EMSK info

Täiskogu mai istungjärku avades toonitas komitee president: „Üheskoos peame tulema toime Ukraina sõja tagajärgedega ja eesseisvate geopoliitiliste probleemidega. Euroopa peab arenema kriisiohje meistrist tuleviku kujundamise maailmameistriks.“

„Kreml on olukorda valesti hinnanud: seda nii oma sõjaliste võimete ja Ukraina vastupanuvõime kui ka Euroopa otsusekindluse ja ühtsuse mõttes,“ märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, kes tegi ettepaneku uueks lähenemisviisiks laienemisläbirääkimistel.

Arvestades Lääne-Balkani riikidega toimuvate läbirääkimiste aeglasi edusamme ning Ukraina, Gruusia ja Moldova hiljutisi ELi liikmeks astumise taotlusi, peaks Euroopa Liit visandama proportsionaalse ja juhitava integratsiooni lähenemisviisi.

Charles Michel märkis, et lahendus peitub ühinemisprotsessi vältel toimuvas järkjärgulises ja progressiivses integratsioonis.

Euroopa Ülemkogu eesistuja rääkis Euroopa geopoliitilise ühenduse loomisest ajal, mil EL võtab aktiivsemalt poliitilise juhtpositsiooni. Välispoliitika oleks selle ühenduse oluline koostöövaldkond. „Eesmärk on edendada lähenemist ja süvendada operatiivkoostööd, et tegeleda meie kontinendi ühiseid probleeme, rahu, stabiilsust ja julgeolekut käsitlevate küsimustega,“ ütles eesistuja.

Ta selgitas: „Algatuse eesmärk ei ole mitte mingil juhul asendada laienemist ega leida uusi vabandusi selle teema edasilükkamiseks. Samuti ei taga see osalejatele, et nad saavad ühel päeval ELi liikmeks.“ (at)

Et reageerida riigi mahitusel toimuvale rändajate ärakasutamisele ELi välispiiridel, korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sel teemal konverentsi. Sellel rõhutati, et koos praeguse pagulaskriisi lahendamisega tuleks ühe hooga muuta kogu rändepoliitika euroopalikumaks. Siiani on autoritaarsed juhid Euroopalt väljapressimiseks kasutanud humanitaarkannatusi, sest nad on teadlikud rändepoliitika problemaatikast Euroopas.

Konverentsi pealkiri oli „Rändepoliitika euroopalikumaks muutmise suunas? Rändajate ärakasutamisest ja Ukrainas toimuvast sõjast saadud õppetunnid“ ja see toimus välissuhete sektsiooni (REX) koosoleku raames.

Tuleb märkida, et rändajate ärakasutamine Valgevene režiimi poolt ei olnud esimene omataoline juhtum. Sarnaseid rikkumisi on toime pannud ka Türgi, Liibüa ja Maroko.

Selle kohta, et autoritaarsed juhid kasutavad rändajaid relvana, ütles meie euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas: „Meie poliitikast saadud peamine õppetund on see, et seni, kuni me ei suuda luua ühist ja kokkulepitud rändesüsteemi, oleme sihtmärk.“

Komitee president Christa Schweng rõhutas: „See pagulaskriis on selgelt näidanud, et ränne mõjutab kõiki liikmesriike. EL peab seekord ühe hooga uue rände- ja varjupaigaleppega edasi liikuma, et viia ellu süsteemne muutus, mis on vajalik ratsionaalse ja õigustel põhineva ELi varjupaiga- ja rändepoliitika väljatöötamiseks.“

„Nüüd on geopoliitikas see õige hetk. Nii nagu me tegutsesime ühiselt pandeemia ajal, avaldab see sõda Euroopa avalikule arvamusele samamoodi mõju ja see on väga oluline,“ toonitas euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsus ELi institutsioone üles rakendama nulltolerantsi liikmesriikide hoiakute ja tavade suhtes, mis takistavad kodanikuühiskonna tööd ja vähendavad selle tegutsemisruumi Euroopas.

Sellise suundumuse vastu võitlemiseks palub komitee ELil võtta mitmeid meetmeid. Nende hulgas on soovitus hoiduda ELi rahaliste vahendite eraldamisest riikidele, kes ei järgi ELi väärtusi, eesmärgiga tagada kodanikuühiskonna täielik osalemine poliitikakujundamise kõigis etappides ja kaitsta osalusdemokraatiat Euroopas.

Arvamuses „Kodanikuühiskonna organisatsioonide roll ühishüve kaitsjana pandeemiajärgsel taastamisel“ märkis komitee, et Euroopa kodanikuühiskond seisab endiselt silmitsi paljude suurte takistustega, sest mõnel pool ELis on kodanikuühiskonna tegutsemisruum ehmatavalt vähenenud. Seda hoolimata asjaolust, et kodanikuühiskonnal oli oluline roll pandeemia mõju leevendamisel ning et Venemaa agressiooni esimesest päevast alates abistas kodanikuühiskond Ukraina pagulasi viisil, mis väärib imetlust.

„Kodanikuühiskond on olnud liikumapanev jõud, aidates meie ühiskonnal COVID-19 pandeemiast üle saada. Ukraina kriis on selgelt näidanud kodanikuühiskonna väärtust ja tähtsust meie demokraatlike riikide jaoks,“ ütles arvamuse raportöör Ioannis Vardakastanis.

EL peab tagama dialoogi kodanikuühiskonna ja poliitikakujundajate vahel nüüd, mil kodanikuühiskonnale on ette nähtud oluline roll COVID-19 kriisi laastava mõju vähendamisel, mis nõuab kõigi ühiskonnagruppide osalemist. Sellise dialoogi puudumine on nimelt üks peamisi takistusi, millega Euroopa kodanikuühiskond kõigil tasanditel silmitsi seisab.

Teine takistus on see, et kodanikuühiskonna sisuline kaasamine oluliste poliitikavaldkondade ja õigusaktidega seotud otsustusprotsessidesse on puudulik.

Komitee arvates peavad ELi institutsioonid võtma sellise suhtumise suhtes nulltolerantsi ning reageerima jõuliselt ja kompromissitult, sest kodanikuühiskonna kaasamine poliitika kujundamisse on ELi väärtuste ja ELi aluslepingute lahutamatu osa. Sellise suhtumise kaotamiseks tuleks Euroopa ja riiklikul tasandil kehtestada õigusnormid.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid saama ELi, kohalikelt ja riiklikelt ametiasutustelt rahalist ja tehnilist toetust oma ülesannete arendamiseks, see ei tohi aga kahjustada nende sõltumatust. (ll)

Komitee võttis vastu uue resolutsiooni organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamise kohta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisse ja järelevalvesse. Hiljutine konsultatsioon näitab, et erinevalt ettenähtust ei ole organiseeritud kodanikuühiskond nendesse kavadesse piisavalt kaasatud.

Komitee kutsub üles kehtestama selgeid eeskirju, et seda olukorda tõhusalt parandada ja suunata majandus tagasi õigele rajale. Resolutsiooni vastuvõtmise arutelu käigus juhtis komitee president Christa Schweng tähelepanu sellele, et organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega ette nähtud reformidesse on hädavajalik, et parandada uute poliitikameetmete kvaliteeti, läbipaistvust ja rakendamist. Euroopa poolaasta rühma aseesimees Gonçalo Lobo Xavier jagas konsultatsiooni mõningaid peamisi järeldusi.

„Organiseeritud kodanikuühiskond hindab riiklike taaste- ja vastupidavuskavade lõplikku sisu üldiselt positiivselt. Siiski on sotsiaalne mõõde sageli puudulikult välja arendatud,“ märkis ta. Euroopa poolaasta rühma esimees Javier Doz Orrit tutvustas peamisi soovitusi. Samuti kutsus ta liikmesriike üles kiiresti järgima taaste- ja vastupidavusrahastu eeskirju ning Euroopa Komisjoni ja parlamenti seda tagama. Euroopa poolaasta rühma aseesimees Luca Jahier jagas mõningaid häid tavasid ja ütles: „Organiseeritud kodanikuühiskonna tõhusa ja kvaliteetse osaluse puudumine ELi majanduse juhtimises ei lahene enne, kui on läbi viidud Euroopa poolaasta reform.“

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis, kes osales samuti arutelus, rõhutas Venemaa sissetungi mõju maailmamajandusele ja ELile ning seda, mida on vaja selle vastu võitlemiseks ja edasiliikumiseks. (tk)

Ühtekuuluvuspoliitikal on keskne roll COVID-19 kriisist ülesaamisel, kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks ja erinevuste vähendamisel Euroopas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljutises arvamuses hoiatatakse, et selle poliitika kõige tõsisem väljakutse lähitulevikus on sõda Ukrainas.

Pagulaste abistamiseks ja Ukraina Euroopasse integreerimise tagamiseks tuleb tegutseda kiiresti. Komitee rõhutab oma arvamuses ka seda, et pooldab kindlalt Ukraina viivitamatut ühinemist ELiga, ning kutsub üles kohandama vastavalt ühtekuuluvuspoliitikat ja sellega seotud rahastamisvahendeid.

Konkreetselt teeb komitee ettepaneku luua eraldi ELi fond, et hõlbustada sõjajärgset ülesehitust ja arengut. Arvamuses, mis võeti vastu täiskogu mai istungjärgul, analüüsitakse Euroopa Komisjoni teatist ühtekuuluvusaruande kohta „Ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“.

Aruanne avaldati kaks nädalat enne Venemaa sissetungi Ukrainasse ja seetõttu ei võetud selles arvesse selle tagajärgi. Raportöör Krzysztof Balon ütles: „Lühi- ja keskpikas perspektiivis on ühtekuuluvuspoliitika suurimaks väljakutseks Venemaa agressioon, mis on tegelikult ka Euroopa Liidu vastu suunatud agressioon.“ Kaasraportöör Gonçalo Lobo Xavier lisas: „Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt Euroopa majanduse elavdamise ja vastupanuvõime tagamise oluline vahend ning erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele.“  (tk)

Ukrainas käiv sõda, mis on põhjustanud ELis peavarju otsivate pagulaste enneolematu voo, toob selgelt esile pakilise vajaduse ühiste tõhusate, humaansete ja humanitaarsete Euroopa reeglite järele rände ja varjupaiga valdkonnas avatud, ent samas turvalisel Schengeni alal. Sellisele järeldusele jõuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses, mis võeti vastu mais toimunud täiskogu istungjärgul.

„Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on olukorda drastiliselt muutnud. See on läbi aegade kõigi aegade suurim oht Schengeni ala toimimisele ja ELi julgeolekule. Kohutavad sündmused Ukrainas kinnitavad veelkord, et Schengeni ala välispiiride julgeolek ja stabiilsus on Euroopa sisejulgeoleku eeltingimuseks,“ sõnas arvamuse „Julgeolekuliidu pakett / Schengeni pakett“ raportöör Krzysztof Balon.

Ta ütles, et komitee toetab komisjoni seisukohta, mille kohaselt Schengeni ala riikide piiride sulgemine võib olla ainult ajutine.

Arvamuses anti hinnang komisjoni hiljutisele paketile, millega ajakohastatakse Schengeni ala eeskirju. Komitee märkis, et liikmesriikide julgeolekuprobleeme saab paremini lahendada pigem õiguskaitseasutuste vahelise tihedama ja tugevama koostöö ja koordineerimise abil kui sisepiiril piirikontrolli taaskehtestamise teel.

Arvamuses pannakse rõhku sellele, et EL ja liikmesriigid peavad piirihalduse, rände- ja varjupaigaküsimustes järgima alati põhiõiguste hartat, eelkõige liikumis- ja elukohavabadust, varjupaigaõigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Sama kehtib igasuguse liikmesriikide vahelise politsei- ja õiguskoostöö puhul.

Komitee kutsus liikmesriike üles ennetavalt toetama solidaarsusmehhanismi ja jagama vastutust rändehalduse valdkonnas uue rände- ja varjupaigaleppe sätete kohaselt.

Liikmesriikides võiks solidaarsusmehhanismi kujundada ajutise kaitse direktiivi põhjal, mis aktiveeriti äsja seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Komitee peab seda väga asjakohaseks. Komisjon peaks kaaluma ajutise kaitse direktiivi rakendamist kolmandate riikide kodanike suhtes tulevaste tõsiste ja pakiliste kriisiolukordade tekkimisel.

Komitee kordas oma muret Küprose, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia jätkuva väljajätmise pärast Schengeni alalt ning liitus komisjoni üleskutsega nõukogule rakendada selles osas kiireid ja otsustavaid meetmeid. (ll)

Komitee arvates muudaksid tugevamad meetmed neljas konkreetses valdkonnas selle tõhusamaks ning rõõmustab paljude oma ettepanekute arvesse võtmise üle.

Mais täiskogu istungjärgul vastuvõetud arvamuses kiitis komitee Euroopa Komisjoni sotsiaalmajanduse tegevuskava eest, milles on võetud arvesse paljud ettepanekud, mis komitee on viimasel kümnel aastal esitanud.

„Oleme elevil, et see kauaoodatud kava vastu võeti, kuid tööd alles algavad,“ ütles arvamuse raportöör Giuseppe Guerini. „Aeg on rakendada seda kava julgete ja pikaajaliste meetmete abil. Komiteel on mitmeid uuenduslikke ja konkreetseid ettepanekuid, mis kindlustavad sotsiaalmajanduse potentsiaali täieliku kasutamise võimalikult paljudes liikmesriikides.“

Kavas toob komitee välja neli olulist valdkonda, milles tuleks võtta jõulisemaid meetmeid:

•    Rohkem dünaamilisi koostöövorme kohalikul tasandil üheskoos tegutsevate avaliku sektori ja sotsiaalsete ettevõtete vahel üldhuviteenuste osutamisel, kusjuures riigihangete direktiivis tehakse selget vahet üldise huvi ja konkurentsipõhiste tegevuste vahel.

•    Regulatiivsed meetmed, võimaluse korral juhistena, et selgitada riigiabile juurdepääsu nõudeid ja liikmesriikidele kättesaadavaid toetussummasid, et nad saaksid võimalikult paindlikult aidata sotsiaalseid ettevõtteid. Ei piisa ainult seminaride ja veebinaride korraldamisest, nagu komisjon soovitab.

•    Tagatud krediidi ja laenude süsteem, sarnaselt kogu ELis VKEdele kehtivaga, mida liikmesriigid pakuvad liidu toel. Uute finantstoodete kasutuselevõtmine erarahastuse korraldamiseks sotsiaalsetele ettevõtetele on tore ja tervitatav, kuid paljud neist vajavad abi igapäevasele krediidile juurdepääsul.

•    Sotsiaalmajanduse erimaksustamine on hea, kuid liikmesriike tuleb juhendada maksude kooskõlastatud ühtlustamisel, saades inspiratsiooni mõne riigi headest tavadest, näiteks tulumaksuvabastus jaotamata kasumilt, vähendatud käibemaksumäär, sotsiaalkindlustuskuludest vabastamine või nende vähendamine. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab mais toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses Euroopa Komisjoni algatust laiendada ELi kuritegude loetelu vaenukuritegude ja vaenukõne kõikidele vormidele ning julgustab nõukogu seda ettepanekut vastu võtma.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on tunnistajaks vaenukõne ja vaenukuritegude vahetule kasvule nii vihkamise sihtmärgina kui ka mõjutatud kogukondade abistamisel. Seetõttu tunnistab komitee vajadust kaitsta inimväärikust, põhiõigusi ja võrdsust. „Ei saa olla demokraatiat ja isegi mitte Euroopa Liitu, kui inimesed elavad hirmus ja häbis,“ ütleb raportöör Cristian Pîrvulescu.
Sotsiaalmeedia edusammude kaudu ja tänu liikumisvabadusele on ELi avalik ruum muutunud integreeritumaks. Seetõttu on vaja nüüd ühist alust, et võidelda tõhusalt vaenu vastu. Teadlikkuse suurendamine ja haridus on vajalikud ka nende tegude mõju kindlakstegemiseks ja nende ennetamiseks. Komitee soovitab pöörata erilist tähelepanu inimestele, kellel on oluline roll vihkamise vastu võitlemisel, nagu õpetajad, ajakirjanikud ja õiguskaitsetöötajad. Komitee kutsub ka poliitilisi liidreid üles tegutsema vastutustundlikult.

Samuti rõhutab komitee sotsiaalpartnerite otsustavat rolli rohujuure tasandil vaenukuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. „Kodanikuühiskonna organisatsioonid kaitsevad meie ühiskonda vihkamise eest,“ ütleb kaasraportöör Milena Angelova. EL peab edendama nende tegevusjuhendeid ja häid tavasid ning eraldama rohkem rahalisi vahendeid, et nende eksperditeadmisi maksimaalselt ära kasutada. (gb)

Lapstööjõu ja sunniviisilise töö järsk kasv ning töötajate jätkuv ekspluateerimine kogu maailmas muudavad ELi inimväärse töö alase tegevuse aina pakilisemaks.

4. mail toimunud arutelu „Inimväärne töö kogu maailmas“ tõi kokku Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed, ELi institutsioonide ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esindajad ning teadlased ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Arutelu korraldati selleks, et koguda teavet komitee tulevase teemakohase arvamuse jaoks, milles keskendutakse veebruaris vastu võetud komisjoni teatisele „Inimväärne töö kogu maailmas“ ja komisjoni ettepanekule võtta vastu direktiiv äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta.

Nende algatustega püüab komisjon muuta ELi inimväärse töö edendajaks nii ELis endas kui ka mujal maailmas ning võimaldada miljonitel inimestel töötada ja elada väärikalt.

„Meil on unistus tulevikust, kus töö on inimväärne. Kuid sadade miljonite inimeste jaoks kogu maailmas ei ole inimväärne töö veel tegelikkus ning see tõsiasi muudab kestliku arengu eesmärkide saavutamise keeruliseks,“ ütles komitee arvamuse raportöör María del Carmen Barrera Chamorro.

COVID-19 pandeemia on olukorda töömaailmas veelgi halvendanud: paljud riigid on teatanud ebakindlate töötingimuste järsust kasvust. See on ebaproportsionaalselt mõjutanud naisi ja haavatavaid rühmi, nagu lapsed ja mitteametlikus majanduses töötajad. Töötavate laste arv oli hakanud suurenema juba enne pandeemiat, kasvades aastatel 2016–2020 rohkem kui 8 miljoni võrra, kuigi enne oli see hakanud langema.

Praegu on maailmas 160 miljonit lapstöötajat ehk iga kümnes laps. Sunniviisiliselt teeb tööd 25 miljonit inimest. Piisava sotsiaalkaitse puudumise tõttu võib lähitulevikus lapstööjõu kasutamise ohvriks langeda veel 46 miljonit last.

ELi tegevuse eesmärk on edendada ettevõtete kestlikku ja vastutustundlikku käitumist siseturul, kolmandates riikides ja kõigis üleilmsetes väärtusahelates. Seejuures on ELi peamised vahendid ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja läbipaistvuse meetmed. Samuti on kavas õigusakt, millega keelustatakse sunniviisilise töö abil valmistatud tooted. Kõigi meetmetega edendatakse ka soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist.

„Me tunnustame komisjoni algatust, kuid on vaja jõulisemat tegevuskava ja universaalsetel inimõigustel põhinevat terviklikku poliitikat. Inimväärne töö on inimeste, aga ka ettevõtete, tarbijate ja kogu planeedi huvides,“ ütles Barrera Chamorro kokkuvõtteks. (ll)

8. aprillil komitees toimunud arutelul, mis tõi kokku puuetega inimeste poliitika juhtivad osalejad, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, juhiti tähelepanu vajadusele suurendada puuetega inimeste, eelkõige puuetega noorte tööhõivet. Vaatamata õiguslikele jõupingutustele näitavad andmed, et paljud neist kogevad töömaailmas ikka veel diskrimineerimist stereotüüpide tõttu, mis kujutavad neid ebaproduktiivsena.

Arutelul jäi peamisena kõlama mõte, et ELi strateegias puuetega inimeste õiguste kohta tunnistatakse puuetega noorte probleeme seoses tööhõive ja haridusega. Sotsiaalpartneritele ei ole siiski selge, kui kaugeleulatuvad need jõupingutused on.

Puuetega noored seisavad tööturule sisenemisel silmitsi takistustega ning need takistused esinevad nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Puuetega inimeste töötuse määr on üldise elanikkonnaga võrreldes tõepoolest ebaproportsionaalselt kõrge. See puudutab iseäranis naisi ja noori. ELi tasandil kättesaadavate uusimate andmete kohaselt on puuetega inimeste töölevõtmise tõenäosus 24,4% väiksem. Tundub, et COVID-19 pandeemia on seda ebavõrdsust suurendanud.

Eurofoundi vanemteadusjuht Daphne Nathalie Ahrendt tutvustas Eurofoundi uuringu tulemusi: 27% puuetega vastajatest olid töötud, samas kui puueteta vastajate hulgas oli töötuid 12%. 55% neist on rahaliselt haavatavad, võrreldes 38 %-ga puueteta vastajatest. Väga suur osa puuetega vastajatest seisab suurema tõenäosusega silmitsi depressiooni ja üksindusega.

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi noortekomitee esindaja Francesca Sbianchi sõnas: „Paljud meist on silmitsi kõrgema elukallidusega ning sõltuvad seetõttu tugiteenustest ja puudetoetustest, et elada väärikalt“. Selle ebavõrdsuse osalise kaotamise üks peamisi eeltingimusi on võimaldada puuetega inimestel oma puudetoetus tööleasumisel säilitada, et anda neile aega muutuda rahaliselt sõltumatuks.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni esindaja Stefan Tromel juhtis tähelepanu sellele, et kuigi uued tööhõivevormid pakuvad võimalusi rohkemate puuetega inimeste kaasamiseks, näitavad OECD andmed, et puuetega ja puueteta inimeste vahel on ka digioskuste lõhe ning et kaugtöö peab jääma valikuks. Selle lõhe ületamiseks ja töökoha juurdepääsetavuse parandamiseks peavad ametiühingud tegema koostööd sotsiaalpartneritega: iga riigi majandus- ja sotsiaalkomiteed võiksid olla hea platvorm selle ruumi loomiseks.

Noored puuetega inimesed kogevad rohkem diskrimineerimist. Kuna 2022. aasta on Euroopa noorteaasta, on väga oluline paremini mõista selle konkreetse rühma tegelikku olukorda. (rl)

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles viima läbi sihipärasemaid mõjuhinnanguid ettepanekute osas, mis käsitlevad uusi ELi eelarve rahastamise allikaid taasterahastu „NextGenerationEU“ võla tagasimaksmiseks.

Komitee kavandatud ELi omavahenditest saadava eelarvetuluga üldiselt rahul. Need vahendid peavad samas olema stabiilsed ja õiglased ega tohiks koormata peresid ega ettevõtjaid.

Maikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses kutsub komitee komisjoni üles tagama, et tema ettepanekud peaksid vastu majandusšokkidele, ning hoiatab, et need ettepanekud võidakse kõrvale heita Ukraina sõjast tingitud suuremate energiakulude tõttu.

„Uute omavahendite kavandamine ei tohiks ohustada teiste ELi programmide ja vahendite eelarveid ega vältida kogurahvatulul põhinevate vahendite osamaksete suurendamist,“ ütles arvamuse raportöör Philip von Brockdorff. Kaasraportöör Antonio García del Riego lisas: „Komitee kiidab heaks OECD jõupingutused, millega soovitakse tagada, et hargmaiseid äriühinguid maksustatakse seal, kus toimub majandustegevus ja väärtuse loomine, kuid hoiatab, et ELi ettevõtteid ei tohiks asetada ebasoodsasse konkurentsiolukorda, rakendades uusi eeskirju enne, kui seda teevad nende peamised kaubanduspartnerid.“ (tk)

Ühinemis-, konkurentsi- ja riigiabi kontrolli eeskirjad tuleks läbi vaadata, et toetada liidu kliima- ja digieesmärke ning aidata saavutada strateegilist autonoomiat, mis kõik nõuab suuri investeeringuid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahes uues arvamuses selgitatakse, kuidas see ümberkujundamine peaks toimuma.

Komitee täiskogu 19. mai istungjärgul toimunud arutelus keskenduti kahele uuele arvamusele, milles käsitletakse ELi konkurentsipoliitikat ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud riigiabi muutunud ülemaailmses kontekstis.
Arvamuses teatise „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“ kohta kutsus komitee Euroopa Komisjoni üles minema kaugemale kui kunagi varem ELi konkurentsipoliitika käimasolevas ümberkujundamises. 

Meetmed, millega taheti lahendada probleeme, mis tulenesid COVID-19st ja hiljem Venemaa agressioonist Ukraina vastu, on ettevõtjaid oluliselt aidanud, kuid agressionivastaseid meetmeid tuleb parandada. Samuti on vaja tagada, et abikõlblikkuse kriteeriumid võimaldaksid kõigil sektoritel kasu saada ega sulgeks uksi kõige rängemalt mõjutatud ettevõtetele. 

Konkurentsiõiguse üldraamistikku on küll kohandatud mitme väljakutsega, kuid kohandamisel ei ole mindud piisavalt kaugele, et viia see kooskõlla ELi strateegiliste eesmärkidega, st rohe- ja digipöörde saavutamise, vaid ka vastupanuvõime tagamisega. Need ambitsioonid nõuavad tohutuid riigi- ja erasektori investeeringuid ning neid tuleks maksimaalselt toetada, rõhutas komitee.

Koondumiste ja ühinemiste kontrollimiseks võetavad meetmed näivad mõnikord olevat takistuseks konkurentsivõime säilitamisele USA ja Hiinaga võrreldes. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlevad sätted ei ole tingimata kohandatud uutele rohelistele ja digitaalsetele väljakutsetele. 

„Me soovitame teha teatavaid tehnilisi kohandusi, et lihtsustada juurdepääsu toetusele, aga ka parandada innovatsiooni ja digitaalse arengu arvessevõtmist. Samuti oleme teinud ettepanekuid, et kõik sektorid, mitte ainult tööstus, saaksid uuendustest kasu. Seejuures pean silmas eelkõige kaubandussektorit ja VKEsid,“ ütles arvamuse raportöör Emilie Prouzet.

Teises arvamuses käsitles komitee tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud riigiabi. 

„COVID-19 pandeemia on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid peavad olema võimelised kiiresti kohanema mis tahes muutustega,“ lausus raportöör Giuseppe Guerini (III rühm, IT), „ja meie pakutud meetmed aitaksid lihtsustada ja kiirendada riigiabi andmist.“

Komitee juhtis tähelepanu sellele, et kõnealune sektor ei avalda tegelikult suurt mõju piiriülesele konkurentsile. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused on enamasti korraldatud kohalikul tasandil riigisiseselt ja neid kasutatakse peamiselt seal, kus neid osutatakse. Sektorile antavat riigiabi ei tohiks pidada konkurentsi moonutavaks.

Teine oluline ettepanek käsitleb lubatud riigiabi ülemmäära. Kui antav abi ulatub ülemmäärani (praegu 500 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul), tuleb komisjonile abist teatada ja seejuures käivitada pikk ja keeruline protsess. Komitee arvates peaks kõnealuste teenuste puhul see ülemmäär olema kõrgem kui muude üldhuviteenuste puhul. See oleks põhjendatud nende teenuste rolliga avalike huvide teenimisel, nende piiratud mõjuga piiriülesele kaubandusele ja inflatsiooni taastumisega. (dm)

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) koostatud arvamuses, mis võeti vastu mai täiskogu istungjärgul, soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtta Euroopa Komisjonil ja riikide valitsustel koostöös kõigi pakenditööstuse sidusrühmadega algatusi toote kogu olelusringi ulatuses, et suurendada asjaomase tööstussektori kestlikkust.

Enamus hiiglaslikest pakkematerjalide kogustest, mida praegu kasutatakse igat liiki kaupade ohutuse, hügieeni, transpordi, säilitamise, esitlemise ja kasutamise jaoks, olgu kaubad siis mõeldud tööstuslikuks otstarbeks, ehitustöödeks, sidesüsteemideks või isiklikuks tarbimiseks – on valmistatud süsinik- või metallikiududest, mis on piiratud ressursid.

„Selleks et edendada ringmajandust, peaksid tulevased ELi õigusaktid keskenduma toodete kogu olelusringile. Pakenditööstusega seotud tootmine, tarbimine ja jäätmekäitlus on keskse tähtsusega kestliku tuleviku suunas liikumisel,“ ütles arvamuse raportöör Matteo Carlo Borsani.

Arvamuses on välja toodud, milliseid tooraineid tuleks eelistada – looduslikest kiududest ja muudest looduslikest materjalidest pakendite kasutamisega on võimalik vähendada seoseid majanduskasvu ja ressursikasutuse vahel. Taastuvad materjalid on vastupidavad, pilkupüüdvad, ringlussevõetavad ja biolagunevad.

Muutumas on ka tarbijate suhtumine pakenditesse ja nende kasutamisse. On äärmiselt oluline, et tööstus ja tarbijad muudaksid oma pakendamisharjumusi.

Komitee kutsub ka üles looma pakenditööstuses Euroopa sotsiaalse dialoogi, millesse oleksid kaasatud ametiühinguliidud ja tööandjate liidud. Võttes arvesse pakendite tähtsust kõigis majandussektorites, rõhutatakse arvamuses ka seda, et Euroopa Komisjon peaks looma iga-aastase pakendi- ja pakendijäätmete foorumi. Foorum võiks tuua kokku sidusrühmad ja Euroopa institutsioonide esindajad, et jälgida direktiivi rakendamist ja teha kindlaks kestlike pakendamiseeskirjadega seonduvad parimad tavad. (ks/rl)

Täiskogu mai istungjärgul vastuvõetud arvamuses toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni teatist kestlike süsinikuringete kohta ja leiab, et ühine põllumajanduspoliitika peab paika panema poliitilise raamistiku, mis näitab kätte vähese CO₂ heitega põllumajandusele üleminemise suuna.

Võttes arvesse tungivat vajadust kliimameetmete järele, on Euroopa Liit sätestanud õigusaktides oma eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus. Selle kaugeleulatuva eesmärgi saavutamiseks tuleb luua kestlikud ja kliimamutustele vastupanuvõimelised süsinikutsüklid selliste oluliste meetmete abil nagu süsiniku ringlussevõtt jäätmevoogudest, kestlikest biomassiallikatest või otse atmosfäärist ning laiendatud süsinikdioksiidi sidumise lahendused, mis võimaldavad koguda atmosfäärist süsinikdioksiidi ja säilitada seda pikaajaliselt.

„Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, leida majanduses keskkonnahoidlikke asendajaid fossiilsele süsinikule ja suurendada süsiniku sidujaid,“ märkis arvamuse raportöör Arnold Puech d’Alissac. Ta lisas, et komitee toetab Euroopa Komisjoni teatist süsinikuringete kohta, milles pakutakse välja kaks lahendust süsiniku eemaldamiseks ja sidumiseks: looduspõhised lahendused (süsinikku siduv majandamine) ja tööstuslikud tehnoloogialahendused.

Komitee innustab komisjoni teemat terviklikult käsitlema. Süsiniku sidujate suurendamine ja fossiilse süsiniku asendamine nii palju kui võimalik nõuavad tingimata biomassi tootmise kasvu, mis mõjutab maakasutussektorit. Maakasutussektor saab aktiivselt osaleda võitluses globaalse soojenemise vastu, aidates samal ajal kaasa laiemale üleminekule kestlikule toidusüsteemile.

Süsinikku siduvat majandamist ei tuleks käsitada üksnes ärivõimalusena, vaid Euroopa põllumajanduse tuleviku olulise elemendina ja kliimamuutuse vastu võitlemise viisina. Süsiniku arvestusühikutega tuleb tasuda osutatud teenuse, nimelt atmosfäärisüsiniku sidumise eest, kuid nendega tuleb ka toetada põllumajandussektori vähesele CO₂ heitele üleminekut.

Komitee rõhutab rolli, mida ühine põllumajanduspoliitika peaks täitma, pakkudes poliitilise raamistiku, mis näitab kätte vähese CO₂ heitega põllumajandusele üleminemise suuna – põllumajandus, mis eraldab vähem ja seob rohkem süsinikku. Kuid komitee leiab samuti, et süsiniku säilitamine ei tohiks olla ühise põllumajanduspoliitika tingimus, vaid tuleks luua spetsiaalne turg ja seda toetada. Komitee arvates on süsinikku siduva majandamise arendamiseks vaja selget ja liikmesriikide ühist õigusraamistikku, võttes arvesse erinevusi investeeringute tasemes ning toetust, mida liikmesriigid saavad anda. (ks)

Energiasõltumatus on Euroopa tuleviku võtmeküsimus: EL peab kindlustama oma energiavarustuse nii kiiresti kui võimalik, tegema end sõltumatuks Venemaa gaasist ning märkimisväärselt kiirendama üleminekut puhtale energiale. See on Thomas Kattnigi, Alena Mastantuono ja Simo Tiaineni koostatud ning täiskogu mai istungjärgul vastu võetud arvamuse „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ peamine sõnum.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni teatist „REPowerEU“, mille kolleegium kiitis heaks arvamuse vastuvõtmise päeval, sest see on kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Euroopa energialiidu eesmärkidega. Lisaks esitatakse ettepanekus uued meetmed taastuvenergia tootmise kiirendamiseks, tarnete mitmekesistamiseks ja nõudluse vähendamiseks Venemaa gaasi järele, mis on turuga manipuleerimise tõttu põhjustanud elektriturul märkimisväärse hinnatõusu.

Komitee hoiatab siiski, et EL peab olema Venemaa gaasi asendamisel muude ressurssidega eriti ettevaatlik, pidades silmas nende keskkonnamõju ja võimalikku uut sõltuvust kolmandatest riikidest, kes ei jaga Euroopa väärtusi.

Praegune geopoliitiline olukord, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, on viimastel kuudel ELis toimunud enneolematut energiahindade tõusu veelgi teravdanud. Seetõttu on äärmiselt oluline võtta viivitamata meetmeid, et leevendada kõrgete hindade mõju Euroopa majapidamistele, põllumajandustootjatele, ettevõtjatele ja tööstusele. (mp)

Alates 2020. aasta augustist on Aljaksandr Lukašenka autoritaarne režiim viinud Valgevenes läbi massilist rünnakut kodanikuühiskonna, sõltumatute ajakirjanike, blogijate ja kirjanike vastu. Komitee avaldas teabearuande meedia olukorra kohta riigis, esitades soovitusi selle kohta, kuidas aidata Valgevene meediaettevõtjaid ja ajakirjanikke, kes on riigist põgenenud, ning neid, kes on kohale jäänud režiimi vastu võitlema.

Komitee liige ja aruande raportöör Tatjana Babrauskienė, kes tutvustas teabearuannet Valgevene sõltumatu meediasektori toetamise kohta maikuu täiskogu istungjärgul, rõhutas määratud nõustaja, Valgevene sõltumatu ajakirjaniku Hanna Ljubakova märkimisväärset panust aruande koostamisse tervikuna ja ütles: „On oluline tunnustada Valgevene ajakirjanike uskumatult head tööd. Nad on väga sageli seadnud ohtu oma elu ja perekonnad, et tõde jõuaks meieni. Meie kohus on neid kaitsta ja toetada.

Kuna meedia olukord Valgevenes on küsimus, millega tuleb tegeleda Euroopa tasandil, teeb komitee ettepaneku, et liikmesriigid mitte ainult ei alustaks koostööd Valgevene sõltumatute uudisteagentuuridega, vaid aitaksid ka levitada ja edastada selle riigi uudiseid.

Teabearuandes tuuakse välja konkreetsed soovitused ja näited sellest, kuidas olla eeskujuks meediavabaduse toetamisel kriisiolukorras:
• viisanõudest loobumine Valgevene ajakirjanikele, kes otsivad varjupaika repressioonide eest;
• ELi fondi ja riiklike fondide loomine liikmesriikides, et toetada Valgevene vaba meediat ja ajakirjanikke;
• õiguslik, rahaline ja psühholoogiline tugi repressioonide all kannatavatele ajakirjanikele;
• Valgevene sõltumatute ajakirjanike integreerimine ELi liikmesriikidesse tööhõive või stipendiumite abil;
• bürokraatia kaotamine ELi rahalise abi saamisel;
• IT-vahendid, mis võimaldavad internetile juurdepääsu ja digivahendid tsensuurist kõrvalehoidmiseks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelul „Lääne-Balkani riikide noortepoliitika kui osa Lääne-Balkani innovatsioonikavast“ osalejad kinnitasid taas noorte tähtsust piirkonna tuleviku jaoks. Samuti juhtisid nad tähelepanu ajude äravoolu probleemile ja sellele, kuidas selle muutmine ajude ringluseks võib stimuleerida Lääne-Balkani riikide majanduskasvu ja arengut.

Komitee liige Dragica Martinović Džamonja märkis: „Noored on arengu jaoks äärmiselt tähtis ressurss ning rahu ja stabiilsuse oluline tegur.“

Sellega nõustus Andrej Zorko, kes on samuti komitee liige, sõnades: „Noored ei peaks olema mingi projekti teema, vaid hoopis poliitikakujundamise aktiivsed elemendid.“

Euroopa noorteaasta 2022 pealinna Tirana tegevust juhtiv direktor Dafina Peci tõi esile noorte ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsuse, tutvustades kuues Lääne-Balkani riigis juba aastaid aktiivselt tegutseva Lääne-Balkani noorteplatvormi tööd.

Ajude äravoolu saab muuta ajude juurdevooluks

Ebapiisav haridus, puudulikud oskused, halvad töötingimused ja vähesed võimalused ei saa tagada noortele helget tulevikku.

Piirkondliku noorte koostööameti peasekretär Albert Hani tõdes, et keskmiselt 52% noortest ei soovi elada selles piirkonnas, vaid mujal. „Kui valitsused soovivad veenda noori kodumaale jääma, peavad nad näitama oma pühendumust tegeleda nende vajaduste ja prioriteetidega,“ lausus ta.

Belgradi avatud kooli projektijuht Milica Škiljević juhtis tähelepanu karjääri- ja töövõimalusi puudutava teabe lünklikkusele. 

Piirkondlikus koostöönõukogus Lääne-Balkani noortelabori projekti juhtiv Ognjen Marković selgitas noorte osalemise lisaväärtust: neil on pakkuda oma teadmisi ja asjatundlikkust, kui neid koheldakse võrdväärselt poliitikakujundajatega.

Lääne-Balkani riikide noortegarantii algatus saaks koos noorte võrgustike ja riikide sidusrühmadega olla reformiprotsessi alguspunktiks, tugevdades piirkonna nooremate põlvkondade tööalast konkurentsivõimet. (at)

Asepresident Giulia Barbucci osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimel koos teiste ELi institutsioonide esindajatega, sealhulgas Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga 29. mail Brüsselis toimunud 42. korda toimunud 20 km jooksul.

Giulia Barbucci arvates on see üritus väga oluline, eriti praegu. „Populaarne 20 km Brüsseli jooks, kus osales 33 000 Euroopa elanikku, sh ELi institutsioonide esindajad, saatis tugeva rahu pooldava sõnumi sellest, eet me toetame üheskoos Ukrainat,“ ütles ta.

Jooksul osales sel aastal üle 33 000 inimese 137 rahvusest, nende seas 800 ELi institutsioonide töötajat meeskonnast „Running for Europe“. Nagu ka 2021. aastal, võitis jooksu belglane Amaury Paquet, kes läbis 20 km pikkuse vahemaa ajaga 1:00:01.

Selle aasta ürituse eesmärk oli näidata, et Euroopa Liit toetab Ukrainat. Ürituse jaoks kogutud raha annetatakse Ukraina skautide organisatsioonile, et pakkuda toitu, ravimeid, magamiskotte ja muid vajalikke vahendeid ning koordineerida psühholoogilist tuge konfliktist mõjutatud inimestele ja kogukondadele. (ehp)

Heiko Willems, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige

Pooljuhid on paljude eri majandussektorite ja eluvaldkondade oluliseks osaks nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. Pealegi ei saa ilma pooljuhtideta saavutada ei rohe- ega digipöörde eesmärke. Euroopa kiibimäärus, mida Euroopa Komisjon esitles 8. veebruaril 2022, peaks tagama ELI varustuskindluse, vastupidavuse ja tehnoloogilise juhtpositsiooni pooljuhtide tehnoloogia ja arenduste alal.

Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamine nõuab erainvesteeringuid ja märkimisväärset toetust avaliku sektori poolt. Seetõttu kavatseb komisjon investeerida lähiaastatel sellesse 43 miljardit eurot. Suur hulk vahendeid jagatakse aga vaid ümber teistest programmidest ja need moodustavad üksnes kolmandiku sellest, mida Hiina kavatseb mobiliseerida 2025. aastaks. Samal ajal viiks mahuka riigiabi eraldamine investeeringuteni, mis ei ole majanduslikult kestlikud ja mis avaldaksid turule negatiivset mõju.

EL peaks samuti keskenduma Euroopa tööstuse vajadustele. Asjatundlikkus väikeste komponentide (< 10 nm) valdkonnas ei ole ainus pooljuhiökosüsteemi edu määrav tegur. Tuleb arvestada ka Euroopa pooljuhitööstuse tugevaid külgi.

Pooljuhtide väärtusahel on üks globaliseerunumaid. Igas maailma osas suletud väärtusahela loomine ei oleks seetõttu majanduslikult otstarbekas. Pigem peaks Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevuste ja nõrkuste üksikasjalikku analüüsi aluseks võttes pidama aru selle üle, kuidas saaksid sihipärased investeeringud suurendada Euroopa vastupanuvõimet. Paralleelselt peaks EL tugevdama rahvusvahelisi partnerlusi.

Seda olukorda tuleks arvesse võtta kavandatud erakorraliste meetmete puhul, mis on äärmiselt kaugeleulatuvad. Elutähtsate sektorite tellimuste prioriseerimine, ühised ostukavad ja ekspordikontroll on ulatuslikud turusekkumised, mida tuleb rakendada üksnes erandolukorras.

Juunikuu täiskogu istungjärgul arutab komitee arvamust „Kiibimäärus Euroopa jaoks“ (INT/984).