Lühidalt öeldes koosneb kodanikuühiskond kogukonnarühmadest, kes suudavad organiseeruda ning seada ja saavutada valitud eesmärke. Demokraatlikes süsteemides on kodanikuühiskonna rühmad arvukad ja mitmekesised, et esindada võimalikult hästi oma liikmete mitmesuguseid vaateid ja seisukohti. Mittedemokraatlikes režiimides tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid kõige sagedamini võimulolijate vastu. Kodanikuühiskond toimib riigiasutustest sõltumatult, kodanikuaktiivsuse toel ja lähtudes soovist teha koostööd ühise hüve nimel.
Kui Poola erakond Õigus ja Õiglus oli võimul, tegutsesid kodanikuühiskonna organisatsioonid nende muutuste vastu, mis kahjustasid riigi valitsemissüsteemi ja inimõiguste kaitset. Aastatel 2016–2022, nagu on näha Helsingi Inimõiguste Fondi aruandest „Surve ja aktiivsus: kodanikuühiskond ja õigusriigi kriis“, korraldasid valitsusvälised kogukonnad palju massimeeleavaldusi õigusriigi põhimõtte kaitseks ja põhiseaduslike väärtuste rikkumise vastu ning pakkusid õigusabi rühmadele, keda ähvardas diskrimineerimine või represseerimine. Valitsusväline sektor on jätkanud uute kanalite otsimist otsustusprotsessides osalemiseks, muu hulgas luues tõhusaid koalitsioone inimõiguste voliniku ja laste õiguste ombudsmani valimiseks ning kodanike paneelarutelude korraldamiseks.
15. oktoobril 2023 toimunud parlamendivalimiste tulemused annavad tunnistust Poola kodanikuühiskonna tugevusest. Enneolematu valimisaktiivsus (74,38%) ja opositsioonirühmituste edu valimistel on tõendiks tõhusast kodanikuaktiivsusest, mis viis valitsuse vahetumiseni. Erakonna Õigus ja Õiglus kandidaadid said 35,38% häältest. See erakond tõusis seeläbi pärast 1989. aastat esimeseks erakonnaks, kes on võitnud parlamendivalimised kolm korda järjest, kuid erinevalt 2015. ja 2019. aasta valimistest ei saavutanud tema kandidaatide nimekiri parlamendis valitsuse moodustamiseks vajalikku enamust. Poola Seimi sisenesid ka järgmised erakonnad: Kodanike Koalitsioon (30,7%), Kolmas Tee PSL-PL (14,4%), Uued Vasakpoolsed (8,61%) ning Vabaduse ja Iseseisvuse Konföderatsioon (7,16%). Kolm koalitsioonierakonda – Kodanike Koalitsioon, Kolmas Tee PSL-PL ja Uued Vasakpoolsed – võitsid kokku 51,72% häältest, mis andis neile valitsuse moodustamiseks vajaliku enamuse. Valitsus, mille peaministriks sai Donald Tusk, moodustati pärast Õiguse ja Õigluse ebaõnnestunud katset.
Üheski uuringus ei prognoositud nii suurt valimisaktiivsust. Meenutagem, et 2019. aasta parlamendivalimistel oli see 61,74% ja 1989. aasta tähelepanuväärsetel valimistel 62,7%. Uuringute (nt CBOSi ja Stefan Batory sihtasutuse korraldatud uuringud) tulemused näitavad, et ühiskonna pikaajalisest frustratsioonist tingitud soov muutuste järele motiveeris inimesi valimiskasti juurde tulema. Tuleb märkida, et enne valimisi võis täheldada suurt sotsiaalset aktiivsust, mis hõlmas järgmist: väljastpoolt oma elukohta hääletama registreerunud valijate rekordarv (12. oktoobril kella 15.00-ks oli oma valimisjaoskonda muutnud 960 000 inimest ja umbes 1 200 000 inimest oli seda taotlenud). Valimistele registreerunud välismaal elavate poolakate arv peaaegu kahekordistus (ligikaudu 600 000, võrreldes 350 000-ga 2019. aasta valimistel).
Üleriigilise referendumi väljakuulutamine ja korraldamine võis olla veel üks tegur, mis suurendas inimeste aktiivsust parlamendivalimistel. Referendumil osales 40,91% kodanikest, mistõttu ei olnud selle tulemus siduv. Teine oluline tegur aktiivsuse suurendamisel oli valitsusväliste organisatsioonide arvukad meetmed inimeste ärgitamiseks valimistest osa võtma. Eriti väärivad märkimist need, mis olid suunatud naistele ja noortele (nt Naiste Hääle algatuse kampaania „Sinu valik“, algatuse Wschód kampaania „Aitab vaikimisest“ ja sihtasutuse SexEd kampaania „Sinu otsus“), mis aitasid kaasa suuremale valimisaktiivsusele. 2019. aasta parlamendivalimistel hääletas 61,5% naistest ja 60,8% meestest. 18–29aastaste noorte valimisaktiivsus oli 46,4%. 2023. aasta valimistel hääletas rohkem naisi (73,7%) kui mehi (72,0%) ja 68,8% noortest (18–29). Kogukonnapõhised organisatsioonid korraldasid enne valimisi vähemalt 20 kampaaniat, et ärgitada inimesi valima minema.
Kampaaniad toimusid peamiselt internetis, kuid osa ka televisioonis, raadios ja isegi kinodes. Kuulsuste, mõjutajate, näitlejate ja avaliku elu tegelaste osalemine suurendas kampaaniate võimet jõuda eri sihtrühmadeni. 2023. aasta oktoobris korraldatud CBOSi uuringu „Ajendid ja otsused valimistel 2023“ kohaselt langetas enamik valijaid (ligikaudu 70%) otsuse, kelle poolt hääletada, vähemalt mõni nädal enne valimisi. Ülejäänud tegid seda hiljem: kas viimasel nädalal enne valimisi (28%), alles valimispäeval (9%) või valimispäevale eelneval päeval (4%). Kodanike Koalitsiooni valijate jaoks olid eriti olulised erakonna suhted Euroopa Liiduga (80%). Kodanike Koalitsiooni poolt hääletamise põhjusena mainiti peaaegu sama sageli ka soovi võimuvahetuse järele (77%). Suur osa selle erakonna valijatest (64%) leidis, et see esindab neile südamelähedasi väärtusi ja põhimõtteid. Õiguse ja Õigluse valijad olid seisukohal, et see erakond esindab nii nende huve („hoolib nendega sarnastest inimestest“ – 66%) kui ka nende väärtusi ja põhimõtteid (62%). Samuti olid nad heal arvamusel selle erakonna senisest riigijuhtimisest (64%) ja selle majandusprogrammist (59%).
2024. aasta juunis valivad poolakad Euroopa Parlamendi Poola liikmeid. Euroopa Parlamendi valimisi võib vaadelda veel ühe etapina valimistsüklis, mis algas 2023. aastal parlamendivalimistega ja jätkub 2024. aasta aprillis, mil Poolas toimuvad kohalikud valimised. Euroopa teema on kohalike omavalitsuste kampaaniates küll esindatud, kuid vähemal määral kui parlamendivalimiste ajal. Lisaks võib Poola ELiga ühinemise 20. aastapäev mõjutada valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel. Meenutagem, et viimastel Euroopa Parlamendi valimistel 2019. aastal oli valimisaktiivsus Poolas 45,68%.
Poola rahvas pooldab kindlalt oma riigi kuulumist Euroopa Liitu. 2023. aasta aprillis korraldatud CBOSi uuringu kohaselt toetab riigi ELi liikmesust 85% poolakatest. See arv on küll vähenenud, kuid see on endiselt väga suur. 10% on vastu Poola kuulumisele Euroopa Liitu ja 5%-l ei ole selles küsimuses arvamust.
Tuleb meeles pidada ka seda, et esimest korda toimuvad Euroopa Parlamendi valimised mitme kriisi taustal: jätkuv sõda Ukrainas, kliimakriis, majanduskriis, populistliku parempoolsuse levik. Võttes arvesse desinformatsioonitegevuse eeldatavat intensiivistumist, on oluline, et kampaaniasse oleks hõlmatud tõhus ja sidus teabevahetuspoliitika, mis on kohandatud konkreetsetele valijate rühmadele. Nende rahvusvaheliste pingete taustal näevad Euroopa Liidu toetajad lootust ühenduses, mis tagab meie julgeoleku.
Małgorzata Molęda-Zdziech
Varssavi Majanduskõrgkool – Europe Directi Poola meeskond
