EMSK info

Ettevalmistavas arvamuses ühtse turu 30. aastapäeva puhul toetas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ideed ELi vahendite ühendamisest, et investeerida olulistesse keskkonnahoidlikesse tehnoloogiaprojektidesse, selle asemel et leevendada konkurentsieeskirju.

Komitee uues arvamuses antakse ülevaade ühtsest turust 30 aasta jooksul ja analüüsitakse selle tulevikku. Komitee arvates võib riigiabi eeskirjade leevendamine, kaitsmaks Euroopa tööstust USA konkurentsi eest pärast inflatsiooni vähendamise seadust, tekitada asümmeetriat liikmesriikide vahel. Näiteks Saksamaa suudaks jõuka riigina oma tööstust toetada, teisalt liikmesriigid, kel on vähem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, ei saa seda endale lubada.

„Euroopa suveräänsuse fond on parim viis, et anda uut hoogu Euroopa tööstuspoliitikale ja keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimisele,“ ütles raportöör Felipe Medina Martín komitee tööandjate rühmast. Ta rõhutas ka vajadust vaadata läbi kehtivad riigiabi eeskirjad ja neid reformida.

„Riigiabi eraldamise kriteeriume, nende mõju ja kasulikkust tuleb analüüsida,“ ütles raportöör. „Me teame, et mõned sektorid on saanud kasu riigiabist ning riigiabi eranditest, kuid teised ei ole. Sellele lisandub tasakaalustamatus liikmesriikide vahel ja nii ongi konkurentsivõime ELis väga erinev.“

Komitee arvamuses toonitatakse, et ühtne turg on vaieldamatult olnud üks ELi suurimaid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid saavutusi, kuid peab pidevalt arenema, jooksvalt kohanema ja tulema toime eelseisvate väljakutsetega.

Esimesena tuleks lahendada avatud strateegilise autonoomia küsimus. Peamisteks prioriteetideks tuleks seada tarned ja kaubandus, energeetika ja kriitilise tähtsusega toorained. Üks viis eesmärgini jõuda on sõlmida kokkuleppeid riikidega, kes jagavad samu põhimõtteid ja väärtusi.

Siseturu osas juhib komitee tähelepanu muret tekitavale asjaolule, et suurem osa regulatiivsest koormusest tekib jätkuvalt liikmesriikide tasandil. Riiklikud eeskirjad jõustuvad mõnikord enne ELi algatuste esitamist, mis takistab ühtlustamist ja võib põhjustada moonutusi ühtsel turul. Selle ärahoidmiseks soovitab komitee ELil koostada õigusakte ennetavamalt ja kiiremini.

Töötajate seisukohast soovib komitee, et ettevõtjate konkurentsivõimet ja kestlikkust edendavate meetmetega kaasneksid meetmed, millega kaitstakse töö kvaliteeti ning tagatakse kodanike õigused, tarbijakaitse ja õiglased tingimused väiksematele ettevõtjatele.

„Maailm muutub ja viimase 30 aasta jooksul kasutatud ühtse turu paradigma peab tõenäoliselt radikaalselt muutuma, et tulla toime uute geopoliitiliste väljakutsetega,“ rõhutas kaasraportöör Angelo Pagliara komitee töötajate rühmast. „Tõelise konkurentsivõime tagamiseks peame võitlema igasuguse dumpinguga – sotsiaalse, maksu- ja igat muud liiki dumpinguga. Dumping on konkurentsi kahjustav vahend.“

Sellele koondarvamusele järgnevad arvamused, milles käsitletakse ühtse turu eri aspekte. (dm)

Ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiu päeval 2023 kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Liitu üles võtma vastu siduvaid õigusnorme psühhosotsiaalsete riskide ennetamiseks töökohal. Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et ebakindel töö kahjustab märkimisväärselt töötajate vaimset tervist.

27. aprillil toimunud arutelu raames Hispaania tööküsimuste ja sotsiaalmajanduse ministeeriumi asekantsleri Joaquín Pérez Reyga esitles komitee oma arvamust „Ebakindel töö ja vaimne tervis“.

Arvamuse raportöör José Antonio Moreno Díaz kordas, et usaldusväärsete tõendite kohaselt suurendab ebakindel töö töötajate vaimse tervise halvenemise tõenäosust, muutes selle rahvatervise probleemiks.

Ebakindel töö – hõlmates selliseid aspekte nagu ebakindlus töökohal, töötajaid ärakasutavad ajutised lepingud, pikad tööpäevad ja puuduvad võimalused tööaja planeerimiseks – rikub töötajate põhiõigusi ning selle kõik vormid tuleb kaotada ja nende vastu võidelda. Seepärast kutsub komitee üles võtma vastu siduvaid õigusnorme ELi tasandil ning arendama edasi ja ajakohastama töötervishoiu ja tööohutuse direktiivi (89/391/EMÜ).

„Meil vajame kvaliteetset töökeskkonda, mis ei põhjusta füüsilisi ega psühholoogilisi kannatusi. Me vajame konkreetset ELi direktiivi psühhosotsiaalsete riskide kohta,“ ütles Moreno Díaz.

Komitee president Oliver Röpke märkis: „Meie komitee on pühendunud ELi sotsialalmeetme kava edendamisele ning kestliku ja konkurentsivõimelise Euroopa ülesehitamisele, mis vastab 21. sajandi nõudmistele. See tähendab muu hulgas inimväärseid tööturutingimusi, töötajate kaasamise toetamist ja võitlust ebakindlate töösuhete vastu.“ (ll)

ELi puudega isiku kaart on üks puuetega inimeste liikumise peamisi prioriteete ja võimaldab puuetega inimestel kasutada oma põhiõigust ELis vabalt liikuda samadel alustel kui puueteta inimestel.

Komitee on väljendanud heameelt algatuse üle võtta kasutusele ELi puudega isiku kaart, mille Euroopa Komisjon käivitas selleks, et aidata puuetega inimestel Euroopa Liidus vabalt liikuda ja elada.

Aprilli täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses hoiatas komitee siiski, et kaardi edu sõltub puudestaatuse vastastikusest tunnustamisest ELi riikide vahel. Praegu see nii ei ole, mistõttu jäävad puuetega inimesed ilma toetusmeetmetest, kui nad reisivad teistesse riikidesse. See on nende liikumisvabaduse – mis on üks ELi põhiväärtusi – ränk rikkumine.

Arvamuse raportöör Ioannis Vardakastanis ütles: „Praegu on meil esimese ja teise klassi Euroopa kodanikud: esimesse klassi kuuluvad need, kes saavad liikuda ühest liikmesriigist teise, et reisida, töötada või õppida või sinna elama asuda, ning teise klassi need, kes seda ei saa. ELi puudega isiku kaart kõrvaldab need takistused.“

Komitee märkis arvamuses, et ELi puudega isiku kaart on olnud puuetega inimeste liikumise oluline prioriteet ja nad on seda juba pikka aega soovinud. Komitee soovitas kehtestada kaardi kasutuselevõtu määrusega, sest määrus on sobivam vahend selleks, et tagada kaardi järjepidev ja üldine kasutus ning vältida erinevat rakendamist riiklikul tasandil.

Tuleks võtta ka täiendavaid meetmeid, et tagada transpordi, teenuste ja hoonete juurdepääsetavus kõigi jaoks. Samal ajal tuleb andmekaitse-eeskirjadega kaitsta kaardil sisalduvad isikuandmeid. Nii toimib kaart ELi puudega isiku passina.

Komitee arvates sunnib kaart liikmesriike täiustama praegusi süsteeme, mis põhinevad peamiselt meditsiinilisel lähenemisviisil puudele, ning viima need kooskõlla mudelitega, mis järgivad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

Kaardi edu tagamiseks nõudis komitee puuetega inimeste ja nende organisatsioonide täielikku kaasamist selle kasutuselevõtu kõigisse etappidesse ja järelevalveprotsessi.

Nõutakse ka, et ELi puudega isiku kaart ja ELi parkimiskaart oleksid füüsiliselt eraldiseisvad. See lihtsustaks puuetega inimeste jaoks transpordisüsteemides navigeerimist ja juurdepääsu avalikele teenustele. (ll)

Komitee peab komisjoni ettepanekuid sotsiaaldialoogi tugevdamiseks liikmesriikides ja ELis nii õigeaegseks kui ka vajalikuks, ent nõuab lisameetmeid. Vaja on parandada riiklikke konsultatsioone sotsiaalpartneritega, riigi ja Euroopa tasandi kollektiivläbirääkimistega hõlmatust ning sotsiaalpartnerite kokkulepete rakendamist.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks Euroopa Komisjoni hiljutist algatust sotsiaaldialoogi tugevdamise ja edendamise kohta ELis. Komitee toob aga välja käsitlemist vajavad probleemid, et tagada sisulise ja tõhusa sotsiaaldialoogi toimumine riigi ja Euroopa tasandil.

Aprillis komitee täiskogu istungjärgul vastuvõetud arvamuses analüüsiti komisjoni hiljutist teatist sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu samateemaline soovitus.

Komitee hoiatas aga, et sotsiaaldialoogi positiivseid tulemusi ei tohiks võtta enesestmõistetavana, samuti soovitas ta komisjonil vaadata edukaid riiklikke, piirkondlikke ja valdkondlikke mudeleid ning uurida, mis on nende edu põhjus.

„Komisjoni algatuse eesmärk tugevdada sotsiaaldialoogi on igati tervitatav. Kuid meie arvamuses soovitatakse lisameetmeid, näiteks kolmepoolse sotsiaaldialoogi parandamiseks riiklikul tasandil ja kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse parandamiseks. Nõukogu direktiivide abil tuleks luua selged eeskirjad seoses sotsiaalpartnerite valdkondlike kokkulepete rakendamisega“, sõnas arvamuse raportöör Pekka Ristelä.

Komitee leiab, et tõhusaks sotsiaaldialoogiks on vaja esinduslikke ja õiguspäraseid sotsiaalpartnereid, kellel on vajalikud teadmised, tehniline suutlikkus ja õigeaegne juurdepääs teabele. Osalemiseks on vaja ka poliitilist tahet ja pühendumust. Lisaks tuleb austada sotsiaalpartnerite autonoomiat ja õigusi, näiteks ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus, ning tarvis on toetavat õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku.

„Oleme seisukohal, et kavandatud soovitus on asjakohane vahend protsessi toetamiseks, kui see sisaldab selgeid ja tõhusaid järelevalvesätteid, nagu pakuti komisjoni algses ettepanekus. Liikmesriikide arutelust võib mõista, et see näib algusest peale probleeme põhjustavat. Soovituse lõplik tekst on proovikivi, mis näitab, kas osalejatel on tõelist poliitilist tahet protsessi tegelikult tugevdada“, ütles kaasraportöör Maryia Mincheva.

Et lahendada olukord, kus mõnes liikmesriigis on kolmepoole sotsiaaldialoog pigem formaalne kui sisuline, teeb komitee ettepaneku luua tõhus ühine raamistik sotsiaalpartnerite kaasamiseks riigi tasandil. Kui sotsiaalpartnereid sisuliselt ei kaasata, soovitab komitee komisjonil võtta meetmeid.

Komitee tunnistas, et kodanikuühiskonna dialoog, mida peetakse suurema hulga sidusrühmadega laiema teemaderingi üle, on eraldi protsess. Seda vahet tuleks teha ka sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise toetamises. (ll)

Täiskogu aprilli istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse metaversumi mõju kohta ühiskonnale. Arvamuses rõhutatakse, et EL peab kiiresti tegelema metaversumi võimaluste ja riskidega, et tagada kaasav ja turvaline virtuaalkeskkond.

Metaversum on juba näidanud potentsiaali pakkuda kulutõhusaid lahendusi, kiiremat tootmist, paremat kvaliteeti, väiksemaid riske ja suuremat tõhusust. Metaversum võib leevendada ka keskkonnamõju, võimaldades kaugtööd ning vähendades füüsilise reisimise vajadust ja CO₂ heidet.

Komitee arvamuse raportöör Martin Böhme rõhutas: „Metaversum ja virtuaalmaailmad hakkavad mõjutama meie elu suurel määral. Sellega kaasnevad võimalused ja võimalikud puudused, mida tuleb ette näha.“

Virtuaalmaailmad toovad kaasa mitmesugused ohud, eriti lastele ja kaitsetutele rühmadele. Komitee kutsub platvormihaldureid üles kehtestama rangeid kontrollimehhanisme kahjuliku sisu filtreerimiseks ja kõrvaldamiseks ning kaitsemeetmeid ahistamise, kuritarvitamise ja ärakasutamise vältimiseks. Lisaks on kasutajad nimetanud murekohtadena sõltuvuse, eraelu puutumatuse ja vaimse tervisega seotud probleeme.

Samuti ei pruugi olemasolevad õigusaktid olla piisavad virtuaalmaailma reguleerimiseks. Komitee kutsub ELi institutsioone üles tagama, et metaversumis järgitaks reaalmaailma õigusakte ja maksustamist, ning vastama metaversumi konkreetsetele vajadustele uute meetmete abil.

Arvamuses märgitakse, et tööstuse metaversumil on märkimisväärne potentsiaal Euroopa ettevõtete jaoks, kes soovivad optimeerida oma tegevust, koguda andmeid ja parandada tulemuslikkust. Tööstuse ees seisvate probleemide hulka kuulub vajadus nende uute tehnoloogiate suurema omaksvõtu järele, tööjõu ümberõpe ning eetiliste ja ohutute kogemuste tagamine.

„Ettevõtete metaversumi loomine nõuab erilist pädevust ning Euroopa peab püüdma muutuda taas teadlasi hästi vastu võtvaks kogukonnaks, et tal oleks hea edumaa,“ ütles komitee kaasraportöör Hervé Jeannin.

Komitee on koostamas ka teist arvamust metaversumi kohta, see võetakse vastu aasta teisel poolel. (gb)

Pikaajaliselt kestlik transpordisüsteem on võimalik, aga ainult siis, kui elanikud, tööstus ja transpordisektor lähevad kaasa kahe eesmärgiga: vähendada 2050. aastaks transpordisektoris heidet 90% ning võtta kohustus kasutada kokkulepitud viise ja vahendeid lõpptulemuse saavutamiseks.

See põhisõnum edastatakse Stefan Backi ja Mateusz Szymański koostatud ning täiskogu 27. aprilli 2023. aasta istungjärgul vastu võetud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses.

„Üleminek peab olema atraktiivne ja realistlik ning seega kodanikele ja ettevõtjatele vastuvõetav kolmest aspektist: finantsilisest, sotsiaalsest ja praktilisest,“ ütles Stefan Back, sest ainult nii saab saavutada pikaajaliselt keskkonnahoidliku transporti.

„See on ainus viis, kuidas meie ühiskond saab üleminekut aktiivselt toetada, vastasel juhul ei ole ohuks mitte ainult läbikukkumine, vaid halvimal juhul võivad tekkida sotsiaalsed rahutused,“ lisas Mateusz Szymański.

Täpsemalt märgib komitee, et ülemineku õnnestumiseks peavad olema täidetud teatavad tingimused.

Esiteks peavad ettevõtjad tundma, et neid ei koormata liigsete kuludega ja et nad säilitavad konkurentsivõime, seda nii ELis kui ka väljaspool ELi.

Teiseks peab üleminek olema töötajate jaoks vastuvõetav ja neile tuleb anda võimalus kohaneda uute töötingimustega sotsiaalselt vastuvõetaval viisil.

Kolmandaks tuleb nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele tagada mõistlike kuludega ja headel üldistel tingimustel juurdepääs ja liikuvus. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab oma taotlust Euroopa poolaastat muuta ja kutsub üles võtma vastu ELi määruse, et teha kodanikuühiskonna kaasamine sellesse tsüklisse kohustuslikuks.

Täiskogu aprilli istungjärgul arutatud ja vastu võetud arvamuses rõhutas komitee, et majandusreformid peaksid põhinema sotsiaalsetel teguritel ja mitte enam üksnes majandusnäitajatel. Samuti toonitas komitee vajadust vaadata läbi ka riigipõhiste soovituste protsess, et julgustada liikmesriike võtma nende soovituste rakendamisel juhtroll.

Euroopa poolaasta kujutab endast iga-aastast kuuekuulist tsüklit majandus-, sotsiaal- ja eelarvepoliitika koordineerimiseks liikmesriikide vahel ning selle raames jälgitakse ka riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid. Kuigi poolaastal on alates selle käivitamisest 2011. aastal olnud oluline roll, on sellel ka märkimisväärseid puudusi.

Arvamuses kordab komitee üleskutset Euroopa poolaastat reformida, et suurendada selle läbipaistvust ja demokraatlikkust, organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist sellesse ja poolaasta toimimise tõhusust. Komitee soovitab järgmisi meetmeid:

• vaadata läbi olemasolevad näitajate süsteemid, neid täiendada ja omavahel kooskõlastada, et aidata parandada hindamismenetlusi;
• hõlmata Euroopa poolaasta peamiste vahendite, eelkõige riigipõhiste soovitustega, kolmeaastane ajavahemik koos iga-aastase hindamise ja läbivaatamisega ning siduda nende rakendamine ja rahastamine ELi eelarvega, mis oleks sobivaim stiimul nõuete järgimiseks;
• kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ametliku struktureeritud konsulteerimismenetluse ja konkreetse organi kaudu, kellele on seadusega pandud sellised ülesanded. Selles protsessis peaksid olulist rolli mängima ka olemasolevad riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud;
• määrata ELi määrusega kindlaks organiseeritud kodanikuühiskonna struktureeritud ja alalise kaasamise põhimõtted ja üldjooned Euroopa poolaasta eri etappides.

Pressiteade

Arvamuse täisversioon (tk)

Sõda Ukrainas on põhjustanud märkimisväärset piiriülest keskkonnakahju, mis tekitab suurt muret. Komitee kutsub üles lugema Venemaa tegevuse ELi õiguse järgi kuriteoks ja rõhutab vajadust keskkonnakaitse järele, et kaitsta põhiõigusi.

Ukraina ökosüsteeme on rängalt kahjustatud, hävitatud on ulatuslikult metsi ning saastatud õhku ja vett. See ohustab riigi rikkalikku bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme, inimeste tervist ja põllumajanduslikku tootmist. Komitee toetab koos Euroopa Parlamendiga ökotsiidi tunnistamist kuriteoks ELi õiguse alusel, et võtta Venemaa vastutusele ja ennetada tulevasi keskkonnakatastroofe.

Raportöör Ozlem Yildirim ütles: „Komitee rõhutab tungivat vajadust parandada keskkonnakaitset põhiõiguste kaitsmise seisukohast Euroopa Liidus ja mujal ning seda vajadust süvendab Ukrainas toimuvas sõjas põhjustatud tõsine keskkonnakahju.“

Komitee kutsub üles võtma meetmeid selle mõju mõõtmiseks ja dokumenteerimiseks, tagades õiguskaitse, vastutuse ja õiglase sõjajärgse taastumise kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

Õigus tervislikule keskkonnale on sotsiaalse ja majandusliku heaolu jaoks ülioluline, kuna paljud töökohad sõltuvad tervislikust kliimast. Komitee kutsub ELi liikmesriike ja institutsioone üles tugevdama olemasolevaid õiguslikke vahendeid ja jõupingutusi, et kaitsta õigust tervislikule keskkonnale, võttes eelkõige arvesse Ukraina konfliktis esile tõstetud ökosüsteemide habrast olukorda. (ks)

Liikmed nägid oma silmaga keerukat ökosüsteemi, mis kaitseb keskkonda, toetab majanduslikke edusamme, soodustab ringmajanduse tavasid põllumajanduses ja suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete delegatsioon külastas 5. mail Wildpoldsriedi, kestliku energia küla, mis asub Saksamaal Allgäu piirkonnas.

Küla on tuntud kohapeal toodetud taastuvenergia eduka kasutamise ja üldsuse aktiivse osalemise poolest.

Komitee liikmeid hämmastas küla taristu, mis hõlmas tuuleturbiine, biogaasi rajatist, kohaliku kaugküttevõrguga ühendatud koostootmisjaama ja salvestiga fotogalvaanilist süsteemi.

Wildpoldsriedi elanike uuenduslik ja kestlik lähenemisviis on ülim näide keerukast ökosüsteemist, mis kodanikke kaasates kaitseb keskkonda, toetab majanduslikke edusamme, soodustab ringmajanduse tavasid põllumajanduses ja suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

Komitee jaoks oli see külastus iseäranis huvitav, kuna me nõustame ELi institutsioone kodanikuühiskonda puudutavates küsimustes ning püüame ühiskonna osalemist ja ELi poliitikat üksteisele lähendada. (ks)