Ühinemis-, konkurentsi- ja riigiabi kontrolli eeskirjad tuleks läbi vaadata, et toetada liidu kliima- ja digieesmärke ning aidata saavutada strateegilist autonoomiat, mis kõik nõuab suuri investeeringuid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahes uues arvamuses selgitatakse, kuidas see ümberkujundamine peaks toimuma.

Komitee täiskogu 19. mai istungjärgul toimunud arutelus keskenduti kahele uuele arvamusele, milles käsitletakse ELi konkurentsipoliitikat ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud riigiabi muutunud ülemaailmses kontekstis.
Arvamuses teatise „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“ kohta kutsus komitee Euroopa Komisjoni üles minema kaugemale kui kunagi varem ELi konkurentsipoliitika käimasolevas ümberkujundamises. 

Meetmed, millega taheti lahendada probleeme, mis tulenesid COVID-19st ja hiljem Venemaa agressioonist Ukraina vastu, on ettevõtjaid oluliselt aidanud, kuid agressionivastaseid meetmeid tuleb parandada. Samuti on vaja tagada, et abikõlblikkuse kriteeriumid võimaldaksid kõigil sektoritel kasu saada ega sulgeks uksi kõige rängemalt mõjutatud ettevõtetele. 

Konkurentsiõiguse üldraamistikku on küll kohandatud mitme väljakutsega, kuid kohandamisel ei ole mindud piisavalt kaugele, et viia see kooskõlla ELi strateegiliste eesmärkidega, st rohe- ja digipöörde saavutamise, vaid ka vastupanuvõime tagamisega. Need ambitsioonid nõuavad tohutuid riigi- ja erasektori investeeringuid ning neid tuleks maksimaalselt toetada, rõhutas komitee.

Koondumiste ja ühinemiste kontrollimiseks võetavad meetmed näivad mõnikord olevat takistuseks konkurentsivõime säilitamisele USA ja Hiinaga võrreldes. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlevad sätted ei ole tingimata kohandatud uutele rohelistele ja digitaalsetele väljakutsetele. 

„Me soovitame teha teatavaid tehnilisi kohandusi, et lihtsustada juurdepääsu toetusele, aga ka parandada innovatsiooni ja digitaalse arengu arvessevõtmist. Samuti oleme teinud ettepanekuid, et kõik sektorid, mitte ainult tööstus, saaksid uuendustest kasu. Seejuures pean silmas eelkõige kaubandussektorit ja VKEsid,“ ütles arvamuse raportöör Emilie Prouzet.

Teises arvamuses käsitles komitee tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud riigiabi. 

„COVID-19 pandeemia on näidanud, et tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid peavad olema võimelised kiiresti kohanema mis tahes muutustega,“ lausus raportöör Giuseppe Guerini (III rühm, IT), „ja meie pakutud meetmed aitaksid lihtsustada ja kiirendada riigiabi andmist.“

Komitee juhtis tähelepanu sellele, et kõnealune sektor ei avalda tegelikult suurt mõju piiriülesele konkurentsile. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused on enamasti korraldatud kohalikul tasandil riigisiseselt ja neid kasutatakse peamiselt seal, kus neid osutatakse. Sektorile antavat riigiabi ei tohiks pidada konkurentsi moonutavaks.

Teine oluline ettepanek käsitleb lubatud riigiabi ülemmäära. Kui antav abi ulatub ülemmäärani (praegu 500 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul), tuleb komisjonile abist teatada ja seejuures käivitada pikk ja keeruline protsess. Komitee arvates peaks kõnealuste teenuste puhul see ülemmäär olema kõrgem kui muude üldhuviteenuste puhul. See oleks põhjendatud nende teenuste rolliga avalike huvide teenimisel, nende piiratud mõjuga piiriülesele kaubandusele ja inflatsiooni taastumisega. (dm)