Jan Dirx

ELi elektrituru reform peaks põhinema hübriidmudelil, mis ühendab turujõud ja valitsuse juhitud juhtimise, sest energia ei ole kaup nagu iga teine.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba pikka aega nõudnud ELi elektrituru reformi. Riskid, mis ELi elektriturgu ohustavad, kanduvad praktikas suures osas üle tarbijatele ja ettevõtjatele. Pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, tõusid juba alates 2021. aastast tõusnud energiahinnad veelgi kiiremini. Sõda mõjutas oluliselt fossiilkütuste – eelkõige maagaasi, mida kasutatakse suure osa elektri tootmiseks – maksumust ning see hinnatõus kanti üle lõpptarbijatele nende arvete kaudu.

Selle arengu tulemusel esitas Euroopa Komisjoni ettepaneku ELi elektrituru reformi kohta. Komitee tunnistab, et komisjoni ettepanekus võetakse mõned olulised meetmed, kuid leiab, et nendest ei piisa.

Seetõttu esitab komitee mitu kaugeleulatuvat reformiettepanekut. Meie arvates on peamine põhimõte, et energiat ei tohiks kohelda nagu tavalist kaupa; see on meie majandus- ja sotsiaalsüsteemi oluline koostisosa ja seega avalike teenuste osutamise keskne element. Seepärast tuleb tulevase energiatootmise jaoks luua õigusraamistik, millega tagatakse nii keskkonnasõbralik, taskukohane ja usaldusväärne energiavarustus kui ka õigus energiale. See raamistik on turujõudude ja valitsuspõhise sihipärase juhtimise hübriidmudel, mille juhtlauseks on „võimaluse korral liberaliseerida ja vajaduse korral reguleerida“.

Meie ettepaneku kohaselt on mudeli keskmes valitsuse kehtestatav elektrituruvahend („e-facility“), mille kaudu ostetakse tootjatelt elektrit ja müüakse seda kodutarbijate, VKEde, kodanike energiakogukondade ja suurtarbijate elektritarnijatele ning vajaduse ja võimaluse korral teistele riikidele.

Meil on heameel komisjoni kavatsuse üle muuta elektriturg tarbijakesksemaks, kuid leiame, et selles osas oleks võinud minna kaugemale. Näiteks tuleks meie arvates turgu korraldada nii, et tarbijad ja muud väikesed turuosalised, kes ise toodavad oma elektrit, saaksid võimalikult palju kasu enda toodetud elektrienergiast, isegi kui nad selle võrku sisestavad. Teine ja õiglasem viis seda väiketootjatele võimaldada on meie elektripanga idee, mille puhul on tegu näitega, mida saab edasi mõelda ja arendada.

Lõpetuseks juhime tähelepanu sellele, et elektriturg on alles paradigmamuutuse keskel ja vajab seetõttu lähiaastatel kahtlemata edasist reformimist.