende vastu võitlemine nõuab mitmetahulist ja koostööpõhist lähenemisviisi.

Lisateavet ürituse kohta leiate siit. (lp)

Teisipäeval, 17. septembril linastus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Euroopa kinopubliku auhinna LUX võitnud film „The Teachers’ Lounge“.

Filmis, mille režissöör on Saksamaa filmitegija İlker Çatak, uuritakse ühe õpetaja ees seisvaid probleeme, käsitledes samal ajal ka laiemaid haridussüsteemiga seonduvaid küsimusi. Pärast filmilinastust toimus arutelu, mida juhtis komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurențiu Plosceanu. Arutelus võtsid sõna Jan Wilker ja Tatjana Babrauskienė, kes käsitlesid filmi teemasid ja nende tähtsust seoses päevakajaliste ühiskondlike küsimustega.

See filmilinastus on osa sarjast, mida komitee korraldab koostöös Euroopa Parlamendi kinopubliku auhinnaga LUX ning millega rõhutatakse komitee osalemist ja rolli pakilistel ühiskondlikel teemadel peetava dialoogi soodustamisel ja edendamisel.