Mariya Mincheva

Bulgaaria ja Rumeenia täitsid Schengeni alaga ühinemise tingimused 2011. aastal. Kuid veel 13 aastat hiljem ei saa nad täit kasu vaba liikumise eelistest. Sellisel vastuolul on poliitiline hind ja see õhutab euroskeptitsismi.

22. novembril Budapestis toimunud nõukogu kohtumisel leppisid Ungari, Austria, Bulgaaria ja Rumeenia siseministrid kokku vajalike meetmete käivitamises, et määrata kindlaks maismaapiiridel kontrolli kaotamise kuupäev, tingimusel et tehakse suuremaid jõupingutusi Lääne-Balkani rändetee kaudu saabuvate ebaseaduslike rändajate tõkestamiseks.

Schengeni leping on ELis inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise seisukohast ülitähtis ning ELi majandusliku edu oluline tegur. Piirangud kahjustavad ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning takistavad aluslepingutes sätestatud sotsiaalse turumajanduse elluviimist.

Liikmesriigid on aastaid ajutiselt piirikontrolle taaskehtestanud. Nende otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju ühtsele turule ei ole aga hinnatud. Euroopa Komisjon hindab füüsilisi kaubandustõkkeid, kuid see hõlmab ainult piiriblokaade, meeleavaldusi ja veokite vastu suunatud rünnakuid. Maismaapiiri kontrolli mõju, sealhulgas piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral Schengeni liikmesriikide poolt, ei võeta arvesse.

2023. aastal nõustus nõukogu kaotama alates 31. märtsist 2024 õhu- ja merepiiri kontrollid Bulgaaria ja Rumeenia ELi-sisestel piiridel. Sisemaismaapiiril jäid kontrollid aga püsima, ilma et oleks kindlaks määratud nende kaotamise kuupäev. See toob kaasa märkimisväärseid kulusid ega lase ettevõtjatel ühtsest turust täit kasu saada.

Võttes meetmeid Bulgaaria ja Rumeenia täielikuks integreerimiseks Schengeni alasse, saab EL tugevdada oma sisemist ühtekuuluvust, suurendada konkurentsivõimet ning toetada Euroopa projekti aluseks olevaid vaba liikumise ja solidaarsuse aluspõhimõtteid.

Euroopa Parlament on väitnud, et Schengeni alasse mittekuulumine võib mõjutada turu ootusi nende riikide staatuse suhtes ELis. See on poliitiline signaal, mis võib mõjutada riigivõlakirjade tootlust, finantsvarade hinda ning ettevõtete ja kodumajapidamiste intressimäärasid, samuti kahjustada reaalmajandust.

Mõlemad riigid maksavad igal aastal miljardeid eurosid suurenenud logistikakulude, kaupade ja seadmete tarneviivituste ning kütuse ja sõidukijuhtidega seonduvate kulude tõttu. Need otsesed kulud kantakse vältimatult edasi tarbijatele kõrgemate hindade näol ning need mõjutavad töötajate füüsilist ja vaimset tervist.

Selline olukord pärsib turismi. Samuti takistab see tööjõu vaba liikumist, piirates Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate võimalusi otsida tööd naabruses asuvates ELi liikmesriikides. See piirang mõjutab ehitus-, põllumajandus- ja teenindussektorit, mis sõltuvad suurel määral hooaja- ja ajutistest töötajatest.

Oma aruandes ühtse turu tuleviku kohta nõuab Enrico Letta tugevat vastuseisu mis tahes katsetele piirata liikmesriikidevahelist liikumisvabadust, sealhulgas marsruutidele ja maanteetranspordile seatavatele tehnilistele piirangutele, ning igasugusele Schengeni lepingu peatamisele.

Nõukogul on viimane aeg määrata kindlaks maismaapiiri kontrolli kaotamise kuupäev Bulgaaria ja Rumeenia ning teiste Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide vahel. Lõplik otsus selles küsimuses tehakse eeldatavasti ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. detsembri istungil.