Kremli ähvardus katkestada Venemaa gaasi tarnimine käib mööda Euroopat. Lisaks Poolale ja Bulgaariale on ka Soome, Taani ja Madalmaad sattunud nende riikide nimekirja, kes on Venemaa valitsusega tülli läinud ja kelle gaasitarned on seetõttu katkestatud.

18. mail avaldas Euroopa Komisjon 300 miljardi euro suuruse kava „REPowerEU“, mille eesmärk on lõpetada 2027. aastaks energia importimine Venemaalt. ELi liikmesriikide valitsused otsivad lahendusi, kuidas Venemaa energiatarneid kiirest asendada. Nad kiirendavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja teevad suuri investeeringuid, et ehitada taristu, mis võimaldab importida veeldatud maagaasi ja aitab täita gaasihoidlad. Nad otsivad ka valdkondi, kus on võimalik energiat säästa ja gaasi asendada. Samal ajal aeg muudkui tiksub ja keegi ei tea, kes on Vene ruletis järgmine sihtmärk. Pole aga kahtlust – olukord on äärmiselt tõsine ja nõuab ennenägematuid meetmeid.

Lisainvesteeringud taristusse ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt näivad olevat keerulised, eriti praegu, mil majandus alles taastub COVID-19st. Iga kulutatav euro tuleb luua majanduses, kus on praegu kõrge inflatsioon, ning ka laenamisel on oma hind ja see suurendab võlariski. Samal ajal jääb kehtima turureegel, et kui nõudlus on suurem, tõusevad ka hinnad. Pealegi ähvardavad sõjast tulenevad suuremad ohutus- ja julgeolekukulud tõsta energiahindu veelgi. Veel üks meie ees seisev probleem on tarneahelate häired, mis takistavad taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Puhta tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamiseks keskendutakse kavas „REPowerEU“ õigustatult loamenetluste kiirendamisele, kusjuures uued tuule- ja päikeseenergiaprojektid kuulutatakse „ülekaalukaks avalikuks huviks“. Kooskõlas arvamusega „REPowerEU“ kutsub komitee üles määrama riiklikul tasandil vähese keskkonnariskiga piirkondades kindlaks taastuvenergia tootmiseks eriti sobivad alad. Samal ajal soovitab komitee suurendada ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 45%-ni, võrreldes eelmisel aastal esitatud 40% eesmärgiga, ning suurendada energiatõhususe eesmärki 2021. aasta juulis esitatud 9%-lt 13%-le. Samuti tehakse ettepanek muuta päikesepaneelid kohustuslikuks avalike hoonete ja uute elamute puhul vastavalt 2025. ja 2029. aastaks. Praegust turuolukorda arvestades on selge, et nende eesmärkide saavutamine ei ole tehniliselt võimalik. On hea seada kaugeleulatuvaid eesmärke, kuid peame mõtlema, kas need eesmärgid on ka realistlikud ja usaldusväärsed.

Komisjon juhib samuti tähelepanu sellele, et Euroopa võõrutamine Venemaa energiast toob Euroopas kaasa kõrgemad ja kõikuvamad energiahinnad. Selles olukorras on vaja võtta liikmesriikides sihipäraseid ajutisi meetmeid, mis moonutavad võimalikult vähe ELi turgu, või ELi tasandil meetmeid, mis ei ohusta CO₂ heite vähendamist ega energiavarustust. Kokkuvõttes kaasneb turusekkumisega risk töötada pikemaajaliste eesmärkide vastu, sest see põhjustab investeeringute ebakindlust ja pärsib CO₂ heite vähendamist energiatööstuses.

Euroopa elektriturg on tõestanud, et suudab hästi toimida ja vältida elektritarnimise piiramist ja isegi katkestusi teatavates piirkondades. Liikmesriikide solidaarsus ELi elektriturul on äärmiselt oluline nii tuleva talve eel kui ka järgmist Vene ruleti lasku oodates.

Alena Mastantuono, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige