„Te olete arvamuse „Sõltumatu ja kestliku toidutootmise edendamine: 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika strateegiad“ raportöör. Milliseid lahendusi pakub komitee välja oma arvamuses seoses kestliku toidutootmisega, pidades eelkõige silmas 2027. aasta järgset ühist põllumajanduspoliitikat?“

Stoyan Tchoukanov: Ühine põllumajanduspoliitika on võimaldanud Euroopa Liidul tagada stabiilse ja järjest kvaliteetsema toiduga varustatuse oma kasvavale elanikkonnale, säilitades samal ajal põllumajandusliku pereettevõtte mudeli. Viimase 65 aasta jooksul on poliitika edasi arenenud, kuid ikka veel kritiseeritakse väga palju kestlikkuse kolme mõõdet, mis sisalduvad 2021. aastal jõustunud ühise põllumajanduspoliitika uues versioonis.

Uute raskuste tõttu on meil praegu rohkem kui kunagi varem vaja stabiilset pikaajalist poliitikaraamistikku, mis on suunatud kestlikule toidutootmisele ja Euroopa Liidu avatud strateegilisele autonoomiale. See peaks käima käsikäes ELis põllumajanduslike tootmisviiside mitmekesisuse kaitsmisega ning ühiskondlikele ja keskkonnaalastele vajadustele vastamisega (põhimõte „avaliku sektori raha avalike hüvede jaoks“), tagades samal ajal maaelu arengu.

Keskkonna- ja kliimapoliitikat ei tohiks praegusest kriisist taastumisel käsitada koormavana, vaid pigem pikaajaliste lahenduste ja suuniste osana edasises otsuste tegemise protsessis. Viimase reformi käigus tugevdati põhimõtet, et iga toetuse saanud hektari eest peab ühiskonnale vastutasuks osutama keskkonnateenuseid.

Ühtne rahastamine hektari kohta ei kajasta aga ökoloogilist tegelikkust ega õiglast toetust sotsiaalsest seisukohast. Me usume, et järgmine ühine põllumajanduspoliitika peaks olema veelgi ambitsioonikam, karmistades keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid, mida tuleb korralikult rahaliselt toetada ja kaitsta ebaausa konkurentsi eest.

Seepärast tuleks asendada pindalapõhised maksed hüvitiste asemel pigem stiimulitega kasulike teenuste osutamiseks. See peaks toimuma mõistliku üleminekuperioodi jooksul, mis võib kesta kauem kui üks mitmeaastane finantsraamistiku kohaldamisala.

Väikestel põllumajanduslikel pereettevõtetel peaks olema võimalus säilitada põllumajandusettevõtte pindala- ja tööjõuühikupõhine sissetulekutoetus vastavalt kriteeriumitele, mille määratlevad liikmesriigid strateegiakavades. Selleks et peatada ELi põllumajandusettevõtete arvu edasine vähenemine põlvkondade vahetuse puudumise tõttu, tuleb võtta meetmeid järgmistes valdkondades: põllumajandustootmisest saadava keskmise sissetuleku tõstmine, juurdepääs maale (investeerimistoetuste, sooduslaenude, maa üleandmist käsitlevate riiklike õigusaktide kaudu), teise samba soodsad investeerimistingimused (lisaraha kogumine erasektorilt), oskuste täiendamine (põllumajandustootjate, põllumajandustöötajate ja nõustajate puhul), naiste mõjuvõimu suurendamine, head töötingimused, põllumajandustootjate pikaajaliste väljavaadete parandamine (pensionid jne) ning maapiirkondade üldine atraktiivsus.

Ühine põllumajanduspoliitika peab aitama edendada ELi tarbijate nõudlust tervislikuma ja kestlikuma toiduvaliku järele (mahe-, hooaja- ja kohalikud tooted) ja vähendama toidu raiskamist. Samuti peab see reguleerima toiduturge, et leida lahendus toidutootmissektori liigsele keskendumisele finantstegevusele, mis põhjustab ohtlikku spekuleerimist, kuna tohutuid kasumeid teenitakse ajal, mil ELi kodanikel on raskusi toiduainete hinnatõusuga toimetulekul. Energiahindade tõus ning energiavarustuse ja väetisetarnete katkemise oht on uue normaalsuse osa. Ühises põllumajanduspoliitikas tuleks kaaluda vastutsükliliste komponentide lisamist ja pakkuma investeeringute toetuskavu, eesmärgiga parandada maapiirkondades taastuvenergia tootmist ja jaotamist nii põllumajandusettevõtete kui ka kohalikul tasandil.

Oma arvamuses soovitame komisjonil kaaluda avaliku ja erasektori partnerlusena kindlustusskeemide tugevdamist – igas liikmesriigis vabatahtlikkuse alusel – 2027. aasta järgsele ühisele põllumajanduspoliitikale ette nähtud vahendite puhul, et reageerida äärmuslike kliimatingimuste tagajärgedele. Pidades silmas Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi ja ELi edasist laienemist, leiab komitee, et kõnealune arvamus annab võimaluse organiseeritud kodanikuühiskonna kaalutluste, suuniste ja ettepanekute esitamiseks 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika tulevase kuju ja suuna kohta, et saavutada sõltumatu ja kestlik toidutootmine terviklikuma ja ulatuslikuma toidupoliitika raames. Eesmärk on kaasa aidata komisjoni ettepaneku väljatöötamisele järgmise ühise põllumajanduspoliitika kohta, tuues esile kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadused ja ühiskonna ootused.