Komisjoni viimastes laste õigusi käsitlevates algatustes kutsutakse Euroopa ja liikmesriikide poliitikakujundajaid üles töötama kõigi ELis kasvavate laste ühise heaolu nimel. Kahes komitee poolehoidu leidnud algatuses püütakse teotahtelise ja julge lähenemisviisi abil tagada igale lapsele diskrimineerimisvaba elu.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ELi lapse õiguste strateegiat ja ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, millega luuakse õiguslikult siduv ELi lastegarantii. Komitee leiab, et nende algatuste rakendamine toetaks Euroopa ja riiklikul tasandil jõupingutusi laste heaolu edendamiseks ja laste vaesuse vähendamiseks.
Euroopa lastegarantii teemalises arvamuses, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul, rõhutas komitee, et laste vaesuse, diskrimineerimise, puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks on vaja koordineeritud Euroopa tasandi lähenemisviisi, mis hõlmaks kogu ühiskonda ja millega tagataks, et laste õigused integreeritakse eri poliitikameetmetesse ning neil meetmetel on laste tervisele ja heaolule tugev ja pikaajaline mõju.
„On vastuvõetamatu, et iga neljas laps kasvab Euroopa Liidus vaesuse ohus. Vajame tugevat poliitikat ja õigusraamistikku, et lõpetada sagedane ebasoodsate olude edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele ning seda suundumust muuta. Meil on vaja kaugelevaatavat eesmärki, et tuua 2030. aastaks vaesusest välja kõik lapsed, mitte ainult viis miljonit neist, nagu nõuab praegu Euroopa sotsiaalõiguste samba raames seatud vaesust käsitlev eesmärk,“ ütles arvamuse raportöör Kinga Joó.
„Tähelepanu vajavad kõigist ühiskonnakihtidest pärit lapsed. Nende õiguste tugevdamine peaks olema ELi prioriteet. Selleks on vaja kaasavat, valdkonnaülest ja läbipõimunud strateegiat, tõelist võrdsusel põhinevat poliitikat, et tagada kõigile lastele sõltumata nende olukorrast võrdsed võimalused ja nende kaasamine,“ ütles kaasraportöör Maria del Carmen Barrera Chamorro.
Eurostati 2019. aasta andmetel kasvab ELis 18 miljonit last (22,2 %) vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Komitee arvates kahjustavad lapsi samuti digilõhe ja energiaostuvõimetus ning sellega tuleks tegeleda ka lastegarantii raames. Euroopas elab ligikaudu 5,4 % kooliealistest lastest peredes, kus puudub arvuti või internetiühendus. Ligikaudu 25 % eurooplastest elab energiaostuvõimetutes leibkondades, mis samuti mõjutab laste elukvaliteeti ja tervist.
Euroopa laste vaesusest väljatoomiseks soovitab komitee kõigil liikmesriikidel eraldada selleks otstarbeks vähemalt 5 % ESF+ vahenditest. Uue määruse kohaselt peavad ainult need liikmesriigid, kus laste vaesus ületab ELi keskmist (23,4 %), eraldama selle protsendi oma ESF+ rahalistest vahenditest laste vaesuse vastu võitlemiseks. Seni on seda teinud ainult 11 riiki.(ll)